Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bu ta trata mudjer sima Jeová ta trata-s?

Bu ta trata mudjer sima Jeová ta trata-s?

NU TEN priviléjiu di sirbi Jeová djuntu ku txeu mudjer fiel. I nu ta ama i nu ta da valor pa kada un di nos irman ki é lial i trabadjaderas! a Pur isu irmons, nu sforsa pa trata-s ku bondadi, justisa i ruspetu. Má pamodi nos é inperfeitu, alvês pode ser difísil faze kel-li. Ten otus kuza ki ta bira kel-li inda más difísil pa alguns irmon.

Na txeu kultura, ómis ta trata mudjer sima ki es ten ménus valor. Pur izénplu, Hans, ki é un enkaregadu di grupu di kongregason na Bulívia, fla ma alguns ómi kriadu na un kultura ki es ta insentivadu pa es aji ku txeu orgulhu. Kes ómi li, ta kridita ma es é más inportanti ki mudjer i txeu bês es ta trata-s sen ruspetu. Shengxian, un ansion di Taiuan, fla: “Na undi ki N ta mora txeu ómi ta atxa ma mudjer ka debe faze párti di ses nogósiu. Si un ómi fla un opinion ki un mudjer da-l sobri algun kuza, otus ómi pode ka ruspeta-l.” Otus ómi ta mostra ses diskriminason kóntra mudjer di otus manera. Pur izénplu, es ta konta piada ki ta ofende mudjeris.

Má inda ben ki ka ta inporta ki kultura ki un ómi kriadu na el, el pode muda. El pode prende ma ómi ku mudjer é igual. (Efé. 4:22-24) Kel-li pode kontise óras ki el ta imita izénplu di Jeová. Kel artigu li, ta ben pâpia sobri modi ki Jeová ta trata mudjer, modi ki irmons pode trata mudjer sima Jeová i modi ki ansions pode ser primeru na mostra ruspetu pa irmans.

MODI KI JEOVÁ TA TRATA MUDJER?

Jeová ta da un izénplu perfeitu di modi ki mudjer debe tratadu. El é un Pai ki ten konpaxon i el ta ama tudu se fidjus. (Juan 3:16) I kes irman ki é fiel é sima fidjus-fémia ki ten txeu valor pa el. Odja alguns manera ki Jeová ta mostra ma el ta ama i ma el ta ruspeta mudjer.

El ta trata-s sen diferénsa. Jeová faze ómi ku mudjer sima se imajen. (Gén. 1:27) El ka faze ómi más intilijenti ô ku más taléntu ki mudjer; nen el ka ta prifiri ómi envês di mudjer. (2 Cró. 19:7) El faze ómi ku mudjer ku mésmu kapasidadi di intende verdadis di Bíblia i midita na se kualidadis bunitu. Jeová ta da valor pa ómi ku mudjer ki ten fé na el i el ta da-s speransa di vive pa tudu ténpu na un paraízu na téra ô di ser reis i saserdótis na séu. (2 Ped. 1:1, nóta di rodapé.) Ta fika klaru ma Jeová ka ta faze diskriminason kóntra mudjer.

El ta obi-s. Jeová ta inporta ku modi ki mudjer ta xinti i ku kes prubléma ki es ten. Pur izénplu, el obi i el responde orason di Rakel ku Ana. (Gén. 30:22; 1 Sam. 1:10, 11, 19, 20) Jeová tanbê uza se spritu santu pa poi kes skritor di Bíblia ta skrebe stória di ómis ki obi ku otus mudjer. Pur izénplu, Abraon obi ku Sara sima Jeová manda-l. (Gén. 21:12-14) Rei Davidi obi ku Abigail. Na verdadi, el xinti ma é Jeová ki manda Abigail pa ba pâpia ku el. (1 Sam. 25:32-35) Jizus, ki ta imitaba kualidadis di se Pai di manera perfeitu, obi ku se mai, Maria. (Juan 2:3-10) Kes izénplu li, ta dexa klaru ma un manera ki Jeová ta mostra ruspetu pa mudjer é óras ki el ta obi-s.

El ta kunfia na es. Pur izénplu, Jeová kunfia ma Eva ta konsigi djudaba kuida di téra interu. (Gén. 1:28) Di kel manera li, el mostra ma pa el Eva ka tinha ménus valor di ki se maridu Adon, má el éra se ajudanti. Jeová tanbê kunfia na kes profetiza Débura ku Ulda pa da se povu konsedju i kel-li ta inkluiba un juís i un rei. (Juí. 4:4-9; 2 Reis 22:14-20) Oji, Jeová ta kunfia na kes mudjer ki é se sérvas pa kuida di se trabadju. Kes irman fiel li, é publikadoris, pioneras i misionárias. Es ta djuda na faze prujétus di konstruson i na konpo i mante Salons di Reinu i prédius di Betel. Alguns di es ta sirbi na Betel; otus ta trabadja na skritóriu di traduson. Kes irman li é sima un izérsitu grandi ki Jeová ta uza pa faze se vontadi. (Sal. 68:11) Ta fika klaru ma Jeová ka ta odja mudjer sima un algen fraku ô ki ka ten kapasidadi.

