Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 2

KÁNTIKU 19 Komemorason di mórti di Kristu

Bu sta prontu pa kel dia más inportanti di anu?

Bu sta prontu pa kel dia más inportanti di anu?

“Nhos kontinua ta faze kel-li pa lenbra di mi.”LUKAS 22:19.

ASUNTU PRINSIPAL

Odja pamodi ki Komemorason é txeu spesial, modi ki nu pode pripara pa el i modi ki nu pode djuda otus algen sisti Komemorason.

1. Pamodi ki Komemorason é kel dia más inportanti di anu? (Lukas 22:19, 20)

 PA POVU di Jeová, Komemorason di mórti di Jizus é kel dia más inportanti di anu. Kel-li é úniku komemorason ki Jizus fla se disiplus pa faze. (Lé Lukas 22:19, 20.) Nu ten txeu motivu ki ta dexa-nu ku gana di sisti Komemorason. Nu ben odja alguns di es.

2. Kal ki é alguns motivu ki ta pô-nu ku gana di sisti Komemorason?

2 Komemorason ta djuda-nu midita na valor di resgati. El ta lenbra-nu di maneras ki nu pode mostra gratidon pa sakrifisiu di Jizus. (2 Kor. 5:14, 15) Tanbê, el ta da-nu oportunidadi di “inkoraja” nos irmons ku irmans. (Rom. 1:12) Tudu anu txeu inativu ta sisti Komemorason. Alguns di es, ti mésmu disidi volta pa Jeová pamodi es resebedu ku amor. I txeu di kes algen ki sisti Komemorason, ta fika dimiradu ku kuzê ki es odja i es obi i es ta krê kumesa ta studa Bíblia. É pamodi tudu kes kuza li ki Komemorason é txeu spesial pa nos!

3. Modi ki Komemorason ta uni irmons na mundu interu? (Odja fotu.)

3 Pensa tanbê na modi ki Komemorason ta uni nos irmons ku irmans na mundu interu. Tistimunhas di Jeová ta djunta na mundu interu pa sisti Komemorason timenti sól ta ba ta kanba. Nos tudu, nu ta obi un diskursu ki ta mostra pamodi ki resgati é inportanti. Nu ta kanta dôs kántiku pa lova Jeová, nu ta pasa pon ku vinhu i di tudu korason nu ta fla “amén” óras ki kes kuatu orason fazedu. Na uns 24 óra, tudu kongregason ta faze kel mésmu kuza. Bu ta konsigi imajina alegria ki Jeová i Jizus ta xinti óras ki es ta odja-nu unidu ta onra-s di kel manera li?

Komemorason ta uni irmons na mundu interu. (Odja parágrafu 3.) f


4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Na es studu, nu ta ben odja: Modi ki nu pode pripara nos korason pa Komemorason? Modi ki nu pode djuda otus algen tra pruvetu di Komemorason? I modi ki nu pode djuda kes inativu? Respóstas pa kes pergunta li ta ben djuda-nu sta priparadu pa kel dia txeu spesial.

MODI KI NU PODE PRIPARA NOS KORASON PA KOMEMORASON?

5. (a) Pamodi ki nu debe midita na valor ki resgati ten? (Salmo 49:7, 8) (b) Kuzê ki bu prende di vídiu Pamodi ki Jizus móre?

5 Un di kes manera más inportanti ki nu ta pripara nos korason é óras ki nu ta midita na valor di sakrifisiu di resgati di Jizus Kristu. Ka ten nada ki nu pode fazeba pa salvaba nos kabésa di pekadu i mórti. (Lé Salmo 49:7, 8; odja vídiu Pamodi ki Jizus móre?) a Nton, Jeová ranja manera pa Jizus da se vida pa salva-nu. Jeová i Jizus faze un grandi sakrifisiu pa nos. (Rom. 6:23) Sima nu ta ba ta midita más txeu na sakrifisiu ki Jeová i Jizus faze pa nos, más nu ta da valor pa resgati. Nu sta ben pâpia di alguns kuza difísil ki Jeová i Jizus staba dispostu na faze pa nos. Má primeru, kuzê ki é resgati?

