Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SESI-5

INGOMA 27 Ukwambulwa Kwamadodana KaZimu

“Angekhe Nginilahle”!

“Angekhe Nginilahle”!

“[UZimu] uthe: ‘Angekhe nginitjhiye begodu angekhe nginilahle.’”HEB. 13:5b.

OKUSESIHLOKWENESI

Isihlokwesi senzelwe ukuqinisekisa amaKrestu asephasini ukuthi angekhe atjhiywe awodwa lokha amaKrestu aseleko azesiweko atjhinge ezulwini.

1. Bazokuphelela nini boke abazesiweko ezulwini?

 EMNYAKENI edlulileko abantu bakaZimu bebazibuza: ‘AmaKrestu wamaswaphela azesiweko azokuya nini ezulwini?’ Kwakhe kwaba nesikhathi lapha sicabanga bona abazesiweko abaseleko bazokuphila ephasini ePharadesi, isikhatjhana ngemva kwepi i-Arimagedoni. Kodwana esiThaleni sakaJulayi 15, 2013, safunda bona ngaphambi kokuthoma kwepi i-Arimagedoni boke abazesiweko bazokuya ezulwini.—Mat. 24:31.

2. Ngimiphi imibuzo esingazibuza yona, sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Nanyana kunjalo, abanye singazibuza: Kuzokwenzekani ‘ngezinye izimvu’ zakaKrestu ezabe zilotjha uJehova ngokuthembeka ephasini hlangana “nesizi elikhulu”? (Jwa. 10:16; Mat. 24:21) Abanye bangatshwenyeka ngebanga lokucabanga ukuthi, akunamuntu uzobasiza namkha abanqophise ngemva kobana abafowethu nabodadwethu abazesiweko batjhinge ezulwini. Akhesicoce ngezenzakalo ezimbili ezenzeka eBhayibhelini ezingabenza bacabange njalo. Ngemva kwalokho, sizokucoca ngamabanga enza kungatlhogeki batshwenyeke.

KHUYINI ENGEKHE YENZEKE?

3-4. Khuyini abanye abangazibuza yona begodu kubayini?

3 Abanye bangatshwenyeka, bacabange ukuthi ezinye izimvu zingatjhiya uJehova nasele abafowethu besiHlopha esiBusako bangasekho bona bazinqophise. Bangazizwa njalo ngebanga lezinye iindaba eziseBhayibhelini. Akhesicoce ngeembonelo ezimbili. Kokuthoma sizokukhuluma ngomPhristi oPhakemeko uJehoyada. Bekayindoda ethembekileko elotjha uJehova. Yena nomkakhe uJehotjhabathi bavikela umsanyana obizwa ngokuthi nguJowatjhi begodu bamsiza waba yikosi elungileko nethembekileko. Nakasaphila uJehoyada, uJowatjhi wenza izinto ezilungileko. Ngemva kokobana uJehoyada ahlongakale, uJowatjhi wenza izinto ezimbi. Walalela amakhosana akhohlakeleko bewalisa nokulotjha uJehova.—2 Kron. 24:​2, 15-19.

4 Isibonelo sesibili, ngesamaKrestu ebekaphila ngemva kwesikhathi sabapostoli. Umpostoli wamaswaphela owahlongakalako bekunguJwanisi, nakasaphilako wasiza amaKrestu amanengi bona ahlale athembekile kuJehova. (3 Jwa. 4) Njengombana kwenza abanye abapostoli bakaJesu, uJwanisi bekalwisana nanyana ngubani ofundisa iimfundiso zamala. (1 Jwa. 2:18; 2 Thes. 2:7) Ngemva kokuhlongakala kwakaJwanisi, abanengi bahlubuka. Eminyakeni elandelako, iinhlubukezi zafundisa iimfundiso ezinengi ezimamala, zavumela imikghwa emimbi yenzeke ebandleni lobuKrestu.

