Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Uphatha Abesifazana Ngendlela UJehova Abaphatha Ngayo Yini?

Uphatha Abesifazana Ngendlela UJehova Abaphatha Ngayo Yini?

SILESIBUSISO sokukhonza ndawonye labesifazana abanengi abathembekileyo. Siyabathanda futhi siyabaqakathekisa odadewethu laba abaqotho njalo abasebenza nzima! a Abafowethu kumele benze konke abangakwenza ukuze babe lomusa kubodadewethu, babaphathe kuhle futhi babahloniphe. Kodwa njengoba sonke silesono kwezinye izikhathi kungaba nzima ukuthi bakwenze lokhu. Kanti njalo kulokunye okwenza kube nzima ukuthi abafowethu babaphathe kuhle odadewethu.

Abanye bakhulela ezindaweni lapho amadoda amanengi akhangelela khona abesifazana phansi. Ngokwesibonelo, uHans ongumbonisi wesiqinti eBolivia uthi: “Amanye amadoda akhulela endaweni lapho akhuthazwa khona ukuthi azigqaje kakhulu ngokuba ngamadoda. Amadoda la azitshela ukuthi aqakatheke kakhulu ukwedlula abesifazana njalo izikhathi ezinengi awabahloniphi.” Umzalwane ohlala eTaiwan okuthiwa nguShengxian uthi: “Lapho engihlala khona amadoda amanengi acabanga ukuthi abesifazana akumelanga batshele amadoda imibono yabo. Nxa indoda ingakhuluma umbono womuntu wesifazana ngendaba ethile ingakhangelelwa phansi ngamanye amadoda.” Amanye amadoda ayabeyisa abesifazana ngendlela ezicatshileyo. Ngokwesibonelo, akhuluma izinto zobuphoxo ezehlisa isithunzi sabantu besifazana.

Okuhle yikuthi indoda ingenelisa ukuphatha kuhle abesifazana kungelani lokuthi ikhuliswe njani. Ingafunda ukuthi amadoda awaqakathekanga kakhulu ukwedlula abesifazana. (Efe. 4:​22-24) Lokhu ingakwenza ngokulingisela uJehova. Esihlokweni lesi sizaxoxa ngokuthi uJehova ubaphatha njani abesifazana lokuthi abafowethu bangenzani ukuze bafunde ukuphatha abesifazana ngendlela uJehova abaphatha ngayo kanye lokuthi abadala bangakhokhela njani ekuhlonipheni odadewethu.

UJEHOVA UBAPHATHA NJANI ABESIFAZANA?

Amadoda angafunda ukuthi kumele abaphathe njani abesifazana nxa angalingisela isibonelo sikaJehova. Phela yena nguBaba olozwelo futhi obathandayo bonke abantwabakhe. (Joh. 3:16) Odadewethu abathembekileyo bangamadodakazi akhe aligugu. Asixoxeni ngezindlela uJehova atshengisa ngazo ukuthi uyabathanda lokuthi uyabahlonipha abesifazana.

Kababandlululi. UJehova wadala amadoda labesifazana ngomfanekiso wakhe. (Gen. 1:27) Kazange adale amadoda ekhaliphe ukwedlula abesifazana kumbe eleziphiwo ezinengi kulezabo njalo kathandi amadoda ukwedlula abesifazana. (2 Imilan. 19:7) Wadala amadoda labesifazana besenelisa ukuzwisisa iqiniso eliseBhayibhilini kanye lokulingisela ubuntu bakhe. Kanti njalo uJehova uyaluqakathekisa ukholo lwamadoda labesifazana kungelani lokuthi ithemba labo ngelokuphila phakade emhlabeni olipharadayisi kumbe elokuba ngamakhosi labaphristi ezulwini. Kuyazikhanyela ukuthi uJehova kababandlululi abesifazana.

Uyabalalela. UJehova ulendaba lendlela abesifazana abazizwa ngayo futhi uyakubona konke okubahluphayo. Ngokwesibonelo, wawulalela njalo wawuphendula umthandazo kaRasheli lokaHana. (Gen. 30:22; 1 Sam. 1:​10, 11, 19, 20) UJehova waphefumulela abalobi beBhayibhili ukuthi babhale ngezibonelo zamadoda ayelalela abesifazana. Ngokwesibonelo, u-Abrahama walalela ngesikhathi uJehova emtshela ukuthi alalele umkakhe uSara. (Gen. 21:​12-14) INkosi uDavida yalela u-Abhigeli yaze yathi uJehova nguye owayemthumile ukuthi azokhuluma laye. (1 Sam. 25:​32-35) UJesu wayelingisela ubuntu bukaYise yikho wayemlalela unina. (Joh. 2:​3-10) Izibonelo lezi zitshengisa ukuthi eyinye indlela uJehova atshengisa ngayo ukuthi uyabahlonipha abesifazana yikubalalela.

