Skip to content

Skip to table of contents

SUTUDI-ARTIKEL 5

SINGI 27 Den manpikin fu Gadu e kon

‘Noiti mio gwe fika i’

‘Noiti mio gwe fika i’

‘Mi naw gwe fika i. Noiti mio fika i wawan.’​—HEB. 13:5b.

SAN WO LELI

A artikel ya o soi u taki Yehofa naw fika a foluku fi en baka te den salufu Kelesten go a hemel.

1. On ten den salufu Kelesten o go a hemel?

 WANTU yali pasa a foluku fu Yehofa be e akisi denseefi taki: ‘On ten den lasiti salufu Kelesten o go a hemel?’ Fosi u be e denki taki son salufu Kelesten be o tan wan pisiten aini a paladeisi baka a feti fu Alimakedon. Ma u leli aini a Wakititolen fu 15 yuli 2013 taki fosi a feti fu Alimakedon bigin, ala den salufu Kelesten o go a hemel.​—Mat. 24:31.

2. San we akisi useefi son yuu? San wo luku aini a artikel ya?

2 Son sama e akisi denseefi taki: Saw pasa anga den ‘taa sikapu’ fu Kelestesi di o tan dini Yehofa na a ten fu a ‘gaan banowtu’? (Yoh. 10:16; Mat. 24:21) Kande son sama o go e booko den ede taki den naw abi nawan sama fu soi den san den mu du baka te den salufu Kelesten go a hemel. Meke u luku tu toli aini Beibel di sa meke den e denki so. Bakadati wo luku wantu sani di e soi saide aa de fu den booko den ede.

SANI DI NAW PASA ANGA DEN TAA SIKAPU

3-4. San son sama e si enke o pasa anga den taa sikapu? Saide den e si enke a sani ya o pasa?

3 Son sama e si enke den taa sikapu o tapu fu dini Yehofa te den salufu baala di e tii a wooko naw de a goontapu moo. Kande son toli aini Beibel o meke den denki so. Meke u luku tu toli aini Beibel. A fosiwan na a toli fu Gaan Pilisite Yoyada. En a be wan sama di be e dini Yehofa anga en hii ati. En anga en uman Yowsabad be kibii Yowas fu sama á fende en kii. Den be yeepi en fu a toon wan kownu di be e du sani enke fa Yehofa wani. A pisiten di Yoyada be de a libi ete, Yowas be e tyai enseefi enke fa Yehofa wani. Ma di Yoyada dede, a bigin du omen sani di Yehofa á lobi. A be e aliki den sani di den gaanman fu Islayeli be e taigi en. Te fu kaba a gwe fika Yehofa.​—2 Kolon. 24:2, 15-19.

4 A taa toli di wo luku a san pasa baka di ala den apostel dede. A lasiti apostel di dede a be Yohanisi. A pisiten di a be de a libi a be yeepi omen Kelesten fu tan dini Yehofa (3 Yoh. 4). Leti enke den taa apostel fu Yesesi, Yohanisi be du ala san a man fu kibii a kemeente gi falisi leli (1 Yoh. 2:18; 2 Tes. 2:7). Ma baka di a dede, a omen sama gwe fika a tuu biibi. Bakaten a hii kemeente be poli anga falisi leli.

5. Den tu toli di u luku wani taki aseefi sani di miti den sama de o miti u?

5 Den tu toli di u luku ya e soi taki aseefi sani de o pasa anga den taa sikapu baka te den salufu Kelesten go a hemel? Kelesten di be e dini Yehofa anga den hii ati o waka a Yowas baka? Den o gwe fika a tuu biibi enke den Kelesten di be gwe fika a waaleiti baka di den apostel dede? Nono. U sabi taki baka te den salufu Kelesten go a hemel, den taa sikapu o tan dini Yehofa enke fa a wani. Yehofa seefi o de anga u. Saide u sa biibi a sani ya?

A FOLUKU FU YEHOFA O TAN DINI EN ENKE FA A WANI

6. San a den dii pisiten di wo luku?

6 Saide u sa biibi taki a foluku fu Gadu o tan dini en winsi fa sani o miti wi aini a ten di e kon? Bika Beibel e soi taki a ten di we libi nownow a ná aseefi enke a ten fu den Islayelisama anga a ten di den apostel dede. Neen meke wo poti pakisei a den dii pisiten ya: (1) A ten fu den Islayelisama, (2) baka di den apostel dede, anga (3) ‘a yuu di Gadu o seeka ala sani’.​—Toli 3:21.