5. Khuyini ekungakafuzi siphethe ngayo nasifunda iindaba ezimbilezi eziseBhayibhelini?

5 Inga-kghani iimbonelwezi zitjengisa bona ngemva kokobana abazesiweko baye ezulwini, izimvu zakaKrestu zingathoma ukwenza izinto ezimbi njengoJowatjhi? Namkha zingaba ziinhlubuki njengamaKrestu ebekaphila ngemva kwesikhathi sabapostoli? Akusinjalo nakancani! Singaqiniseka ukuthi abazesiweko nabaya ezulwini, ezinye izimvu zizokutlhogonywelwa begodu zizokuthuthuka etjhebiswaneni lazo noZimu. Khuyini esenza siqiniseke?

UKULOTJHA OKUCWENGILEKO ANGEKHE KUSILAPHAZWE

6. Ngiziphi iinkhathi ezintathu esizokucoca ngazo?

6 Kubayini siqiniseka ukuthi ukulotjha okucwengileko angekhe kusilaphazwe, ngitjho neenkhathini ezibudisi ezizako? Kungebanga lalokho esikufunde eBhayibhelini ngeenkhathi esiphila kizo. Isikhathesi sihluke khulu kesama-Israyeli wekadeni nesikhathi sangemva kokuhlongakala kwabapostoli. Yeke asiqalisise kuhle iinkhathi ezintathwezi: (1) Isikhathi sama-Israyeli wekadeni, (2) isikhathi sangemva kokuhlongakala kwabapostoli (3) nesikhathi sethu ‘okusikhathi sokubuyiselwa kwazo zoke izinto.’—IzE. 3:21.

7. Kubayini ama-Israyeli athembekileko bekungakafuzi alahle ithemba lokha amakhosi nabanye abanengi nabakhetha ukukhohlakala?

7 Isikhathi sama-Israyeli wekadeni. Nasele azokuhlongakala, uMosi watjela ama-Israyeli ukuthi: “Ngazi kuhle bona ngemva kokuhlongakala kwami nizokwenza ngokukhohlakala, nizokuphambuka endleleni enganiyala ngayo.” (Dut. 31:29) UMosi wabuye watjela ama-Israyeli ukuthi nange ahlubuka, azokuya ekudingisweni. (Dut. 28:​35, 36) Inga-kghani kwenzeka njengombana atjhwile? Iye kunjalo. Emakhulwini weminyaka eyalandelako, amakhosi amanengi enza izinto ezikhohlakeleko phambi kwakaJehova begodu abantu abanengi bawalandela ekulotjheni kwamala. Ngebanga lalokhu, uJehova wawajezisa amakhosi akhohlakeleko, akhenge asavuma ukuthi abuse. (Hez. 21:​25-27) Kodwana ama-Israyeli athembekileko aba nesibindi nawabona ukuthi kwenzeke njengombana uJehova atjhwile.—Isa. 55:​10, 11.

8. Kghani kufuze kusirare ukuthi ibandla lamaKrestu wekhulu lesibili lasilaphazwa? Hlathulula.

8 Isikhathi sangemva kokuhlongakala kwabapostoli. Kghani kufuze sirareke ukuthi ibandla lamaKrestu wangekhulu lesibili lasilaphazwa? Akukafuzi kusirare. UJesu wabikezela ukuthi kuzokuba nokuhlubuka okukhulu. (Mat. 7:​21-23; 13:​24-30, 36-43) Umpostoli uPowula, uPitrosi noJwanisi baqinisekisa ukuthi isiphorofido sakaJesu besele sithoma ukuzaliseka ngesikhathi sabo. (2 Thes. 2:​3, 7; 2 Pit. 2:1; 1 Jwa. 2:18) Ngekhulu lesibili C.E., ibandla lobuKrestu lasilaphazwa. AmaKrestu ahlubukileko aba yingcenye ekulu yeBhabhiloni eliKhulu, umbuso wephasi wekolo yamala. Esenzakalwenesi, bekuzaliseka esinye isiphorofido.

9. Isikhathi esiphila kiso sihluke njani nesikhathi sama-Israyeli wekadeni nesikhathi sebandla lamaKrestu wekhulu lesibili?

