Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 5

PIREKUA 27 Tata Diosïri uájpechaksï xarharaati

“Jíkeni no méni jurajkuaka”

“Jíkeni no méni jurajkuaka”

Jimboka ima uandaska: ‘Jíkeni no méni jurajkuaka ka méntkisï tʼungini jingoni jauaka’”(EBR. 13:5b).

AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA

Míteni eskaksï últimu kristianuecha engaksï erakukateeka auandarhu pánhaaka, Tata Diosï Jeobaeri marhuariicha engaksï Echerirhu pakaraaka nóksï jatsisti para chéni oksï ísï pʼikuarherani eskaksï jurajkunhaskia.

1. ¿Kánksï pánhaa iámu kristianu erakukateecha auandarhu?

 SÁNI IÓNIISTIA, engachi Tata Diosï Jeobaeri marhuariicha kurhamarhikuarhienga: “¿Kánksï pánhaa últimu kristianu erakukateecha auandarhu?”. Jarhaspti ma tiempu engachi eratseenga eskaksï máru erakukateecha tsípiti pakarapiringa Armajedonirhu ka eskaksï ma tiempu Paraisurhu irekapiringa. Joperuchi rebistarhu La Atalaya 15 de juliu de 2013 jimbo, jorhenguarhispka eska iámindu erakukateecha engaksï útasï Echerirhu jauaka auandarhuksï pánhaaka ante de Armajedoni ueenakuarhini (Mat. 24:31).

2. ¿Ambechi úpirini kurhamarhikuarhini ka ambechi exeni jaua íni jorhenguarhikua jimbo?

2 Joperu ístuchi úpiringa kurhamarhikuarhini: ¿Ambeksï úkuarhinchaa ‘máteru Jesúsiiri karichiicha’ engaksï Tata Diosï Jeobani marhuakuni jauaka Echerirhu jiáni enga no sési jánhaskuarhiaka? (Mat. 24:21; Juanu 10:16). Jamberiksï máru uandanhiajti ambe úkuarhia o né jarhuataua erachiichani engaksï erakukateeka nóteru jauakia Echerirhu. Ju je exeani tsimani ejempluechani engaksï úpiringa eskachi ini ambe eratsepiringa. Ístuchi exeaka máru ambe engajtsïni jarhuataaka parachi no uandanhiani.

AMBE ENGA NO ÚKUARHIAKA

3, 4. ¿Ambeksï uaa kurhamarhikuarhi máru, ka andi?

3 Máruksï ma repentkisï kurhamarhikuarhiati sinksï máteru karichiicha jurajkua jurhimbikuani enga Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu Kúnguarhikuechani nóteru jauakia ixú Echerirhu para orhekupaani. ¿Andi? Jamberi máru Bibliarhu anapu relatuechaksï uaati ísï eratsetaraani. Pori ejemplu, ma jindeesti sumu saserdotiiri Jeoiadá, enga Tata Diosïiri jántspiri máepka. Ima ka imeeri uarhiiti, Jeosabeati, tʼarhexerasptiksï tataka sapichuni ma enga Jeoási arhinheenga ka jarhuataasptiksï paraka ima niárapiringa jindeeni ambakiti juramuti ma. Enga Jeoiadá tsípiti japka, Jeoási no méni jurajkuspti Tata Diosï Jeobani. Joperu, enga Jeoiadá uarhipkia, Jeoási ueenaspti no sési jásï ambe úni. Kurhajchaaspti máteru prinsipeechani ka jurajkuspti Tata Diosï Jeobani (2 Crón. 24:​2, 15-19).

