Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 1

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

Kunfia na Jeová pa bu vense medu

Kunfia na Jeová pa bu vense medu

NOS TESTU DI ANU PA 2024: ‘Óras ki N xinti medu, N ta poi nha kunfiansa na bo.’SALMO 56:3.

ASUNTU PRINSIPAL

Prende modi ki nu pode bira nos kunfiansa na Jeová más fórti i mante kalmu óras ki nu tene medu.

1. Pamodi ki alvês nu pode xinti medu?

 TUDU algen ta xinti medu alvês. É klaru ki studa Bíblia djuda-nu ka xinti medu di algen ki móre, di dimónis i di kuzê ki ta ben kontise na futuru. Má, inda nu sta ta vive na un ténpu ki ten ‘kuzas ki ta da medu’ sima géra, violénsia i duénsas. (Luk. 21:11) Tanbê, nu pode xinti medu di pesoas i kel-li ta inklui autoridadis ki ta faze-nu preson, ô ti mésmu medu di kes algen di nos família ki é kóntra nos adorason pa Jeová. Alguns algen pode fika ku medu pamodi es ta atxa ma es ka ta konsigi aguenta un prubléma ki es sta pasa pa el gósi ô ki es pode ben pasa pa el na futuru.

2. Pâpia di situason di Davidi timenti el staba na Gati.

2 Tevi alguns situason ki Davidi xinti medu. Pur izénplu, kantu rei Saul staba ta pirsigi-l i krê mataba el, Davidi disidi fuji pa Gati, ki éra sidadi di filisteus. Lógu Akís, ki éra rei di Gati, diskubri ma Davidi éra kel trópa balenti ki pesoas ta kantaba i ta flaba ma el mata ‘dizénas di milhar’ di filisteu. Davidi ‘fika ku txeu medu’. (1 Sam. 21:10-12) El fika txeu preokupadu ku kuzê ki Akís ta fazeba ku el. Kuzê ki djuda Davidi vense medu?

3. Sima sta na Salmo 56:1-3, 11, modi ki Davidi vense se medu?

3 Na Salmo 56, Davidi fla modi ki el staba ta xinti timenti el staba na Gati. Kel Salmu li, ta pâpia di medu ki Davidi tinha i tanbê di modi ki el vense se medu. Kantu Davidi xinti medu, el kunfia na Jeová. (Lé Salmo 56:1-3, 11.) Davidi tinha bons motivu pa kunfiaba na Jeová. Ku ajuda di Jeová, Davidi disidi faze un kuza txeu stranhu. El finji ma el staba dodu i se planu da sértu. Envês di Akís mata Davidi, el disidi dexa-l ba se kaminhu. Pur isu, Davidi konsigi skapa. — 1 Sam. 21:13–22:1.

4. Modi ki nu pode bira nos kunfiansa na Jeová más fórti? Da un izénplu.

4 Nos tanbê, nu pode vense nos medu si nu kunfia na Jeová. Má modi ki nu pode bira nos kunfiansa na Jeová más fórti, prinsipalmenti óras ki nu tene medu? Odja un izénplu. Si bu diskubri ma bu tene un duénsa, na komésu bu pode xinti medu. Má, bu pode fika más kalmu si bu kunfia na bu dotor. Talvês dja el djuda txeu algen ku un duénsa sima di bo. El ta obi-u timenti bu ta splika-l di kuzê ki bu ten medu i bu ta xinti ma el ta inporta ku bo. I talvês, el pode fla-u di un tratamentu ki tevi bons rezultadu na otus algen. Di mésmu manera, nos kunfiansa na Jeová ta bira más fórti óras ki nu ta pensa na kuzê ki el faze na pasadu, na kuzê ki el sta ta faze gósi i na kuzê ki el ta ben faze pa nos na futuru. É kel-li ki Davidi faze. Sima nu ta ba ta analiza alguns kuza ki Davidi fla na Salmo 56, pensa na modi ki bo tanbê bu pode bira bu kunfiansa na Jeová más fórti i vense bus medu.