9 ‘Isikhathi sokubuyiselwa kwazo zoke izinto.’ Isikhathi sethu sihlukile kunesikhathi saka-Israyeli wakade nesikhathi sokuhlubuka okukhulu kwamaKrestu wekhulu lesibili C.E. Siphila kisiphi isikhathi? Esikhathini esinengi, sijayele ukubiza isikhathi esiphila kiso ngokuthi ‘mimihla yokuphela,’ yephasi elimbi. (2 Thim. 3:1) Kodwana iBhayibheli liveza ukuthi iinkhathi ezimbilezi zathoma ngesikhathi esifanako. Zizokuraga bekube kulapho umBuso kaMesiya wenza abantu bangasaba nesono bewenze iphasi ipharadesi. Isikhatheso sibizwa ngokuthi “sikhathi sokubuyiselwa kwazo zoke izinto.” (IzE. 3:21) Isikhathesi sathoma ngo-1914. Khuyini eyabuyiselwako? UJesu wabekwa njengeKosi ezulwini. UJehova waba nombusi omjamelelako godu, indlalifa ethembekileko yeKosi uDavida. Nanyana kunjalo, ukubusokhu akusikho kodwa uJehova akubuyiselako. Kungasikade, ukulotjha okucwengileko kwathoma ukubuyiselwa! (Isa. 2:​2-4; Hez. 11:​17-20) Kghani kuzokusilaphazwa godu?

10. (a) IBhayibheli libikezela ini ngokulotjha okucwengileko esikhathini sethu? (Isaya 54:17) (b) Kubayini iimphorofido ezinjengalezi zisikhuthaza?

10 Funda u-Isaya 54:17. Cabanga ngesiphorofidwesi: “Asikho isikhali esijamelene nawe esizokuphumelela”! Amezwi aphefumulelweko la ayazaliseka namhlanjesi. Amezwi alandelako aduduzako, nawo ayazaliseka namhlanjesi: “Woke amadodanakho azokufundiswa nguJehova, begodu ukuthula kwamadodanakho kuzokuba kukhulu. Uzokudzinyeleliswa ekulungeni. . . . Angekhe usabe litho begodu akunanto ezokubangela bona uhlengezele, ngombana angekhe itjhidele kuwe.” (Isa. 54:​13, 14) ‘Nozimu wephaseli,’ uSathana ngokwakhe, akanamandla wokujamisa umsebenzi wokutjhumayela owenziwa babantu bakaJehova. (2 Kor. 4:4) Ukulotjha okucwengileko kubuyiselwe begodu angekhe kusilaphazwe godu. Kuzokuhlala kukhona bekube nini nanini. Asikho isikhali esijamelene nathi esizokuphumelela!

KHUYINI EZOKWENZEKA?

11. Khuyini esiqinisekisa ukuthi isiqubuthu esikhulu angekhe sisale sisodwa lokha abazesiweko baye ezulwini?

11 Kuzokwenzekani abazesiweko nabaya ezulwini? Khumbula ukuthi uJesu nguMelusethu. Uyihloko yebandla lobuKrestu. Wakuveza ngokukhanyako ukuthi: “Munye uMrholenu, uKrestu.” (Mat. 23:10) IKosethu ebusako angekhe yabhalelwa kukwenza umsebenzayo. Njengombana uKrestu azabe adosaphambili, abalandeli bakhe ephasini angeze basabe litho. Kuliqiniso ukuthi asiyazi yoke imininingwana malungana nokuthi uKrestu uzobanqophisa njani abantu bakhe ngesikhatheso. Yeke asicoce ngeembonelo eziseBhayibhelini ezingasiqinisekisa.

12. UJehova ubatlhogomele njani abantu bakhe (a) ngemva kokuhlongakala kwakaMosi? (b) ngemva kokuthi u-Eliya afumane esinye isabelo? (Qala nesithombe.)