7. San be yeepi den Islayelisama di be e dini Yehofa anga den hii ati fu den á gwe fika en di den kownu anga a foluku be bigin du ogii?

7 A ten fu den Islayelisama. Fosi Mosesi dede, a be taigi den Islayelisama taki: ‘Mi sabi taki di mio dede, wo du omen ogii. U naw du den sani di mi leli u’ (Deit. 31:29). A be taigi den tu taki efu den be daai baka gi Yehofa den be o go a katibo enke saafu (Deit. 28:35, 36). Sani waka enke fa Mosesi be taigi den? Eeye. Gaanse fu den kownu di be e tii Islayeli be du sani di Yehofa á lobi. Den be e dini falisi Gadu. Neen meke a foluku go dini falisi Gadu tu. Fu di den Islayelisama be e du den sani ya, meke Yehofa sitaafu den. Aa be wani den kownu fu Islayeli tii moo tu (Eseik. 21:25-27). Di den Islayelisama di be e dini Yehofa anga den hii ati si fa den sani di a be taki kon tuu, den be fende taanga-sikin fu tan dini en.​—Yes. 55:10, 11.

8. Saide a nai foondoo u taki baka di den apostel dede falisi leli be kon aini a kemeente?

8 Baka di den apostel dede. Ai foondoo u taki baka di den apostel dede falisi leli be kon aini a kemeente? Nono. Yesesi be taki wan gaan kulu sama be o komoto a biibi (Mat. 7:21-23; 13:24-30, 36-43). Apostel Pawlesi, Peitilisi, anga Yohanisi be taki a sani di Yesesi taki be bigin kon tuu na a ten fu den fosi Kelesten (2 Tes. 2:3, 7; 2 Peit. 2:1; 1 Yoh. 2:18). Baka di den apostel dede, den baala anga sisa fu a ten de á be e dini Yehofa enke fa a wani moo. Aa langa seefi, neen den sama di be komoto a biibi go holibaka gi a Gaan Babilon. A Gaan Babilon na ala den falisi keliki di de a goontapu. Di a sani ya pasa, neen a sani di Yesesi be taki kon tuu.

9. Sai soi taki a ten di we libi nownow, a ten fu den Islayelisama anga a pisiten baka di den apostel dede a ná aseefi?

9 ‘A yuu di Gadu o seeka ala sani.’ A ten di we libi nownow, anga a ten fu den Islayelisama anga a pisiten baka di den apostel dede a ná aseefi. Aini sowtu pisiten we libi nownow? Beibel e kai a pisiten di we libi ‘den lasiti dei’ (2 Tim. 3:1). Ma Beibel e soi u taki wan taa ten be o bigin na a ten fu u ya. A pisiten de o go doo te enke a Kownukondee fu a Mesiyas yeepi libisama fu den naabi sondu moo. Aw tii te enke a meke a goontapu toon wan paladeisi. Beibel e kai a pisiten ya ‘a yuu di Gadu o seeka ala sani’ (Toli 3:21). A pisiten ya bigin aini a yali 1914. San a tekisi taki Gadu be o seeka? Yehofa be poti wan sama fu tii neen peesi baka, wan bakapikin fu David. A sama ya a Yesesi di toon Kownu a hemel. Baka di Yesesi toon kownu, Yehofa seeka taa sani tu. A be yeepi a foluku fi en fu den bigin dini en baka enke fa a wani (Yes. 2:2-4; Eseik. 11:17-20). Wan ten o kon pe falisi leli o poli a tuu biibi baka?

10. (a) San Beibel taki fu a tuu biibi aini a ten ya? (Yesaya 54:17) (b) Saide den polofeititoli ya e giw taanga-sikin?

10 Leisi Yesaya 54:17. Pakisei a polofeititoli ya: ‘Winsi sowtu sani sama meke fu feti anga yu, a naw abi wini.’ A polofeititoli ya e kon tuu aini a ten ya. Den wowtu ya e giw taanga-sikin tu: ‘Yehofa o leli ala den pikin fii. Sani o waka bun anga ala den. Ala yuu yo du sani a wan letifasi. . . . Nawan sama o meke i feele. Nawan sani o meke i dyombo’ (Yes. 54:13, 14). Saatan seefi a ‘gadu fu a goontapu ya’ á poi tapu a wooko di a foluku fu Yehofa e du fu yeepi taa sama fu kon sabi en (2 Kor. 4:4). Noiti wan ten o kon pe falisi leli o poli a tuu biibi baka. A fu teego a tuu biibi o de. Winsi sowtu sani sama meke fu feti anga u, noiti den o wini.

