Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

2. UURIMISARTIKKEL

LAUL 19 Isanda õhtusöömaaeg

Kas oled aasta tähtsündmuseks valmis?

Kas oled aasta tähtsündmuseks valmis?

„Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (LUUKA 22:19)

LÜHIÜLEVAADE

Arutame, miks on mälestusõhtu nii eriline, kuidas selleks valmistuda ja kuidas aidata ka teistel sellest osa saada.

1. Miks on mälestusõhtu aasta tähtsaim sündmus? (Luuka 22:19, 20.)

 JEHOOVA teenijatele on Jeesuse surma mälestusõhtu aasta tähtsündmus. Jeesus ise käskis oma järelkäijatel seda pidada. (Loe Luuka 22:19, 20.) Me ootame mälestusõhtut mitmel põhjusel. Vaatame nüüd mõnda neist.

2. Mis on mõned põhjused, miks on mälestusõhtu meile tähtis?

2 Mälestusõhtul mõtiskleme selle üle, mida lunastus meile tähendab ning kuidas näidata hindamist selle vastu, mida Jeesus meie heaks tegi. (2. Kor. 5:14, 15.) Samuti oleme seal koos oma armsate usukaaslastega ja saame üksteist vastastikku julgustada. (Rooml. 1:12.) Igal aastal on mälestusõhtul ka suur hulk mittetegevaid vendi ja õdesid. Mõned neist on otsustanud Jehoova juurde tagasi tulla just sellepärast, et neid võeti sel sündmusel soojalt vastu. Ja paljud huvilised, kes mälestusõhtul viibivad, hakkavad tänu seal kuuldule piiblit uurima. Kõige selle tõttu on mälestusõhtu meie jaoks tähtis ja eriline sündmus.

3. Kuidas mälestusõhtu meie vennaskonda ühendab? (Vaata ka pilti.)

3 Mõtle ka sellele, kuidas mälestusõhtu ühendab meie ülemaailmset vennaskonda. Sedamööda, kuidas päike maailma eri paigus loojub, koguneme kõik mälestusõhtut pidama. Me kuuleme kõnet, kus räägitakse muu hulgas sellest, miks me vajame lunastust. Me laulame kahte kiituslaulu, anname käest kätte leiba ja veini ning kuuleme nelja palvet, mille lõpus kõik kogu südamest „Aamen!” ütleme. Umbes 24 tunni jooksul teevad üht ja sedasama kõik kogudused maailmas. Kujutle, millist rõõmu võivad Jehoova ja Jeesus tunda, kui näevad meid niimoodi ühtselt neile au toomas.

Mälestusõhtu ühendab meie ülemaailmset vennaskonda (Vaata lõiku 3.) f


4. Mida me selles artiklis arutame?

4 Selles artiklis arutame järgmisi küsimusi: kuidas me saame oma südant mälestusõhtuks ette valmistada; mida me saame teha, et võimalikult paljud mälestusõhtule tuleksid ning kuidas aidata neil selleks sündmuseks valmistuda ja selle tähendust mõista; mida me saame teha, et aidata mittetegevaid vendi ja õdesid? See arutelu aitab meil kõigil selleks eriliseks päevaks valmistuda.

KUIDAS OMA SÜDANT MÄLESTUSÕHTUKS ETTE VALMISTADA

5. a) Miks tuleks meil lunastuse üle mõtiskleda? (Laul 49:7, 8.) b) Miks tasub vaadata videot „Miks pidi Jeesus surema?

5 Üks peamisi viise, kuidas oma südant mälestusõhtuks ette valmistada, on mõtiskleda lunastusohvri väärtuse üle. Keegi meist ei suuda ise ennast patust ja surmast vabastada. (Loe Laul 49:7, 8; vaata ka videot „Miks pidi Jeesus surema?”.) a Seepärast saatis Jehoova maa peale Jeesuse, et ta annaks meie eest oma elu. Jehoova oli valmis seda tegema hoolimata sellest, et see tõi Jeesusele tohutuid kannatusi ja tal oli seda äärmiselt valus pealt vaadata. (Rooml. 6:23.) Mida rohkem me mõtiskleme selle üle, mida Jehoova ja Jeesus meie heaks teinud on, seda tänulikumad me lunastuse eest oleme. Vaatame nüüd lähemalt, mida lunastus endast kujutab ja mida see Jehoovalt ja Jeesuselt nõudis.