12 UMosi wahlongakala ngaphambi kokobana ama-Israyeli angene eNarheni yesiThembiso. Kwenzekani ngabantu bakaZimu? Kghani uJehova walisa ukubatlhogomela ngemva kokuhlongakala kwendoda ethembekileko le? Awa. Nabahlala bathembekile, uJehova wahlala abatlhogomela. Ngaphambi kokobana uMosi ahlongakale, uJehova wamtjela bona abeke uJotjhuwa ukuthi arhole abantu bakhe. Kwaphela iminyaka eminengi uMosi abandula uJotjhuwa. (Eks. 33:11; Dut. 34:9) Ukungezelela kilokho, bekunamanye amadoda amanengi anekghono adosaphambili—iinduna zeenkulungwana, zamakhulu, zamatjhumi amahlanu nezamatjhumi. (Dut. 1:15) Abantu bakaZimu bebatlhogomeleke kuhle. Sifumana nesibonelo esifanako naku-Eliya. Kwaphela iminyaka asebenza budisi asiza ama-Israyeli ukuthi alotjhe uJehova. Ngokukhamba kwesikhathi, uJehova wamnikela esinye isabelo kwaJuda. (2 Kho. 2:1; 2 Kron. 21:12) Inga-kghani abantu abathembekileko beenkoro ezilitjhumi zakwa-Israyeli balahlwa? Awa akhenge. U-Eliya wabandula u-Elitjha iminyaka eminengi. ‘Bekunamadodana wabaphorofidi,’ afumana ibandulo elifanako. (2 Kho. 2:7) Bekunamadoda amanengi athembekileko ebekasiza ekudoseni phambili abantu bakaZimu. Ihloso kaJehova beyiragela phambili begodu bekatlhogomela abantu abamlotjha ngokuthembeka.

UMosi (isithombe esisesinceleni) no-Eliya (isithombe esingakwesokudla) bobabili babandula abantu abazokudosaphambili ngemva kwabo (Funda isigaba 12)


13. Khuyini uJehova asithebisa yona emtlolweni webeHebheru 13:5b? (Qala nesithombe.)

13 Nasicabanga ngeembonelwezi, ucabanga ukuthi kuzokwenzekani lokha boke abazesiweko nabaya ezulwini? Akukafuzi sitshwenyeke. IBhayibheli liyasiqinisekisa: UJehova angekhe abalahle abantu bakhe bephasini. (Funda kwebeHebheru 13:5b.) NjengoMosi no-Eliya, isiqhema esincani samaKrestu azesiweko esidosa phambili sizwisisa kuhle ukuqakatheka kokubandula abantu. Sekuphele iminyaka abafowethu besiHlopha esiBusako babandula amadoda adosa phambili, ahlangana nezinye izimvu. Ngokwesibonelo, bahlele iinkolo ezinengi ukubandula abadala, ababonisi besigodi, amalunga weKomidi yeGatja, abatlhogomeli e-Bethel nabanye. IsiHlopha esiBusako sibandula abasizi baso ukwenza umsebenzi emakomidini ahlukahlukeneko wesiHlopha esiBusako. Abasizi abathembekilekwaba benza umsebenzi omnengi ehlanganweni. Bakulungele ukuragela phambili nomsebenzi wokutlhogomela izimvu zakaKrestu.

IsiHlopha esiBusako sisebenze budisi ukubandula abasizi nokuhlela iinkolo bona kubandulwe abadala, ababonisi besigodi, amalunga weKomidi yeGatja, abatlhogomeli e-Bethel neenthunywa zevangeli ephasini loke (Funda isigaba 13)


14. Ngiliphi iphuzu eliyihloko esikhuluma ngalo?

14 Nali iphuzu eliyihloko esicoca ngalo: Abazesiweko bamaswaphela bazokuya ezulwini nasele kuzokuphela isizi elikhulu, ukulotjha okucwengileko kuzokuragela phambili ephasina. Sithokoza uJesu Krestu ukuthi abantu abalotjha uZimu bazokuhlala bakghona ukumlotjha ngendlela efaneleko. Ngesikhatheso iintjhaba ezibumbeneko ezibizwa ngokuthi nguGogi wakwamaGogi, zizokusahlela abantu bakaZimu. (Hez. 38:​18-20) Kodwana ukusahlelokhu kwesikhatjhana angekhe kuphumelele, angeze kwakhandela abantu bakaZimu ukuthi bamlotjhe. Ngokuqinisekileko uzobasindisa. Embonweni, uJesu wabona “isiqubuthu esikhulu” sezinye izimvu zakaKrestu. UJwanisi watjelwa bona ‘isiqubuthu esikhulwesi’ sivela “esizini elikhulu.” (IsAm. 7:​9, 14) Siyaqiniseka ukuthi uJehova uzobasindisa!