KUZÊ KI JEOVÁ FAZE NA PASADU?

5. Óras ki Davidi ta xintiba medu, na kuzê ki el ta miditaba? (Salmo 56:12, 13)

5 Enbóra Davidi staba na un situason di prigu, el kontinua ta pensa na kes kuza ki Jeová dja fazeba na pasadu. (Lé Salmo 56:12, 13.) Davidi sénpri ta fazeba kel-li. Pur izénplu, alvês el ta miditaba na kriason di Jeová. Kel-li ta lenbraba el di modi ki Jeová é poderozu i ma El ta ama-nu txeu. (Sal. 65:6-9) Tanbê, Davidi ta miditaba na kuzê ki Jeová dja fazeba pa otus algen. (Sal. 31:19; 37:25, 26) I el ta miditaba prinsipalmenti na kuzê ki Jeová dja fazeba pa el. Jeová djuda i proteje Davidi désdi mininu. (Sal. 22:9, 10) Di serteza, midita na kes kuza li bira kunfiansa di Davidi más fórti na Jeová!

Davidi bira se kunfiansa na Jeová más fórti kantu el konsentra na kuzê ki Jeová dja fazeba, na kuzê ki el staba ta faze i na kuzê ki inda el ta ba fazeba. (Odja parágrafus 5, 8, i 12.) d


6. Óras ki nu xinti medu, kuzê ki ta djuda-nu kunfia na Jeová?

6 Óras ki bu xinti medu, pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki Jeová dja faze?’ Pensa na kriason. Pur izénplu, “odja” modi ki Jeová ta kuida di pasu i di floris. El ka faze-s ku se kualidadis i es ka ta pode adora-l, má simé el ta kuida di es. Kel-li ta mostra-nu ma Jeová ta kuida di nos mutu más inda! Midita na kel-li pode bira nos kunfiansa na Jeová más fórti. (Mat. 6:25-32) Pensa tanbê na kuzê ki Jeová dja faze pa se sérvus. Bu pode studa sobri un personájen di Bíblia ki mostra un fé fórti ô bu pode lé spiriénsia di un sérvu di Jeová di nos ténpu. a Alén di kel-li, midita na modi ki Jeová dja kuida di bo. Modi ki el atrai-u pa verdadi? (Juan 6:44) Modi ki el responde bus orason? (1 Juan 5:14) Modi ki sakrifisiu di se Fidju, ki el ta ama, ta djuda-u tudu dia? — Efé. 1:7; Ebr. 4:14-16.

Nu ta bira nos kunfiansa más fórti na Jeová óras ki nu ta konsentra na kuzê ki el faze, na kuzê ki el sta ta faze i na kuzê ki inda el ta ben faze. (Odja parágrafus 6, 9 i 10, 13 i 14.) e


7. Modi ki izénplu di proféta Daniel djuda Vanesa vense se medu?

7 Vanesa, b ki é un irman na Aiti, pasa pa un situason ki pô-l ku txeu medu. Un ómi di se zóna ta txomaba el i ta mandaba el mensajen tudu dia, pa faze-l preson pa es fazeba séksu. Vanesa fla-l klaru ma el ka ta fazeba kel-la. Má kel ómi fika txeu violéntu i ti el amiasa-l. Vanesa fla: “N staba ku medu.” Modi ki Vanesa vense medu? El faze kel ki el ta podeba pa el proteje. Un ansion djuda-l pâpia ku autoridadis. Má tanbê, el konsentra na modi ki Jeová dja protejeba se sérvus na pasadu. Vanesa fla: “Kel primeru algen ki N pensa na el, é proféta Daniel. Enbóra el éra inosenti, el botadu na un kóba xeiu di lions ki staba ku fómi, má Jeová kuida di el. N pidi Jeová pa rezolve kel situason ki N staba ta pasa pa el. Dipôs di kel-li, N ka xinti medu más.” — Dan. 6:12-22.

KUZÊ KI JEOVÁ STA TA FAZE GÓSI?