6. Mis on lunastus ja miks seda vaja oli?

6 Lunastushind makstakse, et midagi tagasi osta. Esimene inimene Aadam oli täiuslik. Ent kui ta pattu tegi, jättis ta nii enda kui ka oma järeltulijad ilma võimalusest elada täiusliku inimesena igavesti. Jeesus ohverdas oma täiusliku inimelu, et osta tagasi see, mille Aadam kaotas. Maa peal olles ei teinud Jeesus pattu ega kõnelnud valet. (1. Peetr. 2:22.) Ta oli surres täiuslik, justnagu Aadam enne patustamist oli olnud. Seega oli Jeesuse toodud ohver täpselt vastav lunastushind kõigi inimeste eest. (1. Kor. 15:45; 1. Tim. 2:6.)

7. Kuidas Jeesus maa peal olles proovile pandi?

7 Jeesus jäi Jehoovale täielikult kuulekaks, kuigi tema kuulekus pandi maa peal palju kordi proovile. Juba lapsena oli Jeesus täiuslik, kuid ometi pidi ta alluma ebatäiuslikele vanematele. (Luuka 2:51.) Teismelisena võidi talle avaldada survet vanemate sõna mitte kuulata või teha midagi, mis Jehoovale ei meeldi. Ja täiskasvanuna ahvatles teda Saatan, kes muu hulgas püüdis panna Jeesust Jehoova asemel teda kummardama. (Matt. 4:1–11.) Saatan tegi kõik, mis suutis, et Jeesus patustaks, kuna sel juhul ei oleks Jeesus saanud inimesi lunastada.

8. Milliseid katsumusi Jeesusel veel oli?

8 Jeesusel oli katsumusi ka oma teenistuse ajal. Teda kiusati taga ja tema elu oli ohus. (Luuka 4:28, 29; 13:31.) Samuti pidi ta toime tulema oma järelkäijate ebatäiusega. (Mark. 9:33, 34.) Kui tema üle kohut mõisteti, tuli tal taluda piinamist ja naeruvääristamist. Seejärel hukati ta äärmiselt valusal ja alandaval moel. (Heebr. 12:1–3.) Oma elu viimastel hetkedel piinapostil pidi ta toime tulema ilma Jehoova kaitseta. b (Matt. 27:46.)

9. Mis tulemus on sellel, kui mõtiskleme Jeesuse ohvri üle? (1. Peetr. 1:8.)

9 On selge, et lunastus nõudis Jeesuselt väga palju. Kui mõtleme sellele, millise ohvri ta oli valmis meie heaks tooma, tugevneb kahtlemata meie armastus tema vastu. (Loe 1. Peetruse 1:8.)

10. Mida tähendas Jeesuse ohver Jehoova jaoks?

10 Mida aga tähendas Jehoova jaoks see, et Jeesus andis oma elu lunaks? Ükski isa ja poeg pole omavahel nii lähedased, kui seda on Jehoova ja Jeesus. (Õpet. 8:30.) Kujutle, mida võis Jehoova tunda, kui ta nägi kõike, mida Jeesus pidi maa peal läbi elama. Kahtlemata tundis ta suurt hingevalu, nähes oma poega kannatamas.

11. Milline võrdlus aitab mõista, mida võis Jehoova tunda, kui Jeesus suri?

11 Iga vanem, kes on lapse kaotanud, teab, millist ängi see põhjustab. Me usume, et Jehoova äratab surnud üles, kuid see ei tähenda, et me ei tunne leinavalu, kui mõni meie lähedane sureb. See võrdlus aitab meil mõista, kuidas võis Jehoova end tunda, kui nägi, kuidas tema kallis poeg 33. aasta kevadel piinarikkalt suri. c (Matt. 3:17.)

