1. Ñããt eo aolepen rũkkapit ro renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ?

 JEJJO iiõ ko remootl̦o̦k, armej ro an Jeova rekõn l̦õmn̦ak im ba, ‘Ñããt eo bween Kũrjin rũkkapit ro renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ?’ Ilo jinoin, jekõn l̦õmn̦ak bwe jet iaan rũkkapit ro renaaj pãdwõt ijin ioon lal̦ im mour ilo Pedetaij ium̦win jet iien ãlikin tarin̦ae in Armagedon. Bõtab ilo Naan in Keeañ eo an Jul̦ae 1, 2013, jaar katak bwe aolep rũkkapit ro me rej pãdwõt ijin ioon lal̦ renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ m̦okta jãn an jinoe Armagedon.—Matu 24:31.

2. Ta kajjitõk eo me jet remaroñ kwal̦o̦ke, im ta eo jenaaj etale ilo katak in?

² Ijoke, jet iaad jemaroñ kajjitõk im ba: Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan ‘jiip ro jet’ an Christ me renaaj tiljek wõt ilo aer karejar ñan Jeova ilo “iien eñtaan [eo] el̦ap”? (Jon 10:16; Matu 24:21) Ewõr ro remaroñ inepata im l̦õmn̦ak bwe renaaj jaje ren ita ak bwe ejjel̦o̦k en̦ enaaj jipañ im tõl er ñe rũkkapit ro jeid im jatid renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ. Jen etale ruo iaan bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me remaroñ kõm̦m̦an an rein bõk l̦õmn̦ak in. Innem, jenaaj etale un ko unin ad jab aikuj inepata.

TA EO EBAN WAL̦O̦K?

3-4. Ta eo jet remaroñ inepata kake, im etke?

³ Jet remaroñ inepata im l̦õmn̦ak bwe jiip ro jet renaaj bõjrak jãn aer karejar ñan Jeova ñe ejako an rũkkapit ro jeid im jatid me rej uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko lale im tõl kõj. Remaroñ bõk l̦õmn̦ak in kõn wõt ta ko rar wal̦o̦k ilo jet iaan bwebwenato ko ilo Baibõl̦. Jen etale ruo iaaer. Bwebwenato eo kein kajuon ej ikijjeen Bũrij L̦apl̦ap Jihoiada. L̦ein ear juon ri-karejeran Anij me elukkuun tiljek. Erro lio pãleen etan Jihoshebeat, rar kõjparoke juon l̦addik jiddik etan Joash im jipañe bwe en erom juon kiiñ em̦m̦an im etiljek.  Toon wõt an kar Jihoiada mour, Joash ear karejar ñan Jeova im kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an. Bõtab ãlikin an kar Jihoiada mej, Joash ear jino kõm̦m̦ani men ko renana. Ear roñjake irooj ro renana im ear bõjrak jãn an karejar ñan Jeova.—2 Kro. 24:​2, 15-19.

⁴ Bwebwenato eo kein karuo ej ikijjeen Kũrjin ro me rar mour ilo tõre ko ãlikin rijjilõk ro. Jon ear rijjilõk eo ãliktata me ear mej, im toon wõt an kar mour ear jipañ elõñ iaan Kũrjin ro ñan dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova. (3 Jon 4) Ãinwõt an jet iaan rijjilõk ro an Jesus kar bar kõm̦m̦ane, Jon ear lukkuun kate ñan kõjparok eklejia ko jãn ri-jum̦ae ro me rar kajjioñ kajeeded katak ko reriab. (1 Jon 2:18; 2 Tes. 2:7) Bõtab ãlikin an kar Jon mej, elõñ iaan ro ilo eklejia ko rar oktak im erom ri-jum̦ae ro. Ium̦win jejjo iiõ, ri-jum̦ae rein rar kajeeded katak ko reriab ilo aolepen eklejia ko.

5. Ta l̦õmn̦ak eo jejjab aikuj bõke jãn bwebwenato kein ruo?

⁵ Bwebwenato kein ruo ilo Baibõl̦ rej ke kaalikkar bwe men in enaaj bar wal̦o̦k ñan jiip ro jet an Christ ãlikin an rũkkapit ro wanlõñl̦o̦k ñan lañ? Ilo tõre en̦, Kũrjin ro retiljek ijin ioon lal̦ renaaj ke jino kõm̦m̦ani men ko renana, ãinwõt kar Joash, ak renaaj ke oktak im erom ri-jum̦ae, ãinwõt kar elõñ iaan Kũrjin ro ãlikin an rijjilõk ro mej? Uwaak eo ej jaab! Jemaroñ lõke bwe ãlikin an rũkkapit ro wanlõñl̦o̦k ñan lañ, Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lale jiip ro jet im bwe renaaj karejar wõt ñane ilo wãween eo ejim̦we. Etke jemaroñ lõke men in?