MODI KI IRMONS PODE PRENDE TRATA MUDJER SIMA JEOVÁ?

Irmons, pa sabe si nu sta trata irmans sima Jeová, nu meste analiza ku kuidadu modi ki nu ta pensa i nu ta aji. Má pa faze kel-li nu meste di ajuda. Un dotor pode uza un mákina di faze xapa pa sabe si nos korason sta dretu ô nau. Di mésmu manera, bons amigu i Palavra di Deus pode djuda-nu sabe si nos manera di odja mudjer ta agrada Jeová ô nau. Kuzê ki nu pode faze pa resebe kel ajuda li?

Pergunta un amigu. (Pro. 18:17) Bu pode txiga na un amigu ki é di kunfiansa, ki ta mostra bondadi i ki é ikilibradu, i pergunta-l: “Modi ki N ta trata irmans? Kes irman ta xinti ma N ta ruspeta-s? Ten algun kuza ki N meste faze pa N trata-s midjór?” Si bu amigu fla algun kuza ki bu meste midjora, ka bu fika ofendidu. Envês di kel-li, sta dispostu na faze kes mudansa ki meste.

Studa Palavra di Deus. Un di kes midjór manera di sabe si nu sta trata irmans dretu, é uza Palavra di Deus pa djuda-nu analiza nos manera di pensa i di aji. (Ebr. 4:12) Óras ki nu ta lé Bíblia, nu ta prende sobri ómis ki trata mudjer dretu i ómis ki ka trata mudjer dretu. Nu pode konpara kes izénplu li ku manera ki nu ta trata mudjer. Alén di kel-li, konpara testus di Bíblia pode djuda-nu pamodi nu ka ta uza un testu di Bíblia pa apoia un ideia mariadu sobri mudjer. Pur izénplu 1 Pedru 3:7, ta fla ma mudjer debe dadu “ónra sima vazu más fraku.” b Kel-li krê fla ma el é ménus inportanti, ménus intilijenti ô ma el ten ménus kapasidadi ki un ómi? Klaru ki nau! Konpara palavras di Pedru ku kel ki sta na Gálatas 3:26-29 ta mostra ma Jeová skodje mudjeris ku ómis pa governa ku Jizus na séu. Óras ki nu ta studa Palavra di Deus i óras ki nu ta pergunta un amigu ô un amiga ses opinion sobri modi ki nu ta trata mudjer, nu pode prende mostra ruspetu pa nos irmans.

MODI KI ANSIONS TA MOSTRA RUSPETU PA IRMANS?

Irmons na kongregason tanbê pode prende trata irmans ku ruspetu óras ki es ta sigi izénplu di ansions. Modi ki kes ansion pode da izénplu na mostra ruspetu pa irmans? Odja alguns izénplu.

Elojia irmans. Apóstlu Paulu da un bon izénplu pa ansions imita. El ilojia txeu irman na karta ki el skrebe pa kongregason na Roma. (Rom. 16:12) Bu ta konsigi imajina modi ki kes irman xinti filís kantu ledu kel karta ki Paulu skrebe pa kongregason? Di mésmu manera, ansion ta ilojia irmans pa ses kualidadi bunitu i pa trabadju ki es ta faze pa Jeová. Kel-li ta djuda irmans odja ma kongregason ta ruspeta-s i ta da-s valor. Kes palavra ki ta da koraji ki un ansion ta fla, pode ser kel ki un irman meste pa el kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel. — Pro. 15:23.

Ilojia

Óras ki ansions ta ilojia irmans, es debe faze-l di korason i dirétu. Pamodi? Un irman ki txoma Jessica fla: “É sábi óras ki irmons ta fla un irman, ‘bon trabadju.’ Má, nu ta fika más kontenti óras ki es ta ilojia-nu pa un kuza dirétu, sima inxina nos fidjus fika kétu duránti runion ô tra ténpu pa bai buska un studanti di Bíblia pa ben sisti runion.” Óras ki ansions ta ilojia irmans pa un kuza ki es faze di manera dirétu, es ta poi irmans ta xinti ma es mestedu i ma es ten valor pa kongregason.