8. Di kuzê ki Davidi tinha serteza? (Salmo 56:8)

8 Sikrê Davidi staba ta pasa pa un situason prigozu kantu el staba na Gati, el ka konsentra na kes kuza ki pô-l ta xinti medu. Envês di kel-li, el skodje pensa na kuzê ki Jeová staba ta faze pa el na kel momentu. Davidi pode xintiba ma Jeová staba ta gia-l i ta proteje-l i ma el ta intendeba kuzê ki el staba ta xinti. (Lé Salmo 56:8.) Davidi tanbê tevi apoiu di amigus lial, sima Jonatan i saserdóti prinsipal Aimileki, ki da-l koraji i djuda-l ku kuzas ki el mesteba. (1 Sam. 20:41, 42; 21:6, 8, 9) I enbóra rei Saul krê mataba el, Davidi konsigi skapa. El tinha serteza ma Jeová sabia dretu kuzê ki el staba ta pasa pa el i modi ki el staba ta xinti.

9. Kuzê ki Jeová ta odja na kada un di nos?

9 Óras ki bu sta pasa pa un prubléma ki ta dexa-u ku medu, lenbra ma Jeová sabe dretu ki prubléma ki bu sta pasa pa el i modi ki el sta pô-u ta xinti. Pur izénplu, Jeová ka odja sô kel frónta di israelitas na Ijitu, má tanbê ‘modi ki es staba ta sufri.’ (Êxo. 3:7) Davidi kanta ma Jeová odja se ‘sufrimentu’ i ‘kel tristéza grandi.’ (Sal. 31:7) I kantu povu di Deus sufri, sikrê pamodi es toma disizons mariadu, ‘el sufri djuntu ku es.’ (Isa. 63:9) Óras ki bu sta ku medu, Jeová ta intende modi ki bu sta xinti i el tene gana di djuda-u vense medu.

10. Pamodi ki bu ten serteza ma Jeová ta kuida di bo i ma el ta djuda-u lida ku kalker prubléma?

10 Si bu sta pasa pa un situason difísil, bu pode ka odja modi ki Jeová sta djuda-u. Kuzê ki bu pode faze? Pidi-l pa el djuda-u odja kel ajuda ki el sta da-u. (2 Reis 6:15-17) Dipôs pensa: Algun diskursu ô komentáriu na runion da-m forsa? Algun publikason, vídiu ô múzika da-m koraji? Algen fla-m un kuza ô mostra-m un testu di Bíblia ki djuda-m i pô-m ta xinti más kalmu? Alvês nu pode skese di modi ki amor di nos irmons ku irmans i inkorajamentu ki nu ta atxa na Palavra di Deus ta djuda-nu. Má kes-li é bons prezenti ki Jeová ta da-nu. (Isa. 65:13; Mar. 10:29, 30) Es ta prova ma Jeová ta inporta txeu ku nos. (Isa. 49:14-16) I es é un próva ma Jeová merese pa nu kunfia na el.

11. Kuzê ki djuda Aida vense medu?

11 Aida, ki ta mora na Senegal, odja modi ki Jeová djuda-l duránti un prubléma. Dja ki el é kel fidju-fémia más grandi, se pai ku se mai ta speraba ma el ta ganhaba txeu dinheru ki ta txigaba pa el kuidaba di se kabésa i di es tanbê. Má dipôs, el bira se vida más sinplis pa el pode ser pionera. Pamodi kel-li, el fika ku dinheru más poku. Se família fika ku raiba di el i es kritika-l. Aida fla: “N fika ku medu di ka konsigi djuda nha pai ku nha mai i ku medu si tudu algen fika kóntra mi. Ti N kulpa Jeová pamodi el dexa pa kuzas fika piór.” Dipôs, el obi un diskursu na runion. El fla: “Kel irmon lenbra-nu ma Jeová konxe kalker mágua ki nu ten na nos korason. Pamodi konsedjus di ansions i di otus irmon, poku-poku N kumesa ta xinti amor di Jeová otu bês. Kantu N ora pa Jeová, N kumesa ta xinti más kunfiansa ma el ta djuda-m i N xinti txeu pas kantu N kumesa ta odja ma el staba ta responde nhas orason.” Ku ténpu, Aida atxa un trabadju ki el ta ganhaba dinheru ki ta daba pa el kontinuaba se sirvisu di pioneru i pa el djudaba se pai ku se mai i otus algen. El fla: “N prende poi tudu nha kunfiansa na Jeová. I gósi, dipôs ki N ta faze orason, txeu bês N ka ta xinti medu más.”