4 Máteru ejemplu jindeesti kristianuecheeri engaksï siglu segundu jimbo irekapka. Juanu, enga últimu apostoliipka, jindeesti ambakiti ejemplu ma para máteru kristianuecha. Ka inde ambe jarhuataaspti parakaksï imeecha no méni jurajkupiringa Tata Diosï Jeobani (3 Juanu 4). Ka, májkueni eskaksï apostoliicha na no méni jurajkupka tata Jesukristuni, Juanu májkueni jánguarhintaxapti para kuájchakuani kúnguarhikuechani, imeecheeri engaksï no jurhimbitku jorhentpienga (1 Juanu 2:18). Joperu, enga Juanu na uarhipkia, no jurhimbiti jorhentperakua iápuru ísï etsakuarhispti komueska ma pʼamenchakua. Ka máru uéxurhiniichani jimbo, iámindu kúnguarhikuechaksï kérikuarhisptia.

5. ¿Ambechi no jatsiski para eratseni i tsimani ejempluecheeri?

5 ¿Májkuenksï úkuarhinchaa máteru Jesúsiiri karichiicha engaksï erakukateecha pánhaakia auandarhu? ¿Májkueniuaksï eska Jeoási ka jurajkuaksï Jeobani, oksï májkueni úkuarhinchaa eska segundu siglurhu anapu kristianuecha engaksï jakajkupka no jurhimbikua ambe? ¡Nómbe! Seguruchi jarhaska eska, nájkirukaksï nóteru jauakia erakukateecha Echerirhu, máteru karichiichaksï seguiriini jauati sési marhuakuni Tata Diosï Jeobani ka iámindu ambeksï jatsiati engaksï xáni uétarhinchaaka. ¿Nénachi míteski ini ambe?

KʼÉRI AMBE ARHINI TATA DIOSÏ JEOBANI NO MÓJTAKURHIATI

6. ¿Náki tanimu tiempuecherichi exeni jaua?

6 ¿Andichisï seguru jaki eska no mójtakurhiaka na engachi marhuakujka Tata Diosïni nájkiruka kánikua no sési jánhaskuarhipani jauaka? Jimboka Biblia jorhentpisïnga eska i tiempu engachi irekani jaka no májkueniiska eska israeliteecheeri jurhiatikuecha jimbo ni eska ima kristianuecheeri engaksï siglu segundu jimbo irekani japka. Ju je exeni ambe enga úkuarhipka indeni tanimu tiempuecha jimbo: 1) Ióntki anapu israeliteecheeri tiempu jimbo 2) ísï tátsekua engaksï apostoliicha uarhipkia, ka 3) ima tiempu jimbo “enga sési peenhantaaka iámindu ambe”o juchaari jurhiatikuecha jimbo (Úku. 3:21).

7. Ima ambe enga úkuarhipka Israeli, ¿néna jarhuataspi imani Israeliteechani engaksï no méni jurajkupka Tata Diosï Jeobani?

7 Israeliteecheri jurhiatikua jimbo. Antesi de uarhini Moisési, ísï arhiaspti israeliteechani: “Sési mítetixaka eska, engani ji na uarhiakia, chájtsï no kurhandiraaka ka kéndikuakajtsï ima xanharurhu uératini engaksïni jimbo arhika eskajtsï nipiringa” (Deut. 31:29). Ístu arhiaspti eska engaksï no kurhandirapiringa, eskaksï máteru naniisï pánhaapiringa (Deut. 28:​35, 36). ¿Úkuarhispi ambe enga Moisési uandapka? Jo. Uánikua uéxurhiniichani jimbo juramutiichaksï nóteru uékasptia kurhajchani Tata Diosï Jeobani ka iretajtu májkueni úspti, jimbosï Tata Diosï Jeoba kastigariapti no kurhandiichani ka nóteru jurajkuaspti eskaksï japiringa juramutiicha Israeli (Ezeq. 21:​25-27). Peru israeliteecha engaksï no méni jurajkupka Tata Diosïni, kánikua uinhaperantaspti exeni na enga kumplirikuarhini japka iámindu ambe (Is. 55:​10, 11).

8. ¿Andijtsïnisï no ísku pakatajki enga xerekuarhentapka segundu siglurhu anapu kúnguarhikua?