12. Mida oleks hea teha enne mälestusõhtut?

12 Miks mitte võtta lähiajal plaani uurida lunastuse teemat iseseisvalt või pere piibliõhtul? Kasuta Jehoova tunnistajate väljaannete lühiregistrit või mõnd teist piibliuurimise abivahendit ning kaevu sellesse teemasse sügavuti. d Samuti loe piiblit mälestusõhtu piiblilugemiskava alusel, mille leiad nädalasisese koosoleku töövihikust. Ja mälestusõhtupäeval vaata kindlasti hommikust piibliarutelu. Kui valmistame omaenda südant mälestusõhtuks ette, on meil lihtsam aidata ka teistel sellest sündmusest osa saada. (Esra 7:10.)

KUIDAS AIDATA TEISI

13. Mida me saame teha, et mälestusõhtule tuleks võimalikult palju inimesi?

13 Mida me saame teha, et võimalikult paljud mälestusõhtule tuleksid? Esimene asi, mida meil tuleb teha, on neid kutsuda. Kindlasti tahame kutse anda neile, keda kohtame kuulutustööl. Kuid hea on ka mõelda oma sugulaste, töö- ja koolikaaslaste ja teiste tuttavate peale. Kui meil pole trükitud kutseid käepärast, võime pakkuda, et saadame neile kutse lingi. Me ei tea kunagi ette, kui paljud neist, keda kutsusime, mälestusõhtule tulevad. (Kog. 11:6.)

14. Miks tasub anda inimesele isiklik kutse? Too näide.

14 Kui anname inimesele isikliku kutse, võib see talle sügavat mõju avaldada. Üht õde üllatas väga see, kui tema mees, kes pole Jehoova tunnistaja, ühel päeval teatas, et tuleb ka mälestusõhtule. Miks see teda üllatas? Sellepärast, et ta oli ise varem palju kordi meest mälestusõhtule kutsunud, kuid too polnud kunagi tulnud. Mis siis seekord teisiti oli? Mees ütles, et üks kogudusevanem, keda ta tunneb, oli tema juurde tulnud ja talle kutse andnud. Ta oli mälestusõhtul nii tol aastal kui ka paljudel järgnevatel aastatel.

15. Millele tasub mõelda, kui me kedagi mälestusõhtule kutsume?

15 Neil, keda me mälestusõhtule kutsume, võib olla küsimusi, eriti siis, kui nad pole kunagi ühelgi meie koosolekul käinud. On hea mõelda, mida nad võivad küsida, ja olla valmis neile vastama. (Kol. 4:6.) Näiteks võib neid huvitada see, mis mälestusõhtul toimub, kui kaua see kestab, mida peaks selga panema, kas sissepääs on tasuta ja kas seal tehakse korjandust. Kui kedagi kutsume, võiksime temalt ka küsida, kas tal on mingeid küsimusi. Samuti võime talle näidata videoid „Mälestagem Jeesuse surma” ja „Mida kuningriigisaalis tehakse?”, et ta saaks parema ettekujutuse sellest, mis teda ees ootab. Ja ka raamatu „Mõttekas elu nüüd ja igavesti” 28. õppetükis on häid mõtteid, mida võime temaga arutada.

16. Mis küsimusi võib olla neil, kes esimest korda mälestusõhtul käisid?

16 Pärast mälestusõhtut võib inimesel olla veel küsimusi. Näiteks võib ta huvi tunda, miks keegi leiba ja veini ei võtnud või miks seda tegid nii vähesed. Samuti võib ta mõelda, kui tihti mälestusõhtu toimub ja kas sellised on kõik Jehoova tunnistajate koosolekud. Paljudele küsimustele vastab küll mälestusõhtukõne, kuid uued huvilised võivad siiski vajada lisaselgitust. Artikkel „Miks tähistavad Jehoova tunnistajad Issanda õhtusöömaaega teistmoodi kui muud religioonid?” võib aidata sul neile vastata. Me tahame teha oma parima nii enne mälestusõhtut, selle ajal kui ka pärast seda, et aidata neid, kes on „valmis vastu võtma tõde”. (Ap. t. 13:48.)