6. Kuzê ki é resgati?

6 Resgati é présu ki ta pagadu pa kunpra un kuza di vólta. Adon kriadu di manera perfeitu. Kantu el peka, el ku se disendentis perde xansi di vive pa tudu ténpu. Jizus sakrifika se vida perfeitu pa kunpra di vólta kel ki Adon perde. Duránti tudu se vida na téra, Jizus “ka faze pekadu, nen el ka fla palavras ki ta ingana.” (1 Ped. 2:22) Kantu Jizus móre, el éra perfeitu sima Adon éra antis di el pekaba. Pur isu, kantu Jizus da se vida pa tudu algen, el paga présu di kel vida perfeitu ki Adon perde. — 1 Kor. 15:45; 1 Tim. 2:6.

7. Kal ki é alguns di kes próva ki Jizus pasa kantu ki el staba na téra?

7 Kantu Jizus staba na téra, el obi ku Jeová na tudu kuza, ti mésmu kantu éra difísil di faze kel-la. Enbóra Jizus éra un mininu perfeitu, el obi ku autoridadi di se mai ku se pai ki éra inperfeitu. (Luk. 2:51) Kantu el éra jóven, el aguenta preson di otus algen ki talvês kreba pa el ka obiba ku se pai ku se mai ô pa el sérba infiel pa Jeová. I kantu Jizus bira grandi, el tevi ki aguenta preson di Satanás ki tenta pô-l ta peka i ti mésmu fla-l pa el para di ser lial pa Jeová. (Mat. 4:1-11) Satanás staba disididu na poi Jizus ta peka asi pa el ka pagaba resgati.

8. Ki otus próva Jizus tevi ki aguenta?

8 Duránti trabadju di pregason di Jizus li na téra, el pasa pa otus próva. Se inimigus pirsigi-l i ti es tenta mata-l. (Luk. 4:28, 29; 13:31) El tevi ki lida ku inperfeison di se sigidoris. (Mar. 9:33, 34) Kantu el staba ta julgadu, es tortura-l i es faze trosa di el. Dipôs, es mata-l sima un kriminozu i el sufri txeu dór. (Ebr. 12:1-3) El tevi ki pasa pa tudu kes kuza li na fin di se vida el sô, sen proteson di Jeová. bMat. 27:46.

9. Modi ki nu ta xinti óras ki nu pensa na sakrifisiu di Jizus? (1 Pedru 1:8)

9 Di serteza, Jizus sufri txeu pa el resgata-nu. Óras ki nu ta pensa na tudu sakrifisiu ki Jizus staba dispostu na faze pa nos, nu ta xinti txeu amor pa el. — 1 Pedru 1:8.

10. Kuzê ki Jeová sakrifika di livri vontadi, asi pa Jizus pode pagaba resgati?

10 Kuzê ki Jeová sakrifika di livri vontadi, asi pa Jizus pode pagaba resgati? Jeová i Jizus ten un amizadi más fórti ki pode izisti entri un pai i un fidju. (Pro. 8:30) Nton, imajina modi ki Jeová xinti kantu el odja Jizus ta pasa pa tudu kes provason kantu ki el staba na téra. Di serteza, el xinti txeu dór kantu ki el odja se Fidju ta maltratadu, ta negadu i ta sufri.

11. Da un izénplu ki ta mostra modi ki Jeová talvês xinti kantu ki Jizus matadu.

11 Kalker pai ô mai ki perde un fidju na mórti, sabe dretu dór di perde un fidju. Nu ten un fé fórti na resureison, má kel-li ka ta kaba ku kel dór ki nu ta xinti óras ki un algun ki nu ta ama móre. Kel izénplu li ta djuda-nu intende modi ki Jeová xinti kantu Jizus sufri i móre na anu 33. cMat. 3:17.