EBAN JAKO KABUÑ EO ERREO

6. Tõre ta ko jilu jenaaj etali?

⁶ Etke jemaroñ lõke bwe eban jako kabuñ eo erreo, meñe ilo iien ko reppen me rej pãd im̦aan? Kõnke em̦õj an Baibõl̦ kaalikkar bwe elukkuun oktak tõre in jej mour ie kiiõ jãn tõre ko an ri-Israel ro ilo etto im jãn tõre ko an Kũrjin ro me rar mour ãlikin an kar rijjilõk ro mej. Jen kiiõ etale kajjojo iaan tõre kein jilu: (1) Tõre ko an ri-Israel ro ilo etto, (2) tõre ko ãlikin an kar rijjilõk ro mej, im (3) tõre kein ad, ak tõre in “kõkããl men otemjej.”—Jrb. 3:21.

7. Ilo kar Israel eo etto, etke armej ro retiljek rar jab ebbweer ke kiiñ ro im elõñ iaan armej ro rar kããlõt ñan kõm̦m̦ani men ko renana?

⁷ Tõre ko an ri-Israel ro ilo etto. M̦okta jãn an kar mej, Moses ear ba ñan ri-Israel ro: ‘Ijel̦ã bwe ãlikin aõ mej, kom̦ naaj kõm̦m̦an nana im kõjekdo̦o̦n men kein iar katakin kom̦ kaki.’ (Dut. 31:​29, UBS) Moses ear bar kakkõl ri-Israel ro im ba bwe el̦aññe renaaj oktak im jum̦aik Jeova, naaj kajipo̦kweik er. (Dut. 28:​35, 36) Ear ke jejjet kũtien naan kein an Moses? Aet. Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko, elõñ iaan kiiñ ro rar kããlõt ñan kõm̦m̦ani men ko renana im armej ro an Anij rar l̦oore er. Men in ear kõm̦m̦an bwe Jeova en kajeik armej rein an renana im kabõjrak l̦ain in kiiñ ro me rar tõl er ijin ioon lal̦. (Ezk. 21:​25-27) Bõtab, ke ri-Israel ro retiljek rar lo an jejjet kũtien naan ko an Anij, men in ear kaperan er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane.—Ais. 55:​10, 11.

8. Jej aikuj ke bwilõñ bwe ear ajeeded katak ko reriab ilo aolepen eklejia ko an Kũrjin ro ãlikin an rijjilõk ro mej? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁸ Tõre ko ãlikin an kar rijjilõk ro mej. Jej aikuj ke bwilõñ bwe ear ajeeded katak ko reriab ilo aolepen eklejia ko an Kũrjin ro ãlikin an rijjilõk ro mej? Jejjab ñan jidik. Jesus ear kanaan bwe katak ko reriab an ri-jum̦ae ro renaaj del̦o̦ñ ilowaan eklejia ko. (Matu 7:​21-23; 13:​24-30, 36-43) Rijjilõk Paul, Piter, im Jon rar aolep kaalikkar bwe em̦õj an kar jino jejjet kũtien kanaan eo an Jesus ilo kar tõre ko  aer. (2 Tes. 2:​3, 7; 2 Pit. 2:1; 1 Jon 2:18) Ejjabto ãlikin an kar rijjilõk eo ãliktata mej, ri-jum̦ae ro me rar ba er Kũrjin rar erom uwaan Babil̦on El̦ap, ak doulul in aolep kabuñ ko reriab. Men ko Jesus ear kanaan kaki rar jejjet im m̦ool.

9. Ewi wãween an oktak tõre in jej mour ie kiiõ jãn tõre ko an ri-Israel ro ilo etto im tõre ko ãlikin an kar rijjilõk ro mej?