Uyabathemba. Ngokwesibonelo, uJehova wathemba ukuthi u-Eva wayezancedisa ekwenzeni umhlaba wonke ube lipharadayisi. (Gen. 1:28) Lokho kwakutshengisa ukuthi uJehova wayengaboni u-Adamu eqakatheke kakhulu ukwedlula u-Eva kodwa wayembona engumsizi wakhe. Kanti njalo uJehova waphinda watshengisa ukuthi wayebathemba abaphrofethikazi uDibhora loHulida ngokubanika umsebenzi wokucebisa abantu bakhe kugoqela umahluleli lenkosi. (Abahlu. 4:​4-9; 2 Amakho. 22:​14-20) Lalamuhla uJehova utshengisa ukuthi uyabathemba odadewethu abangamaKhristu ngokubavumela ukuthi benze umsebenzi wakhe. Odadewethu laba abathembekileyo bayatshumayela, abanye bangamaphayona futhi abanye bangamamishinari. Bayancedisa emsebenzini wokudweba amapulani lowokwakha kanye lowokulungisisa izakhiwo zenhlanganiso. Abanye basebenza emaBhetheli njalo abanye basebenza emawofisini okuhumutsha. Abesifazana laba banjengebutho elikhulu elisetshenziswa nguJehova ukuze enze intando yakhe. (Hubo. 68:11) Kuyacaca ukuthi uJehova kabakhangeleli phansi abesifazana futhi kababoni bengabantu abangeke benelise ukwenza imisebenzi ethile.

ABAFOWETHU BANGENZANI UKUZE BALINGISELE UJEHOVA?

Bafowethu, okuzalinceda libone ukuthi liphatha odadewethu ngendlela uJehova abaphatha ngayo yikuhlolisisa indlela elicabanga ngayo lelenza ngayo. Kodwa lokho ngeke lenelise ukukwenza lilodwa. Ngokwesibonelo, udokotela angasebenzisa umtshina ukuze abone ukuthi inhliziyo yomuntu ayilamkhuhlane yini. Ngendlela efanayo, lathi singancedwa liLizwi likaNkulunkulu kanye labangane bethu ukuze sizihlole ukuthi sibaphatha njani abesifazana. Singenzani ukuze sincedakale?

Buza umngane omthembayo. (Zaga. 18:17) Kungaba kuhle ukuthi sibuze umngane esimthembayo, lolomusa futhi ozwisisayo imibuzo enjengokuthi: “Ubona angathi ngibaphatha njani odadewethu? Bayakubona yini ukuthi ngiyabahlonipha? Kulalapho okumele ngithuthukise khona yini?” Nxa umngane wakho engakutshela lapho okumele ulungisise khona kwenze masinyane kulokuzama ukucatsha ngomunwe.

Taditsha iLizwi likaNkulunkulu. Indlela engcono kakhulu engasinceda sikwazi ukuthi sibaphatha kuhle yini odadewethu yikuhlola imicabango yethu lezenzo zethu sisebenzisa iLizwi likaNkulunkulu. (Heb. 4:12) IBhayibhili lilezibonelo zamadoda ayephatha kuhle abesifazana lalawo angazange abaphathe kuhle. Ukuhlolisisa izibonelo zawo kungasinceda sibone lokho esingakulingisela lalokho okungamelanga sikulingisele. Kanti njalo ukuqathanisa amavesi aseBhayibhilini kungasinceda ukuthi singayisebenzisi kubi imibhalo sisekela imibono engayisiyo esingabe silayo ngabesifazana. Ngokwesibonelo, u-1 Phetro 3:7 uthi owesifazana kumele ‘aqakathekiswe njengesitsha esibuthakathaka.’ b Ukuba buthakathaka kwakhe kutsho ukuthi kakhaliphanga yini loba ukuthi kenelisi ukwenza eminye imisebenzi? Ngitsho! Ukuqathanisa amazwi kaPhetro lalawo akuGalathiya 3:​26-29 kutshengisa ukuthi uJehova ukhethe amadoda kanye labesifazana ukuthi babuse loJesu ezulwini. Nxa singataditsha iLizwi likaNkulunkulu njalo sibuze lomngane esimthembayo sizathuthukisa indlela esibaphatha ngayo odadewethu.