12. Kuzê ki nu pode faze na kes simana antis di Komemorason?

12 Timenti Komemorason ka txiga, pamodi ki na bu studu pesoal ô na adorason na família bu ka ta prende más sobri resgati? Uza Publikason pa djuda Tistimunhas di Jeová ô otus publikason pa diskubri más kuza sobri resgati. d Tanbê, faze di tudu pa bu sigi kel prugrama di leitura pa Komemorason ki sta na Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason. I na dia di Komemorason ka bu skese di sisti kel prugrama spesial di adorason di palmanhan. Óras ki nu ta pripara nos korason pa Komemorason, nu ta konsigi djuda otus tra pruvetu di el tanbê. — Esd. 7:10.

DJUDA OTUS TRA PRUVETU DI KOMEMORASON

13. Kal ki é primeru kuza ki nu pode faze pa djuda otus tra pruvetu di Komemorason?

13 Kuzê ki nu pode faze pa djuda otus tra pruvetu di Komemorason? Primeru, nu ten ki konvida-s. Alén di kes algen ki nu ta atxa na pregason, nu pode faze un lista di kes algen ki nu krê konvida. Kel-li ta inklui nos família, nos koléga di trabadju, kolégas di skóla i otus algen. Sikrê nu ka ten konviti inprimidu ki ta txiga, nu pode manda-s link di konviti. Nu pode fika dimiradu di odja kantu algen ki pode disidi sisti. — Ecl. 11:6.

14. Da un izénplu ki ta mostra valor di da un algen un konviti.

14 Óras ki bu da un algen un konviti pa Komemorason, el pode xinti txeu motivadu na bai. Un irman fika dimiradu pamodi se maridu, ki ka é Tistimunha di Jeová fla-l ma el sta ba sistiba Komemorason ku el. Pamodi ki el fika dimiradu? Pamodi antis kel irman dja konvidaba el txeu bês pa el bai, má nunka el ka bai. Kuzê ki kontise di es bês? Se maridu fla: “N dadu un konviti”. El fla ma é un ansion ki el konxeba ki daba el un konviti. Maridu di kel irman sisti Komemorason na kel anu i na kes otu anu tanbê.

15. Kuzê ki nu pode lenbra di el óras ki nu ta konvida pesoas pa Komemorason?

15 Lenbra ma kes algen ki bu ta konvida pa Komemorason pode tene perguntas, prinsipalmenti si nunka es ka sistiba un runion antis. Nton, nu pode pensa na alguns pergunta ki talvês es pode faze i sta priparadu pa responde-s el. (Kol. 4:6) Pur izénplu alguns pode pergunta: ‘Kuzê ki ta ben kontise na kel Komemorason?’ ‘Kantu ténpu ki el ta dura?’ ‘Ten algun manera ki N debe bisti?’ ‘N meste paga algun kuza?’ ‘Ta pididu dinheru?’ Óras ki bu konvida algen pa Komemorason, bu pode fla-l: “Bu tene algun pergunta?” i dipôs responde kalker pergunta ki kel algen pode ten. Tanbê, bu pode mostra-l vídius Lenbra di mórti di Jizus i Kuzê ki ta kontise na un Salon di Reinu?, pa djuda-l intende modi ki nos runion ta fazedu. I na lison 28 di livru Vive filís pa tudu ténpu! ten alguns kuza ki nu pode mostra kel algen.

16. Ki otus pergunta kes algen ki ta sisti Komemorason pode faze?

16 Dipôs di sisti Komemorason kes algen ki konvidadu pode tene más perguntas. Es pode pergunta pamodi ki ningen ka kume pon ô bebe vinhu, ô pamodi ki é sô alguns algen ki kume pon ô bebe vinhu. Talvês es pode pergunta kantu bês ki nu ta faze Komemorason. I tanbê es pode krê sabe si tudu runions di Tistimunhas di Jeová ta fazedu di mésmu manera. Enbóra txeu di kes kuza li pode papiadu di el na kel diskursu ki ta fazedu duránti Komemorason, kel konvidadu pode krê sabe más informason. Kel artigu ki sta na jw.org ku téma “Pamodi ki Tistimunhas di Jeová ta komemora mórti di Jizus di manera diferenti di kes otu relijion?”, pode djuda-nu responde alguns di se perguntas. Nu krê faze tudu kel ki nu ta pode antis, duránti i dipôs di Komemorason pa djuda kes algen ki ten “bon atitudi” pa tra pruvetu di Komemorason. — Atus 13:48.