⁹ Tõre eo naaj “kõkããl men otemjej.” Eoktak tõre kein ad jãn tõre ko an ri-Israel ro ilo etto im jãn tõre ko ãlikin an kar rijjilõk ro mej. Etan tõre in jej mour ie kiiõ? Ekkã ad n̦aetan, “raan ko ãliktata.” (2 Tim. 3:1) Bõtab, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear bar jino juon tõre me el̦apl̦o̦k an em̦m̦an im aetokl̦o̦k kũtien. Enaaj jem̦l̦o̦k tõre in ilo iien eo Aelõñ eo an Anij me Christ ej tõle enaaj kõm̦m̦an bwe armej ro ren bar weeppãn im enaaj ukot lal̦ in bwe en juon pedetaij. Kar n̦aetan tõre in, “iien kõkããl men otemjej.” (Jrb. 3:21) Ear jinoe ilo kar 1914 eo. Ta ko Jeova ear kõm̦m̦an bwe ren bar jepl̦aaktok? Eokwe, Jeova ear kairooj Jesus bwe en Kiiñ ilañ. Tokjãn men in, ear bar wõr juon ri-tõl me ear tõl ilo Etan, juon eo me ear itok jãn ineen Kiiñ Devid. Bõtab, ewõr bar juon men Jeova ear bar kõjepl̦aaktok. Ejjabto tokãlik, Jeova ear jipañ ri-karejar ro an ijin ioon lal̦ ñan bar ejaak kabuñ eo erreo! (Ais. 2:​2-4; Ezk. 11:​17-20) Enaaj ke bar jako kabuñ eo erreo ãinwõt kar m̦okta?

10. (1) Ta eo Baibõl̦ ej kanaan kake kõn kabuñ eo erreo ilo tõre kein ad? (Aiseia 54:17) (2) Etke el̦ap ad bõk kaenõm̦m̦an jãn kanaan kein?

¹⁰ Riit Aiseia 54:17. L̦õmn̦ak kõn ta eo kanaan in ej ba: “Jabdewõt kein tarin̦ae em̦õj n̦a wãween n̦ae eok, ejjãmin jeraam̦m̦an”! Em̦õj an jino jejjet kũtien naan kein ilo raan kein ad. Jej bareinwõt bõk kaenõm̦m̦an jãn bar juon kanaan me ej jerbal ñan tõre kein ad: “Naaj katakin ro nejũm̦ otemjej kõn Jeova; im aenõm̦m̦an an ro nejũm̦ enaaj l̦ap. Ilo wãnõk naaj kapen eok; . . . kwõjjãmin mijak; im [kwõnaaj ettol̦o̦k] jãn lõl̦ño̦ñ, bwe ejjãmin kepaak eok.” (Ais. 54:​13, 14) Enaaj ejjel̦o̦k an Setan, eo me ej “anij eo an jukjukun pãd in,” maroñ ñan kabõjrak jerbalin katakin eo me armej ro an Jeova rej kõm̦m̦ane. (2 Kor. 4:4) Em̦õj kõjepl̦aaktok kabuñ eo erreo, im eban bar jako. Enaaj pãdwõt ñan indeeo. Jabdewõt kein tarin̦ae em̦õj n̦a wãween n̦ae kõj, ejjãmin lo tõprak!

TA EO ENAAJ WAL̦O̦K?

11. Etke jemaroñ lõke bwe naaj lale im kõjparok jar eo el̦ap ñe rũkkapit ro rej wanlõñl̦o̦k ñan lañ?

¹¹ Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe rũkkapit ro rej wanlõñl̦o̦k  ñan lañ? Keememej bwe Jesus ej Jabõt eo ad. E eo ej bõran aolep eklejia ko. Jesus ear lukkuun kaalikkar im ba: “Christ wõt ej ami ri-Tõl.” (Matu 23:10) Kiiñ in ad me ej tõl jãn lañ eban likjab jãn an kajejjet jerbal in an. Kõnke Christ ej tõl, ri-kal̦oor ro an ijin ioon lal̦ rejjab aikuj mijak jabdewõt. Em̦ool bwe jejjab jel̦ã tipdikin aolep men ko kõn wãween an Christ naaj tõl armej ro an ilo naaj tõre en̦. Kõn men in, jen etale jet iaan bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me remaroñ kõkajoore im kaenõm̦m̦an kõj.

12. Ewi wãween an kar Jeova lale im kõjparok armej ro an (1) ãlikin an Moses mej? (2) ãlikin An jilkinl̦o̦k Ilaija bwe en jerbal ilo bar juon jikin? (Bar lale pija eo.)