KUIDAS AIDATA MITTETEGEVAID VENDI JA ÕDESID

17. Kuidas saavad kogudusevanemad aidata mittetegevaid vendi-õdesid? (Hes. 34:12, 16.)

17 Kui sa oled kogudusevanem, siis kuidas sa saad mälestusajal aidata vendi-õdesid, kes on jäänud mittetegevaks? Sa saad näidata, et hoolid neist, kui võtad nendega ühendust ning kinnitad neile, et pead neid kalliks ja soovid neid aidata. (Loe Hesekiel 34:12, 16.) Kutsu neid mälestusõhtule ja kui nad tulevad, siis tervita neid soojalt. Ära unusta neid ka pärast mälestusõhtut ja tee kõik, mis suudad, et aidata neil Jehoova juurde tagasi tulla. (1. Peetr. 2:25.)

18. Kuidas me saame väljendada armastust mittetegevate vendade-õdede vastu? (Rooml. 12:10.)

18 Me kõik saame teha oma osa, et mittetegevad vennad-õed, kes mälestusõhtule tulevad, end seal hästi tunneksid. Me tahame neile näidata, et armastame neid, ja olla nende vastu lahked ja lugupidavad. (Loe Roomlastele 12:10.) Pea meeles, et neil ei pruukinud olla sugugi kerge mälestusõhtule tulla. Võib-olla olid nad mures selle pärast, kuidas neid vastu võetakse. e Niisiis ära küsi neilt küsimusi, mis võiksid neis piinlikkust tekitada, ja ole ettevaatlik, et mitte öelda midagi, mis võiks neid haavata. (1. Tess. 5:11.) Mittetegevad vennad-õed on osa meie usuperest ja me soovime väga nendega jälle koos Jehoovat teenida. (Laul 119:176; Ap. t. 20:35.)

19. Mida head mälestusõhtu pidamine toob?

19 Miks käskis Jeesus meil tema surma igal aastal mälestada? Sellepärast, et see on hea ja kasulik nii meile, Jehoova teenijatele, kui ka paljudele teistele. (Jes. 48:17, 18 ja allmärkus.) See aitab meil tugevdada oma armastust Jehoova ja Jeesuse vastu ning annab meile võimaluse näidata oma tänulikkust selle eest, mida nad meie heaks teinud on. Samuti saame lähedasemaks oma usukaaslastega ja meil on võimalik aidata huvilistel teada saada, milliseid õnnistusi toob lunastus juba praegu ja milline imeline tulevikulootus meil tänu sellele on. Tehkem siis oma parim, et olla selleks aasta erilisimaks päevaks hästi valmistunud!

KORDAMISEKS

  • Kuidas me saame oma südant mälestusõhtuks ette valmistada?

  • Mida me saame teha, et võimalikult paljud mälestusõhtule tuleksid ja kuidas me saame kohaletulnuid aidata?

  • Mida me saame teha mittetegevate vendade-õdede heaks?

LAUL 18 Tänu lunastuse eest

a Kasuta saidi jw.org otsingut, et leida üles selles artiklis mainitud artikleid ja videoid.

b Vaata 2021. aasta aprillikuu Vahitornist artiklit „Lugejate küsimusi”.

e Vaata pilte ja kasti „ Kuidas kogudus nad vastu võttis?” Mittetegev vend kõhkleb, kas minna kuningriigisaali või mitte, kuid siiski teeb seda. Ta võetakse soojalt vastu ja tal on hea meel vendade-õdedega koos olla.

f PILTIDE KIRJELDUSED. Samal ajal kui Jehoova teenijad ühes maailma otsas mälestusõhtut peavad, valmistuvad teised selleks sündmuseks.