ABADALA BEBANDLA BATSHENGISA NJANI UKUTHI BAYABAHLONIPHA ODADEWETHU?

Abanye abafowethu ebandleni bangafunda ukuphatha odadewethu ngenhlonipho ngokulingisela okwenziwa ngabadala abalothando. Manje abadala bangatshengisa njani ukuthi bayakhokhela ekuhlonipheni odadewethu? Nanku okunye abakwenzayo.

Bayabancoma. Abadala bangalingisela okwenziwa ngumphostoli uPhawuli endabeni le. Encwadini ayibhalela ibandla leRoma wancoma odadewethu abanengana. (Rom. 16:12) Akucabange ukuthi odadewethu laba bathokoza njani ngesikhathi incwadi kaPhawuli ibalwa ebandleni. Lalamuhla abadala bayabancoma odadewethu ngenxa yobuntu babo obuhle kanye lomsebenzi abawenzela uJehova. Lokhu kunceda odadewethu babone ukuthi ibandla liyabahlonipha lokuthi liyabaqakathekisa. Amazwi akhuthazayo akhulunywa ngumdala kungabe kuyiwo odadewethu abayabe bewafuna ukuze baqhubeke bekhonza uJehova bethembekile.—Zaga. 15:23.

Bancome

Nxa abadala bencoma odadewethu bayakhuluma khona kanye abakwenzileyo futhi lokhu bakutsho ngenhliziyo yonke. Lokhu kunceda ngani? Udadewethu okuthiwa nguJessica uthi: “Kumnandi sibili ukuzwa umfowethu ekutshela ukuthi wenze kuhle kodwa okumnandi kakhulu yikumuzwa eqamba khona kanye okwenzileyo. Ngokwesibonelo, nxa ekuncoma ngokuthi ufundise abantwabakho ukuthi bahlale bachume emihlanganweni kumbe ukuthi udlule uthatha isifundo wabuya laso emhlanganweni webandla.” Nxa abadala bengancoma odadewethu ngezinto ezinhle abazenzayo bayabanceda ukuthi bazizwe beqakathekile ebandleni.

Bayabalalela. Abadala abathobekileyo bayakwazi ukuthi ayisibo bodwa abalamacebo amahle. Ukukhumbula lokhu kuyabanceda ukuthi balalelisise nxa odadewethu bekhuluma imibono yabo ngendaba ethile. Nxa bengenza njalo bayabe bebakhuthaza odadewethu futhi labo bayancedakala. Kungani sisitsho njalo? Omunye umfowethu osebenza eBhetheli okuthiwa nguGerardo uthi: “Sengibone ukuthi ukucela imibono yabodadewethu kuyanginceda ukuthi ngiyenze kuhle imisebenzi yami. Phela abanye babo bayabe sebeyenze okwesikhathi eside ukwedlula abafowethu abanengi.” Odadewethu abanengi bangamaphayona futhi babazi kuhle abantu esibatshumayezayo. Omunye umdala webandla okuthiwa nguBryan uthi: “Zinengi izinto ezenziwa ngodadewethu ezinganceda inhlanganiso. Yikho kumele sizimisele ukufunda kubo!”

Balalele

Abadala abahlakaniphileyo bayayiqakathekisa imibono yabodadewethu. Ngenxa yani? Omunye umdala okuthiwa ngu-Edward uthi: “Umbono kadadewethu unganceda umzalwane azwisise indaba ngokugcweleyo njalo ungamnceda azwisise lokuthi abanye bayibona njani.” (Zaga. 1:5) Lanxa ngezinye izikhathi umdala engasoze akusebenzise okungabe kukhulunywe ngudadewethu, angambonga ngombono wakhe langokuzwisisa kwakhe kanye lolwazi lwakhe.