¹² M̦okta jãn an kar ri-Israel ro del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo, Moses ear mej. Ta eo ear wal̦o̦k ñan armej ro an Anij? Jeova ear ke kõjoole er ãlikin an kar mej em̦m̦aan in etiljek? Jaab. Toon wõt aer tiljek ñane, Jeova ear lale im kõjparok er. M̦okta jãn an kar Moses mej, Jeova ear ba ñane bwe en jitõñ Joshua ñan tõl armej ro An. Moses ear katakin im kammineneik Joshua ium̦win elõñ iiõ ko. (Ex. 33:11; Dut. 34:9) Ejjab men in wõt, ak ear bar lukkuun lõñ em̦m̦aan ro jet retiljek me rar jipañ tõl. Ear wõr kapen ro me rar bõk eddon elõñ to̦ujin, bukwi, lemñoul, im joñoul armej ro. (Dut. 1:15) Alikkar bwe armej ro an Anij rar jab make iaaer. Jej bar lo juon waanjoñak kõn men in ikijjeen Ilaija. Ear tõl kabuñ eo erreo ilo aelõñin Israel ium̦win elõñ iiõ ko. Bõtab tokãlik, Jeova ear jilkinl̦o̦ke bwe en kõm̦m̦ane bar juon jerbal iturõkin Juda. (2 Kñ. 2:1; 2 Kro. 21:12) Men in ej ke mel̦el̦ein bwe ejjel̦o̦k rar lale im jipañ ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo bwij ko 10 an aelõñin Israel? Jaab. Ilaija ear katakin im kammineneik Ilaisha ium̦win elõñ iiõ ko. Ejjab men in wõt, ak ear wõr “ro nejin ri-kanaan ro” me kar likũt er ilo jet kain jikuul̦ ko bwe ren bõk kamminene. (2 Kñ. 2:7) Tokjãn men in, ear lukkuun lõñ em̦m̦aan ro retiljek me rar maroñ jipañ tõl armej ro an Anij. Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajejjet karõk ko an, im ear lale im kõjparok ri-karejar ro an retiljek.

13. Ta eo Jeova ej kallim̦ur ñan kõj ilo Hibru 13:5b? (Bar lale pija eo.)

¹³ Ilo am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato kein ej kab m̦õj ad etali, kwõl̦ak lale ta eo enaaj wal̦o̦k ñe bween rũkkapit ro renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ? Eokwe, jejjab aikuj l̦õmn̦ak kake. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kallim̦ur in ñan kõj: Jeova eban kõjekdo̦o̦n armej ro an ijin ioon lal̦. (Riit Hibru 13:5b.) Ãinwõt kar  Moses im Ilaija, kumi jidikdik in rũkkapit ro me rej tõl ilo raan kein ad rej kile joñan aorõkin aer katakin im kammineneik ro jet. Ium̦win elõñ iiõ ko, em̦m̦aan ro jeid im jatid me rej uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko rej katakin im kammineneik em̦m̦aan ro me rej uwaan jiip ro jet bwe ren tõl. Ñan waanjoñak, em̦õj aer ejaak elõñ jikuul̦ ko ñan katakin im kammineneik em̦m̦aan ro jeid im jatid me rej lale eklejia ko, ro rej ito-itak im lol̦o̦k eklejia ko, kumi in Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra ko, ro rej tõl ilo Betel̦, im ro jet. Bareinwõt, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko ej make katakin im kammineneik em̦m̦aan ro rej uwaan kamiti ko me rej jipañ er. Ilo tõre in, ewõr an rijjipañ rein eddo ko rel̦l̦ap ilo doulul in ad im relukkuun tiljek ilo aer kõm̦m̦ani eddo kein. Em̦m̦aan rein relukkuun pojak ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lale im kõjparok jiip ro an Christ.

14. Ta boin eo eaorõk ilo katak in?

¹⁴ Eñin boin eo eaorõk jekõn̦aan bõke jãn katak in: Ñe bween rũkkapit ro renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ iturinl̦o̦k jem̦l̦o̦kin eñtaan eo el̦ap, kabuñ eo erreo enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ijin ioon lal̦. Ikijjeen tõl eo an Jesus Christ, ri-karejar ro an Jeova reban bõjrak jãn aer karejar ñan E ilo tiljek. Em̦ool bwe ilo tõre in, Gog jãn Megog, ak juon kumi in elõñ aelõñ ko, enaaj kajjioñ in ko̦kkure kõj. (Ezk. 38:​18-20) Bõtab reban lo tõprak; men in eban kabõjrak armej ro an Anij jãn aer karejar ñan Jeova. Ejjel̦o̦k pere bwe enaaj lo̦mo̦o̦ren er! Ilo juon pijen, rijjilõk Jon ear lo “juon jar el̦ap” in jiip ro jet an Christ. Kar ba ñan Jon bwe ro ilo ‘jar in el̦ap’ rar “el̦l̦ã jãn eñtaan eo el̦ap.” (Rev. 7:​9, 14) Aet, Jeova enaaj kõjparok er!