8 Ísï tátsekua engaksï apostoliicha uarhipkia. ¿Jatsipirini para ísku pakataani enga kúnguarhikua xérekuarhintapka siglu segundurhu? Nómbe. Jimboka Jesúsi tʼuini uandaspkia eskaksï apostateecha japiringa (Mat. 7:​21-23; 13:​24-30, 36-43). Ka siglu primerurhu, apostoliicha Pablu, Pedru ka Juanu uandasptiksï eska apostasía ueenaspkia ísï eska Jesúsi na uandapka (2 Tes. 2:​3, 7; 2 Ped. 2:1; 1 Juanu 2:18). Ísï tátsekua enga na últimu apostoli uarhipkia, kristianu apostateechaksï Kʼéri Babilonia jingoni úkuarhisti, enga jindeeka interu parhakpini anapu relijioni no jurhimbiti. Ménderu kumplirikuarhispti ambe enga uandakata japkia.

9. ¿Andiksïsï no májkueni juchaari jurhiatikuecha imani tsimani jingoni engachi exekia máteru párrafuecharhu?

9 Ima jurhiatikua jamberi enga sési peenhantaaka iámindu ambe”.  Juchaari jurhiatikuechaksï no májkueniisti eska israeliteecheeri tiempu jimbo ni eska siglu segundu jimbo, enga apostasía kʼamajkupka kúnguarhikua jurhimbitini. ¿Nénaksï mítekuarhiski i jurhiatikuecha engachi jimbo irekuarhini jaka? I jurhiatikuecha engachi jimbo irekani jaka ísïksï mítekateesti komueska “últimu jurhiatikuecha” (2 Tim. 3:1). Peru ístu Biblia xarhatasïndi eska ueenaska máteru tiempu enga sánderu ióniuaka ka enga sánderu jukaparhakueka. Jindeesti “ima jurhiatikua [...] enga sési peenhantaaka iámindu ambe” (Úku. 3:21). Ueenasti 1914 ka jiáni kʼamakurhiati enga kʼuiripu perfektueuakia ka Echeri Paraisu máenia ka enga Tata Diosïiri Reinu juramuni jauakia. ¿Ambe sési peentaski Tata Diosï Jeoba 1914 jimbo? Jesúsini juramuti úspti auandarhu, ísï jimbo, Tata Diosï Jeoba jatsisptia juramutini ma enga imeeri kuenta jimbo japiringa ka enga rei Dabidiiri sïrukuepka. Peru no inde ambejkuespti. Sánisï tátsekua, jurhimbiti kómarhikuani ueenaspti sési peenhantani (Is. 2:​2-4; Ezeq. 11:​17-20). Joperu, ¿ ménderuksï niáraa jurajkuni Tata Diosïni?

10. a) ¿Ambe tʼuini uandaspia Biblia eska úkuarhipiringa juchaari jurhiatikuecha jimbo? (Isaías 54:17). b) ¿Andijtsïnisï uinhaperantajki Isaíasiri profesiecha?

10 (Arhinta je Isaías 54:17). Ju je exeni arhini profesia: “No ma arma enga únhaaka parakeni no sési úchini uaatikeni no sési úchini”. I bersikulu kumplirikuarhixati ini jurhiatikuechani jimbo. Ka ístuksï kumplirikuarhixati arhi uandakuecha: “Ka iámindu chiiti sapiichani Jeoba jorhendauati, ka chiiti sapiichaksï kánikua pínandikua jatsiati. Sésiri uaxastakata jauaka jima enga iámu ambe sési úkuarhijka. [...], nókini ma ambe chéraati nijturi jatsia para manarantani jimbokakeni no ma ambe uaaka chérani” (Is. 54:​13, 14). Ni sikiera “i parhakpini anapu diosï”, enga jindeeka Satanási, uaati pʼínguni Tata Diosïiri iretani paraka aianhpiaka ambakiti aianhperakuani (2 Kor. 4:4). Jurhimbiti kómarhikua sési peenhantastia. ¡Nóteru méni jurajkunhaati Tata Diosï! No ma arma enga únhaaka no sésijtsïni úchiati.