DJUDA KES INATIVU

17. Modi ki ansions pode djuda kes ki sta inativu? (Ezequiel 34:12, 16)

17 Duránti Komemorason, modi ki ansions pode djuda kes algen inativu? Nhos mostra-s ma nhos ta inporta ku es. (Lé Ezequiel 34:12, 16.) Antis di Komemorason, faze di tudu pa bu txoma tudu kes inativu ki bu ta pode. Fla-s ma bu ta inporta ku es i ma bu krê djuda-s na kalker kuza ki es meste. Konvida-s pa es sisti Komemorason. Si es sisti, resebe-s dretu. Dipôs di Komemorason, kontinua ta vizita ô ta txoma kes irmon ku irmans ki nu krê txeu i ta da-s kalker ajuda spritual ki es meste pa es volta pa Jeová. — 1 Ped. 2:25.

18. Modi ki nos tudu pode djuda kes inativu? (Romanus 12:10)

18 Tudu algen na kongregason pode djuda kes inativu ki ba sisti Komemorason. Di ki manera? Óras ki es ta trata-s ku amor, bondadi i ruspetu. (Lé Romanus 12:10.) Lenbra ma talvês foi difísil pa kes irmon ki nu krê txeu li, kumesa ta sisti runion otu bês. Talvês es staba ku medu ma es ka ta ba resebedu dretu. e Ivita faze-s perguntas ki ta pô-s sen jetu ô fla-s algun kuza ki pode magua-s. (1 Tes. 5:11) Kes irmon ku irmans li é sérvus di Jeová. Nu ta fika kontenti di adora Jeová djuntu ku es más un bês! — Sal. 119:176; Atus 20:35.

19. Modi ki lenbra di mórti di Jizus pode djuda nos tudu?

19 Nos é txeu gratu pamodi Jizus fla-nu pa nu lenbra di se mórti tudu anu i nu ta intende pamodi ki kel-li é txeu inportanti. Óras ki nu ta sisti Komemorason nu ta djuda nos kabésa i otus algen di txeu manera. (Isa. 48:17, 18) Nu ta bira nos amor pa Jeová i pa Jizus más fórti. Nu ta mostra ma nu ta da txeu valor pa kuzê ki es faze pa nos. Nu ta bira nos amizadi ku nos irmons i irmans más fórti. I nu ta pode djuda otus algen prende modi ki es tanbê, es pode xinti alegria di resebe kes benson ki nu ten pamodi resgati. Nton, nos tudu nu faze nos midjór pa nu pripara pa kel dia más inportanti di kel anu li, ki é Komemorason di mórti di Jizus!

MODI KI NU PODE...

  • pripara nos korason pa Komemorason?

  • djuda otus algen tra pruvetu di Komemorason?

  • djuda kes inativu?

KÁNTIKU 18 Obrigadu pa resgati

a Pa bu atxa kes publikason i vídius ki papiadu di el na kel studu li, bai na jw.org i skrebe ses téma na lugar di faze piskiza.

b Odja artigu “Perguntas ki leitoris ta faze” di Sentinéla di abril di 2021.

d Odja kuadru “ Ideias pa faze piskiza”.

e Odja fotus i kuadru “ Modi ki kongregason resebe-m?” Un irmon inativu sta ku medu di entra na Salon di Reinu, má el vense se medu. El ta resebedu dretu i el sta kontenti djuntu ku irmons.

f SPLIKASON DI FOTU: Timenti povu di Jeová sta sisti Komemorason na un párti di mundu, ses irmon ku irmans na otus párti di mundu sta ta pripara pa kel dia spesial.