KUZÊ KI JEOVÁ TA BEN FAZE NA FUTURU?

12. Sima sta na Salmo 56:9, di kuzê ki Davidi tinha serteza?

12 Salmo 56:9. Kel versíklu li ta mostra otu kuza ki djuda Davidi kantu el staba ku medu. Sikrê Davidi inda staba na prigu, el midita na kuzê ki Jeová inda sta ba fazeba pa el. Davidi sabia ma Jeová ta salvaba el na ténpu sértu. Jeová dja flaba ma Davidi ta sérba rei di Israel. (1 Sam. 16:1, 13) Pa Davidi, tudu kuza ki Jeová promete, éra sima si dja el kontiseba.

13. Ki kunfiansa nu pode ten na Jeová?

13 Kuzê ki Jeová promete faze pa bo? Nu ka debe spera ma Jeová ta proteje-nu di tudu prubléma. c Má ka ta inporta ki prubléma ki bu ta pasa pa el na kel mundu li, Jeová ta ben kaba ku es na kel mundu novu ki sta pa ben. (Isa. 25:7-9) Nos Kriador ten puder pa resusita kes algen ki dja móre, pa kura nos duénsa i pa kaba ku tudu nos inimigu. — 1 Juan 4:4.

14. Sobri kuzê ki nu pode midita?

14 Óras ki bu xinti medu, midita na kuzê ki Jeová ta ben faze na futuru. Pensa na modi ki bu ta ben xinti óras ki Satanás distruídu, óras ki kes algen mau dexa di izisti i fika sô kes algen justu i óras ki kada dia ki ta pasa inperfeison ta ba ta kaba poku-poku. Un dimonstrason na kongrésu di 2014 mostra modi ki nu pode midita na nos speransa. Un pai staba ta pâpia ku se família sobri modi ki 2 Timótiu 3:1-5 pode ledu di un manera diferenti si kes versíklu li staba ta pâpia di modi ki vida ta sérba na Paraízu: “Má fika ta sabe ma na mundu novu situason ta ben fika sábi dimás. Pesoas ta ben ama otus, ta ben ama tizoru spritual, ta seta ses limitason, umildis, ta lova Deus, ta obi ku pai ku mai, ta ser gratu, lial, ta ama ses família, ta djobe pas ku kunpanheru, sénpri es ta pâpia ben di otus, ta kontrola ses kabésa, mansu, ta ama kuzas dretu, es ta ser pesoas di kunfiansa, dretu, umildi na ses menti, es ta ben ama Deus envês di krê sô pasa sábi i es ta ben seta di korason puder di adorason pa Deus; fika pértu di kes tipu di algen li.” Bu ta pâpia ku bu família i ku bus irmon sobri kel tipu di vida ki bu ta ben ten na mundu novu?

15. Enbóra Tánia xinti medu, kuzê ki djuda-l vense kes medu ki el tinha?

15 Un irman di Masedónia di Nórti, ki txoma Tánia vense kes medu ki el tinha kantu el midita na kes benson ki nu ta ben ten na futuru. Se pai ku se mai ka krê pa el studaba Bíblia i es faze-l txeu opozison. El fla: “Alguns kuza ki N tinha medu pa kontiseba, kontise. Nha mai ta sotaba mi tudu bês dipôs di runion. Nha pai ku nha mai amiasa-m ma es ta mataba mi si N biraba un Tistimunha di Jeová.” Dipôs, es poi Tánia fóra di kaza. Modi ki el reaji? El fla: “N konsentra na modi ki N ta fikaba filís pa tudu ténpu si N skodjeba kontinua ku nha lialdadi. Tanbê, N pensa na modi ki Jeová ta ben rekonpensaba mi na mundu novu pa kalker kuza ki N perde gósi i na modi ki tudu kuza mariadu ta ben skesedu di es.” Tánia mante se lialdadi i ku ajuda di Jeová, el atxa un lugar pa el mora. Gósi, Tánia sta kazadu ku un irmon fiel i es ta sirbi djuntu ku alegria na sirvisu pa ténpu interu.