Bayabaqeqetsha. Abadala kumele badinge amathuba okuqeqetsha odadewethu. Ngokwesibonelo, bangabafundisa ukuthi bangawenza njani umhlangano wenkonzo ngoba lokho kuzabanceda nxa kungela mzalwane obhabhathiziweyo oyabe esiya ekutshumayeleni mhlalokho. Bangabafundisa lokusebenzisa amathuluzi kumbe imitshina ethile ukuze bancedise nxa kusakhiwa kumbe kulungiswa izakhiwo zenhlanganiso. Abazalwane abakhokhelayo eBhetheli bafundisa odadewethu ukwenza izinto ezitshiyeneyo okugoqela ukulungiswa kwezakhiwo, ukuthenga izinto, ukuphatha izimali, ukulungisa inhlelo zamakhompiyutha kanye lokunye nje. Nxa abadala beqeqetsha odadewethu bayabe betshengisa ukuthi bayabathemba lokuthi bayakholwa ukuthi bayenelisa ukwenza imisebenzi.

Baqeqetshe

Odadewethu abanengi basebenzisa lokho abayabe bekufundiswa ngabadala ukuze bancede abanye. Ngokwesibonelo, abanye odadewethu abafundiswa ukwakha bayancedisa emsebenzini wokwakha izindlu zalabo abayabe behlelwe ngumonakalo wemvelo. Abanye odadewethu abaqeqetshwa kuhle emsebenzini wokutshumayela obala labo bangenelisa ukuqeqetsha abanye odadewethu ukuze bawenze kuhle umsebenzi lo. Odadewethu bathini ngabadala ababaqeqetshayo? Udadewethu okuthiwa nguJennifer uthi: “Ngathi ngincedisa ngesikhathi kusakhiwa enye iWolu yoMbuso umzalwane owayekhokhela wayezinika isikhathi sokungiqeqetsha. Wayewubona umsebenzi engangiwenza abesengincoma. Ngangikuthanda ukusebenza laye ngoba wayengithemba futhi wayengenza ngizizwe ngiqakathekile.”

KUNCEDA NGANI UKUPHATHA ABESIFAZANA NJENGABODADEWETHU?

Siyabathanda odadewethu njengoba nje uJehova ebathanda. Lokho kutsho ukuthi kumele sibaphathe njengamalunga emuli yethu. (1 Thim. 5:​1, 2) Siyabaqakathekisa njalo siyakukholisa ukusebenza labo. Sizathokoza kakhulu nxa odadewethu bengasala bengathandabuzi ukuthi siyabathanda lokuthi sizimisele ukubasekela. Udadewethu okuthiwa nguVanessa uthi: “Ngiyambonga kakhulu uJehova ngokuthi ngisenhlanganisweni yakhe egcwele abafowethu abangikhuthazayo kakhulu.” Omunye udadewethu ohlala eTaiwan uthi: “Ngiyambonga uJehova kanye lenhlanganiso yakhe ngoba bayabaqakathekisa kakhulu abesifazana futhi balendaba lendlela abazizwa ngayo. Lokho kuyaluqinisa ukholo lwami futhi kwenza ngisiqakathekise isibusiso engilaso sokuba senhlanganisweni kaJehova.”

Kumele ukuthi uJehova uyathokoza kakhulu nxa ebona amadoda angamaKhristu esebenza nzima ukuze ahloniphe abesifazana futhi abaphathe ngendlela yena abaphatha ngayo! (Zaga. 27:11) Umdala webandla ohlala eScotland okuthiwa nguBenjamin uthi: “Amadoda amanengi emhlabeni lo awabahloniphi abesifazana. Yikho sifuna ukuthi nxa odadewethu beseWolu yoMbuso bakubone sibili ukuthi thina siyabahlonipha lokuthi siyabathanda.” Ngakho kasenzeni konke esingakwenza ukuze silingisele uJehova ngokutshengisa odadewethu ukuthi siyabathanda lokuthi siyabahlonipha.—Rom. 12:10.

a Esihlokweni lesi ibala elithi “odadewethu” litsho labo esikhonza labo hatshi labo esizalwa labo.

b Ukuze uthole okunengi ngomutsho othi ‘isitsha esibuthakathaka’ khangela isihloko esithi “Inani ‘Lesitsha Esibuthakathaka’kuNqabayokulinda yesiZulu kaMay 15, 2006 lesithi “Isiqondiso Esihlakaniphile Semibhangqwana EshadilekuNqabayokulinda yesiZulu kaMarch 1, 2005.