SAW PASA?

11. Saide u sa biibi taki Yehofa naw gwe fika a gaan kulu baka te den salufu Kelesten go a hemel?

11 Saw pasa baka te den salufu Kelesten go a hemel? Holi a pakisei taki Yesesi aw Sikapuman. Neen na a ede fu a kemeente. Enseefi be taki: ‘A wan sama namo aw Fesiman, dati a Kelestesi’ (Mat. 23:10). Yesesi e tii nownow a hemel. Aw solugu den sama di e du sani enke fa en Dda wani. Fu di na a Manpikin fu Yehofa seefi e tii a foluku fi en, meke aa de fu u feele nawan sani. Wa sabi finifini fa Yesesi o tii wi aini a ten di e kon. Neen meke wo luku wantu toli aini Beibel di o giw taanga-sikin.

12. Fa Yehofa be e solugu a foluku fi en (a) baka di Mosesi dede? (b) baka di Eliya fende wan taa wooko? (Luku a fowtow tu.)

12 Mosesi dede fosi den Islayelisama be go aini a Paamisi Kondee. San pasa anga foluku fu Gadu baka di Mosesi dede? Yehofa be tapu fu yeepi a foluku fi en? Nono. Solanga den be e du sani enke fa a wani, a be e solugu den. Fosi Mosesi dede, Yehofa be taigi en fa poti Yowsuwa enke fesiman fu a foluku. A omen yali Mosesi be leli en fa a mu du a wooko ya (Ek. 33:11; Deit. 34:9). Boiti dati, i be abi taa manengee di be sa teke fesi. Den be e tii dunsu sama, omen ondoo sama, feifitenti sama, anga tin sama (Deit. 1:15). Yehofa be e gi a foluku fi en san den be abi fanowdu. Na a sani ya we si tu te u luku a toli fu Eliya. A omen yali langa a be e yeepi a foluku fu Gadu fu dini en enke fa a wani. Bakaten Yehofa be gi en wan taa wooko na a zuidse fu Yuda (2 Kow. 2:1; 2 Kolon. 21:12). Yehofa be fika den sama fu a tin lo kownukondee fu Islayeli? Nono. A omen yali Eliya be leli Elisa fa a mu du a wooko fi en. Boiti dati, den be leli den ‘polofeiti’ fa den mu du son sani (2 Kow. 2:7). A omen sama be de di be e dini Yehofa anga den hii ati. Yehofa be sa koboloiki den fu tii a foluku tu. Ala den sani ya e soi taki Yehofa be e tan poti pakisei na a foluku fi en.

Mosesi de (na a fowtow fii kukutuse-ana) Eliya de (na a fowtow fii letise-ana) ala den tu man e leli taawan fa den mu tii a foluku fu Gadu baka te den á be o teke fesi moo (Luku paragraaf 12)


13. Enke fa Hebrewsama 13:5b e soi, da san Yehofa paamisi u? (Luku a fowtow tu.)

13 Baka di u luku den toli ya, da saw pasa anga a foluku fu Gadu baka te den salufu Kelesten go a hemel? Aa de fu u akisi useefi a sani ya. Bika Beibel e soi taki: Noiti Yehofa o gwe fika a foluku fi en di de a goontapu. (Leisi Hebrewsama 13:5b.) Leti enke Mosesi anga Eliya, a letiso a pikin kulu salufu Kelesten di e tii a wooko e leli taawan fa den mu du sani. A omen yali kaba den baala di e tii a wooko e leli taa baala fa den mu teke fesi. A omen sikoo den e seeka fu leli owluman, kelen-owluman, den baala fu a Beikantoo Komte, den baala di e kon luku a Beikantoo, anga taa baala. Den baala di e tii a wooko e teke fesi aini omen komte. A omen baala den leli fu yeepi den aini den komte ya. A omen gaan faantiwowtu den e gi den tu. U sa biibi taki den baala ya o tan solugu den taa sikapu fu Kelestesi.