Obi irmans. Ansions ki é umildi ta rekonhese ma é ka sô es ki ten bons ideia. Kes irmon li, ta pidi irmans ses opinion i es ta obi-s ku atenson óras ki irmans ta pâpia. Óras ki ansions ta faze si, es ta da irmans koraji i kel-la ta djuda-s. Modi? Un ansion ki txoma Gerardo, ki ta sirbi na Betel, fla: “N odja ma pidi irmans ses opinion, ten stadu ta djuda-m faze nha trabadju más midjór. Txeu bês, dja es ten más ténpu ta faze un trabadju di ki maioria di irmons.” Na kongregason txeu irman é pioneru, pur isu es sabe txeu kuza di pesoas ki ta mora na tiritóriu di kongregason. Un ansion ki txoma Bryan, fla: “Nos irmans ten txeu kualidadi i kapasidadis ki organizason meste. Pur isu, es ta djuda-nu ku ses spiriénsia!”

Obi

Ansions ki ten sabedoria ka ta iginora opinions di irmans. Pamodi? Un ansion ki txoma Edward, fla: “Opinion i spiriénsia di un irman, pode djuda un irmon intende un asuntu midjór i se opinion pode djuda-l intende sentimentus di otus algen. (Pro. 1:5) Sikrê un ansion ka faze sima un irman fla, el pode agradese kel irman pa se opinion i pamodi el fla kuzê ki el sabe i kuzê ki el ta intende”.

Trena irmans. Ansions ki ten sabedoria ta djobe oportunidadis pa trena irmans. Pur izénplu, es pode inxina un irman modi ki es ta faze un runion pa pregason óras ki un irmon batizadu ka sta disponível. Es pode trena irmans pa uza feraméntas ô mákinas, asi pa es pode djuda na konpo i faze nos lugar di adorason. Na Betel, enkaregadus ta trena irmans pa txeu diziginason sima, konpo algun kuza, faze kónpra, kontabilidadi, prugramas di konputador i otus kuza. Óras ki ansions ta trena irmans, es ta mostra ma es ta odja irmans sima un algen ki ten kapasidadi i ki é di kunfiansa.

Trena

Txeu irman ta uza kel trenamentu ki es resebe di ansions pa djuda otus algen. Pur izénplu, alguns irman ta uza kel trenamentu di konstruson ki es resebe pa djuda otus faze ses kaza otu bês dipôs di un dizastri na naturéza. Otus irman ta uza kes kuza ki es prende na da tistimunhu pa públiku pa djuda más irmans, pa es pode partisipa na kel trabadju li tanbê. Kuzê ki irmans ta pensa di kes ansion ki ta trena-s? Un irman ki txoma Jennifer, fla: “Kantu N ta trabadjaba na un prujétu di konstruson di Salon di Reinu, un enkaregadu tra ténpu pa trena-m. El repara trabadju ki N faze i el ilojia-m. N gosta txeu di trabadja ku el pamodi N xinti ma el da-m valor i ma el kunfia na mi.

É INPORTANTI TRATA IRMANS SIMA UN FAMÍLIA

Sima Jeová, nu ta ama nos irmans fiel! Pur isu, nu ta trata-s sima un família. (1 Tim. 5:1, 2) Nu ta da-s valor i nu gosta di trabadja djuntu ku es. I nu ta fika txeu kontenti óras ki es ta xinti nos amor i nos ajuda. Un irman ki txoma Vanessa, fla: “N ten txeu gratidon di faze párti di organizason di Jeová, undi ten txeu irmon ki ta da-m txeu koraji.” Un irman na Taiuan, fla: “Ami é txeu gratu pa Jeová i pa se organizason pamodi es ta da mudjer valor i es ta ruspeta nos sentimentu. Kel-li ta bira nha fé más fórti i el ta pô-m ta da más valor inda pa priviléjiu ki N ten di faze párti di organizason di Jeová.”

Jeová ten txeu orgulhu di irmons fiel ki sima el, ta da mudjer valor i ta ruspeta-s. (Pro. 27:11) Un ansion di Skósia ki txoma Benjamin, fla: “Txeu ómi na mundu di oji ka ta ruspeta mudjer. Nton, óras ki nos irmans ta entra na Salon di Reinu, nu krê pa es xinti ma es ta ruspetadu i ma es ta amadu.” Nos tudu nu krê faze nos midjór pa nu imita Jeová óras ki nu ta trata nos irmans ki nu krê txeu ku amor i ruspetu ki es ta merese. — Rom. 12:10.

a Na kel artigu li, palavra “irmans” krê fla kes irman ki ta sirbi Jeová, ka irmans di sangi.

b Pa más informason sobri kes palavra “vazu más fraku,” odja kes artigu ku téma “O valor de ‘um vaso mais fraco’” na Sentinéla 15 di maiu di 2006 i “Orientações sábias para o casamento” na Sentinéla 1 di marsu di 2005.