AMBE ENGA ÚKUARHIAKA

11. ¿Andichisï uaa seguru jarhani eskaksï kristianuecha no jandiajku pakaraaka jiáni engaksï erakukateecha auandarhu pánhaaka?

11 ¿Ambe úkuarhia engaksï na erakukateecha auandarhu pánhaakia? Ju je miántani eska Jesúsi jindeeska juchaari karichi Eranguti ka kúnguarhikueri orhejtsïkuti. Jimbosï ima mismu uandapti: “Jimboka májkusï jaka engaksïni Orhechepajka enga jindeeka Kristu” (Mat. 23:10). Juchaari Rei méntkisï uaati imeeri ánchikuarhitani parajtsïni kuidarini. Ísï jimbo, enga Kristu orhepani jaka, kristianuecha engaksï Echerirhu jauaka nóksï jatsiati para chéni. Ísïisti, nóchi meru míteska ambemindu uaa Kristu Tata Diosï Jeobaeri ireta jimbo jiáni. Joperu jarhastiksï máru Biblieri ejempluecha engajtsïni jarhuataaka parachi no uandanhiani. Ju je exeani.

12. a)Enga Moisési na uarhipkia, ¿Tata Diosï Jeoba néna kuidarispti imeeri iretani? b) Enga Elíasi na támisï nípkia marhuani, ¿néna seguiriispi kuidarini imeeri iretani? (Ístu exe je dibujuni).

12 Antedeksï israeliteecha inchani imani Echerirhu jimbo engaksï aiaminhapka, Moisési tʼuini uarhisptia. ¿Ambe úkuarhispi Tata Diosïiri ireta jingoni?. Enga Moisési nóteru orhekupauengia, ¿jandiajkuksï pakarapi ka nóteru nema jarhuataani japia? Nómbe. Jimboka Tata Diosï Jeoba méntkisï imeecha jingoni jarhasïreenga, engaksï imeecha no jurajkuenga. Tata Diosï Jeoba arhispti Moisésini eska Josué orhekupapirhingia iretani enga ima na uarhipiringuia, jimboka Moisési uánikua uéxurhini páxapkia jorhendani de néna úni indeni ánchikuarhitani (Éx. 33:11; Deut. 34:9). Ístu, jarhasptiksï uánikua achamasïicha engaksï mítekupkia néna orhejtsïkuni iretani: orhejtsïkutiicha miliiri, sieniiri,sinkuenteri ka asta diesiiri (Deut. 1:15). Tata Diosïiri ireta méntkisï jatsispti jarhuajperata. Pori ejemplu, Elíasi uánikua uéxurhini jarhuataaspti israeliteechani para Tata Diosïni kómarhini. Peru ma repentku Tata Diosï Jeoba axaspti surirhisï, Judá (2 Rey. 2:1; 2 Crón. 21:12). ¿Jandiajkuksï pakaraspi Tata Diosï Jeobaeri marhuariicha engaksï 10 tribueri anapuepka? Nómbe. Jimboka Elíasi uánikua uéxurhini páxaptia jorhendani Eliseuni. Ístuksï jatsispti jarhuajperata profeta uájpeecheeri engaksï jamberi eskuelarhu ma japka (2 Rey. 2:7). Eskachi na exekia, méntkisïksï jarhaspti achamasïicha engaksï sési marhuakuenga Tata Diosïni ka engaksï jarhuajpepka orhekupani imeeri iretani. Ísï jimbosï Tata Diosï Jeoba úpti kuidarini imeeri iretani ísï eska na uékeenga ka kuaani imeeri marhuariichani engaksï no méni jurajkuni japka.

Moisési (dibuju enga uikixkandani jaka) ka ístu Elíasi (dibuju enga kurhijkandani jaka) jorhendaasptiksï máteru kʼuiripuechani paraksï imeecheeri ánchikuarhitani úni. (Exe je párrafu 12).