Den baala di e tii a wooko e wooko taanga fu seeka omen sikoo fu leli owluman, kelen-owluman, den baala fu a Beikantoo Komte, den baala di e kon luku a Beikantoo, anga den zendeling a hii goontapu (Luku paragraaf 13)


14. San a den moo pelensipali sani di u leli aini a artikel ya?

14 Disi a den moo pelensipali sani di u leli: Baka te den lasiti salufu Kelesten go a hemel na a kaba fu a gaan banowtu, a foluku fu Gadu o tan dini en anga den hii ati. U sabi taki na a ten fu a gaan banowtu wan kulu kondee di den e kai Gok fu Magok o kon feti anga a foluku fu Gadu (Eseik. 38:18-20). Ma den naw wini u. Den naw poi tapu u fu dini Yehofa tu. Yehofa o kibii a foluku fi en. Aini wan fisyun apostel Yohanisi be si a ‘gaan kulu’. Wan engel be taigi Yohanisi taki a ‘gaan kulu’ sama ‘komoto aini a gaan banowtu’ (Openb. 7:9, 14). A sani ya e soi taki Yehofa o kibii a foluku fi en.

15-16. Enke fa Openbaring 17:14 e soi, da san den salufu Kelesten o du na a ten fu a feti fu Alimakedon? Saide a sani ya e giw taanga-sikin?

15 Kande son sama o go e akisi denseefi taki: ‘San den salufu Kelesten o du baka te den go a hemel?’ Beibel e piki a akisi ya. Ai soi taki den tiiman o kon ‘feti anga a Pikin Sikapu’. Ma den naw wini. Beibel taki: ‘A Pikin Sikapu o wini den.’ Sama o yeepi a Pikin Sikapu? A den sama di Gadu ‘kai’, ‘den sama di tan neen se’, anga den sama di ‘o de makandaa anga en’. (Leisi Openbaring 17:14.) Sama a den sama ya? A den salufu Kelesten di o weki baka a hemel. Te den lasiti salufu Kelesten o go a hemel na a kaba fu a gaan banowtu, a fosi sani di den o du a feti den o go feti. A wan moin gaandi den abi. Son salufu Kelesten a sama di be e feti fosi den toon Kotoigi. Son wan fu den a be suudati. Ma di den kon sabi a waaleiti den kengi. Den anga taawan bigin libi na a wan (Gal. 5:22; 2 Tes. 3:16). Den á be e holibaka gi oloku moo. Baka te ala den salufu Kelesten go a hemel, den anga Kelestesi anga den taa engel o feti a lasiti feti anga den feyanti fu Gadu.

16 Pakisei a sani ya. Son wan fu den salufu Kelesten be gaandi a ten di den be de a goontapu. Taawan be kon swaki tu. Ma te den o weki baka fu libi a hemel, den o abi makiti. Den naw dede noiti moo. Den o fende a gaandi fu feti makandaa Yesesi. Baka a feti fu Alimakedon den o wooko makandaa anga Yesesi fu yeepi libisama fu den naabi sondu moo. Te den o de a hemel den o poi yeepi den baala anga sisa fu den moo bun, bika den naw abi sondu moo.

17. Faw du sabi taki sani naw pasa anga a foluku fu Gadu na a ten fu a feti fu Alimakedon?

17 I de aini a kulu fu den taa sikapu? Efi ya wan fu den sama ya, da sai mu du te a feti fu Alimakedon o bigin? Fitoow Yehofa, dai du san a taigi i. San a sani ya wani taki? Beibel taki: ‘Go aini u kambaa, daw tapu u doo. U go kibii fu wan pisiten, te enke mi ati nai boon moo’ (Yes. 26:20). Nawan sani o pasa anga den sama di e dini Yehofa a hemel. Nawan sani o pasa anga den sama di e dini en a goontapu tu. Leti enke apostel Pawlesi we biibi taki ‘nawan tiimakiti, nawan sani fu a ten ya efuso fu a ten di e kon . . . poi tapu Gadu fu a lobi u’ (Rom. 8:38, 39). Holi a pakisei taki Yehofa lobi i, noiti aw gwe fika i.

SAI BE O PIKI?

  • San naw pasa te ala den salufu Kelesten go a hemel?

  • Saide u sa biibi taki falisi leli naw poi poli a tuu biibi?

  • Saide u sa biibi taki Yehofa o kibii a foluku fi en?

SINGI 8 A Yehofa u mu lon go kibii