15-16. NgokwesAmbulo 17:​14, abazesiweko bakaKrestu bazabe benzani hlangana nepi ye-Arimagedoni begodu kubayini lokho kukhuthaza?

15 Nanyana kunjalo, abanye bangazibuza: ‘Kuzokwenzekani ngabazesiweko? Bazokwenzani nabafika ezulwini? IBhayibheli liyiphendula ngokunqophileko imibuzo le. Lithi zepolotiki ‘zizokulwa neMvana.’ Kodwana angekhe ziphumelele. Sifunda ukuthi: “IMvana izobahlula.” Izokusizwa ngubani? Iveseli liyaphendula. Ngilabo “ababiziweko, abakhethiweko nabathembekileko.” (Funda isAmbulo 17:14.) Bobani labo? Ngabazesiweko abavusiweko. Abazesiwekwaba bamaswaphela abasephasini bazokusiwa ezulwini, pheze nasele kuzokuphela isizi elikhulu, isabelo sabo sokuthoma kuzokuba kukulwa. Sisabelo esikarisako lesi! Amanye amaKrestu bekajayele ukulwa ngaphambi kokobana abe boFakazi bakaJehova. Amanye bewamasotja. Kodwana ekukhambeni kwesikhathi aba maKrestu weqiniso, afunda indlela yokuthula. (Gal. 5:22; 2 Thes. 3:16) Alisa ukulwa. Nanyana kunjalo, ngemva kokuthi avuselwe ezulwini azokusebenza noJesu neengilozi zakhe alwe namanaba kaZimu.

16 Akhucabange ngalokhu. Amanye amaKrestu azesiweko asephasina, sele aluphele begodu akanamandla. Ngemva kokuvuselwa ezulwini, azokuba ziimbunjwa zomoya ezinamandla begodu ezingafi, ezizabe zisekela iKosi enyiNgorho, uJesu Krestu. Ngemva kokobana alwe ipi ye-Arimagedoni, azokusebenza noKrestu ukwenza abantu bangasaba nesono. Akunakuzaza ukuthi azokukghona ukusiza abafowabo nabodadwabo ababathandako abasephasini, khudlwana nakasezulwini kunephasini.

17. Sazi njani ukuthi boke abantu bakaZimu bazabe baphephile hlangana nepi ye-Arimagedoni?

17 Kghani ungomunye wezinye izimvu? Alo khuyini ekufuze uyenze nakuzokuthoma ipi eqakathekileko le ye-Arimagedoni? Kulula ekufuze ukwenze: Kuthembela kuJehova nokulandela iinqophiso zakhe. Kuhlanganisa ini lokho? IBhayibheli isiduduza ngokuthi: ‘Ngenani ngeenkumbeni zenu zangaphakathi, bese nivale iminyango ngemva kwenu. Zifihleni isikhatjhana bekube kulapho ilaka lidlulile.’ (Isa. 26:20) Boke abantu bakaZimu abathembekileko, ezulwini nephasini bazabe bavikelekile ngesikhatheso. Nathi siyaqiniseka njengompostoli uPowula nakathi ‘akuna mibuso namkha izinto ezikhona njenganje namkha izinto ezizako . . . ezizokukghona ukusihlukanisa nethando lakaZimu.’ (Rom. 8:​38, 39) Hlala ukhumbula: UJehova uyakuthanda angekhe akulahle!

AMAKRESTU AZESIWEKO WAMASWAPHELA NAKASEZULWINI,

  • khuyini engekhe yenzeke?

  • kubayini singaqiniseka ukuthi ukulotjha kweqiniso angekhe kusilaphazwe?

  • kubayini singaqiniseka ukuthi uJehova uzobatlhogomela abantu bakhe?

INGOMA 8 UJehova Usiphephelo Sethu