13. Eska na arhijka Ebreu 13:5 parti b, ¿ambeerichi uaa seguru jarhani? (Ístu exea je imajeniichani).

13 Ini Biblieri ejempluecha jingoni, ¿ambejtsï eratsesïni eska úkuarhiaka Tata diosï Jeobaeri marhuariicha jingoni engaksï pakaraaka Echerirhu jiáni engaksï erakukateecha pánhaaka auandarhu? Biblia jurhimbitku uandasïndi eska Tata Diosï no méni jurajkuaka imeeri iretani (arhinta je Ebreu 13:5b). Májkueni eska Moisési ka Elíasi, kristianu erakukateecha engaksï iásï orhekupani jaka Tata Diosï Jeobaeri iretani mítestiksï na enga xáni jukaparhakueka máteruechani jorhendaani. Pori ejemplu, uánikua uéxurhiniistia enga Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani jorhendaani jaka erachiichani engaksï jindeeka máteru karichiicha paraksï orhekupani Tata Diosïiri iretani. Ístuksï, uaasti uánikua eskueleechani paraksï jorhendaani orhejtsïkutiichani, sirkuitueri orhejtsïkutiichani, imeechani engaksï Grupurhu ma jaka engaksï Betelini ma Orhejtsïkujka, Beteliiri orhejtsïkutiichani ka uánikua máteruechani. Ka no inde ambejku, imeecha engaksï Grupurhu jaka enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani jorhendakuarhiaxatiksï erachiichani paraksï jarhuajpeni imeecheeri departamentuecharhu. Ka i erachiichaksï sési úxatiia ánchikuarhiteechani engaksï intsïnhaka. I ambe xarhatasïni eskaksï sési jorhendakata jarhaskia paraksï kuidariuani Kristueri karichiichani.

Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani, kánikua jánguarhintasïndi para arhistakuani imeecheeri jarhuajpiriichani ka ístu paraksï interu parhakpinirhu jarhani eskueleecha para arhistakuani orhejtsïkutiichani, sirkuitueri orhejtsïkutiichani, imeechani engaksï Grupurhu jaka enga Betelini ma Orhejtsïkujka ka misioneruechani. (Exe je párrafu 13).


14. ¿Ambe jukaparhakua ambechi jorhenguarhisïni?

14 Iámindu i ambe engachi exekia jarhuatasïndijtsïni exeni ambe enga sánderu jukaparhakueka i jorhenguarhikueri: Tata Diosï Jeobajtsïni no jurajkuati nájkirukaksï erakukateecha auandarhu pánhaakia jiáni enga kʼamarani jámaaka ima jurhiatikua engachi no sési kánhaaka. Ísï jimbo, Tata Diosïiri ireta enga Echerirhu jauaka seguiriini jauati kómarhini imani, jimboka tata Jesukristu jindeeska enga orhekupaani jauaka. Ísïisti imani tiempu jimbo Gog de Magog, enga jindeeka grupu ma nasionicheri, no sésijtsïni kámaati (Ezeq. 38:​18-20). Joperu inde ambe sóntku nitamaati jimbokaksï no ma ambe uaaka úni, nóksï uaati úni eskachi jurajkuaka Tata Diosïni, jimbokajtsïni Tata Diosï Jeoba kuidariuaka. Apostoli Juanu jánhaskakua ma jimbo exeaspti “uánikua kʼuiripuechani” engaksï máteru Kristueri karichiicheeka ka ístu arhinhaspti eskaksï inde uánikua ‘uánikua kʼuiripuecha’ jindeeska engaksï sési uérakuka “jiáni engaksï xáni no sési nitamakuarhika”. I ambe xarhatasïni eskaksï sési kuájchakukata jauaka (Apok. 7:​9, 14).

15, 16. Eska na arhijka Apokalipsisi 17:​14, ¿ambeksï uaa erakukateecha Armajedonirhu uarhiperatarhu, ka andijtsïnisï uinhaperantajki ini ambe míteni?