BIRA BU KUNFIANSA NA JEOVÁ MÁS FÓRTI OJI

16. Kuzê ki ta djuda-nu ten koraji óras ki nu ta odja kes profesia di Lukas 21:26-28 ta kunpri?

16 Duránti grandi tribulason, pesoas ta ben “dismaia di medu.” Má, povu di Deus ta kontinua firmi i ku koraji. (Lé Lukas 21:26-28.) Pamodi ki nu ka ta ben ten medu? Pamodi nu prende kunfia na Jeová. Tánia, ki dja nu papiaba di el antis, fla ma kel spiriénsia ki el tevi na pasadu sta ta djuda-l lida ku otus situason difísil. El fla: “N prende ma ka ten ninhun situason ki Jeová ka ta pode djuda-nu ô abensua-nu. Alvês pode parse ma otus algen sta ta kontrola kuzas. Má na verdadi, es ta kontrola sô kes kuza ki Jeová dexa-s. I sikrê un prubléma é txeu difísil, el ta kaba.”

17. Modi ki nos testu pa anu 2024 ta ben djuda-nu? (Odja fotu na kapa.)

17 Oji ten txeu kuza ki pode dexa-nu ku medu. Má sima Davidi, nu ka krê pa medu kontrola-nu. Nos testu pa anu di 2024 é kel orason ki Davidi faze pa Jeová. El ta fla: ‘Óras ki N xinti medu, N ta poi nha kunfiansa na bo.’ (Sal. 56:3) Un studiozu di Bíblia fla sobri kel testu li: Davidi “ka fika ta pensa na kes kuza ki ta poba el ta xinta medu ô na se prublémas. Envês di kel-li, el kunfia na kel ki ta ba salvaba el.” Pensa na nos testu di anu na kes mês ki sta pa ben, prinsipalmenti óras ki bu sta pasa pa un situason ki ta dexa-u ku medu. Tra un ténpu pa midita na kuzê ki Jeová faze na pasadu, na kuzê ki el sta faze gósi i na kuzê ki el ta ben faze na futuru. I sima Davidi, bu pode fla: ‘Na Deus N ta poi nha kunfiansa; N ka tene medu.’ — Sal. 56:4.

Dipôs di un dizastri na naturéza, un irman sta ta midita na testu di anu. (Odja parágrafu 17.)

MODI KI BU PODE VENSE MEDU ÓRAS KI BU TA MIDITA NA...

  • kuzê ki Jeová faze na pasadu?

  • kuzê ki el sta faze gósi?

  • kuzê ki el ta ben faze na futuru?

KÁNTIKU 33 Bota bu karga riba di Jeová

a Bu pode atxa más informason ki ta bira bu fé más fórti, na jw.org. Bu ta skrebe “imita ses fé” ô “spiriénsias” na lugar di faze piskiza. Na aplikativu JW Library®, djobe grupus di artigus “Imita ses fé” ô “Stórias di vida di Tistimunhas di Jeová”.

b Mudadu alguns nómi.

d SPLIKASON DI DIZENHUS: Davidi midita na modi ki Jeová da-l puder pa mata un ursu, modi ki el djuda-l através di Aimileki, ki da-l ajuda ku kuzas ki el staba ta meste i modi ki Jeová ta ba djudaba el bira rei.

e SPLIKASON DI FOTUS: Un irmon ki sta prézu pamodi se fé sta ta midita na modi ki Jeová djuda-l para di fuma, na modi ki el sta ta inkoraja-l através di kartas ki el resebe di irmons i di se família i na modi ki el ta ben da-l vida pa tudu ténpu na Paraízu.