15-16. Ekkar ñan Revelesõn 17:​14, ta ko rũkkapit ro an Christ renaaj kõm̦m̦ane ilo iien tarin̦ae in Armagedon, im etke jej bõk kõketak jãn men in?

¹⁵ Meñe ãindein, ak jet remaroñ l̦õmn̦ak im ba: ‘Ak ta kõn rũkkapit ro? Ta eo renaaj kõm̦m̦ane ãlikin aer wanlõñl̦o̦k ñan lañ?’ Baibõl̦ ej letok uwaakin kajjitõk in. Ej kwal̦o̦k bwe kien ko an lal̦ in renaaj “tarin̦aeik L̦aam̦ eo.” Jejel̦ã bwe renaaj luuj ilo tarin̦ae in. Baibõl̦ ej ba: “L̦aam̦ [eo] enaaj anjo̦ ioer.” Im wõn ro renaaj jipañe? Eoon in ej uwaak im ba, “ro retiljek  . . . im kar kũr er im kããlõt er.” (Riit Revelesõn 17:14.) Wõn rein? Rũkkapit ro me em̦õj aer jerkakpeje! Innem, ñe bween rũkkapit ro renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ iturinl̦o̦k jem̦l̦o̦kin eñtaan eo el̦ap, juon iaan men ko m̦oktata renaaj kõm̦m̦ane ej tarin̦ae. Juon men ekanooj in kabwilõñlõñ! Jet iaan Kũrjin rũkkapit ro rar jel̦ã ire im rekõn ire ippãn ro jet m̦okta jãn aer kar erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Joñan, jet iaaer rar uwaan jarin tarin̦ae ko an lal̦ in. Bõtab tokãlik, rar erom uwaan Kũrjin ro rem̦ool im rar katak kilen mour ilo aenõm̦m̦an ippãn ro jet. (Gal. 5:22; 2 Tes. 3:16) Rar bõjrak jãn aer rejetake tarin̦ae ko. Bõtab, ãlikin aer naaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ, renaaj jerbal ippãn Christ im enjel̦ ro rekkwõjarjar ñan tarin̦aeiki ri-kõjdat ro an Anij ilo tarin̦ae eo ãliktata.

¹⁶ Baj l̦õmn̦ak m̦õk. Ilo lal̦ in kiiõ, jet iaan Kũrjin rũkkapit ro relukkuun rũtto im m̦õjn̦o̦. Bõtab ãlikin aer naaj jerkakpeje ñan mour ilañ, rein renaaj oktak im erom jetõb ro rekajoor me rejjãmin mej, im renaaj tarin̦ae ippãn Jesus Christ, Kiiñ eo ad me ej juon Rũttarin̦ae ekajoor. Ãlikin aer tarin̦ae ilo Armagedon, renaaj jerbal ippãn Jesus im jipañ armej ro bwe ren weeppãn. Alikkar bwe enaaj l̦apl̦o̦k an Kũrjin rũkkapit ro jipañ ro jeier im jatier jãn lañ jãn ñe ren kar pãdwõt ilal̦ im jipañ er ãinwõt armej ro rejjab weeppãn!

17. Ewi wãween ad jel̦ã bwe aolep ri-karejar ro an Anij renaaj bõk kõjparok ilo tarin̦ae in Armagedon?

¹⁷ Kwõj ke uwaan jiip ro jet? El̦aññe aet, ta eo kwõnaaj aikuj kõm̦m̦ane ñe ejino tarin̦ae eo elukkuun aorõk, Armagedon? Erkein men ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani wõt: Lõke Jeova, im l̦oore naanin tõl ko an. Men kein rej kitibuj ta? Baibõl̦ eo ej kaenõm̦m̦an kõj im ba: “Kom̦win itok, ro Aõ ri-aelõñ, kom̦win del̦o̦ñ n̦a ilo ruum̦ ko ami, im kiil aor [ak kõjãm] ko iturumi; kom̦win tilekek jidik iien, m̦ae iien illu eo enaaj jako.” (Ais. 26:20) Aolep ri-karejar ro retiljek an Anij ilañ im ijin ioon lal̦, renaaj bõk kõjparok ilo iien in. Ãinwõt rijjilõk Paul, jej lukkuun lõke bwe ejjel̦o̦k juon iaan “kien ko ak men ko kiiõ ak men ko tokãlik . . . enaaj maroñ kõjepel kõj jãn yokwe eo an Anij.” (Rom 8:​38, 39) Kwõn aolep iien keememej men in: Jeova ej yokwe eok, im ejjãmin kõjekdo̦o̦n eok!