15 Jamberiksï, máru kurhamarhikuarhiati: ¿Ambeksï uaaia erakukateecha engaksï na iáminduecha auandarhu jauakia? Biblia jurhimbitkujtsïni aiangusïndi eska parhakpinirhu anapu juramutiicha “Karichi sapichuni jingoni” uarhipeaka, joperu Karichi sapichu andauati. ¿Ka neechaksï jarhuataa andani indeni uarhiperatani? Bersikulurhu arhisïndi eska imeecha engaksï “ióarhinhaka”, “engaksï erakunhaka” ka “engaksï no méni jurajkuka Tata Diosïni”. Íksï jindeesti kristianu erakukateecha engaksï tsítanhantanhakia (arhinta je Apokalipsisi 17:14). I ambe arhikuekasïndi eska engaksï iámindu erakukateecha auandarhu jauakia ambe engaksï orhetku uaaka jindeuati uarhipeni. I ambe ískujtsïni pakatasïndi. Antedeksï Jeobaeri testigu úkuarhini máru erakukateechaksï tsitisïreendi uarhipeni, máruksï asta ejersiturhu jarhaspti. Peruksï kristianu úkuarhispti ka jurajkusptiksï iámindu indeni no sési jásï ambe ka jorhenguarhisptiksï tekaantstiini (Gal. 5:22; 2 Tes. 3:16). Joperu engaksï na auandarhu jauakia jarhuataatiksï Kristuni ka imeeri ánjeliichani uarhipeni, para kʼamajkuani imeecheeri enemiguechani.

16 Ju je ini ambe eratsentani. Máru erakukateecha engaksï Echerirhu jaka, jatiriistiksïa ka nóteruksï xáni uinhapistia. Joperu engaksï na auandarhu irekaakia espiritueuatiksï, engaksï no méni uarhijka. Ka engaksï uinhapikua jatsiaka para uarhipeni reini jingoni enga jindeeka Jesukristu. Enga na kʼamaraakia Armajedoni jarhuatauatiksï kʼuiripuechani paraksï niárani perfektueni. Seguruchi jarhaska eskaksï sánderu jarhuatauaka erachiichani auandarhu uératini ka eska engaksï echerirhu japiringa.

17. ¿Andichisï seguru jaki eskaksï Tata Diosïiri marhuariicha kuájchakunhaaka Armajedonirhu?

17 ¿Chá máteru karichiicha jingoni kuenta úkuarhisïni? ¿Jiájkani amberi uaa indeni jurhiatikua jimbo enga xáni jukaparhakueka, Armajedoniiri uarhiperata jimbo? Ambe engachi jatsika para úni jindeesti: Mintsikani Tata Diosï Jeobani ka úni eskajtsïni ima na juramuchijka. I ambe arhikuekasïndi eskachi uaaka ambe enga uandajka Isaías 26:20: “Inchanta chiiti kuartuecharhu engaksï incharini jaka ka míkaa puertechani engaksï tátsepani jaka. Jirikuarhi ma ratu astaka nitamaakia k’éri ikiatapu”. Kánikuajtsïni sési pʼikuastantasïndi míteni eskaksï Tata Diosïiri marhuariicha auandarhu ka Echerirhu kuájchakunhaaka indeni tiempu jimbo. Májkueni eska apostoli Pablu seguruchi jarhaska eska “nijtuksï juramutiicha, nijtu ima ambe enga iásï úkuarhini jaka, nijtu ambe enga sánderu orhepatini úkuarhiaka” uaaka úni “eskajtsïni Tata Diosï nóteru xénchaakia” (Rom. 8:​38, 39). Asï méni mirikurhi je: Tata Diosï Jeobaksïni xénchasïndi ka nóksïni méni jandiajku jurajkuati.

¿AMBEJTSÏ MÓKUNTAPIRINI?

  • ¿Ambe no úkuarhia engaksï iámindu erakukateecha auandarhu jauakia?

  • ¿Andichisï seguru jaki eska no kʼamakurhiaka na engachi kómarhijka Tata Diosï Jeobani?

  • ¿Nénachi míteski eska Tata Diosï Jeoba kuidariuaka imeeri iretani?

PIREKUA 8 Jeobarini kuájchakuni jarhasïndi