1. Mida on Jehoova teenijad läbi aegade teinud?

 KAHTLEMATA pead sa oma sõprust Jehoovaga väga kalliks, nagu seda on teinud jumalateenijad läbi aegade. (Laul 104:33, 34.) Paljud neist on pidanud Jehoova teenistuses suuri ohvreid tooma. Nende hulgas on näiteks nasiirid. Kes nad olid ja mida me võime neilt õppida?

2. a) Kes olid nasiirid? (4. Moos. 6:1, 2.) b) Miks andsid mõned iisraellased nasiirivande?

² Sõna „nasiir” tuleb heebrea keelest. Selle tähendus on „väljavalitu; eraldatu; eraldunu; pühendatu; pühendunu”. Niimoodi nimetati iisraellasi, kes soovisid Jehoovat erilisel viisil teenida ja olid valmis selle nimel ohvreid tooma. Moosese seaduse järgi võisid nii mehed kui ka naised anda erilise tõotuse elada mõnda aega nasiirina. a (Loe 4. Moosese 6:1, 2.) Need, kes selle vande andsid, pidid järgima teatud nõudeid, mis ülejäänud rahva kohta ei käinud. Miks otsustasid mõned iisraellased nasiirivande anda? Tõenäoliselt tegid nad seda suurest armastusest ja tänutundest Jehoova vastu. (5. Moos. 6:5; 16:17.)

3. Kuidas sarnanevad nüüdisaja Jehoova teenijad nasiiridega?

 ³ Kui Moosese seaduse asemele tuli Kristuse seadus, kadus võimalus teenida nasiirina. (Rooml. 10:4; Gal. 6:2.) Kuid ka tänapäeval tahab Jumala rahvas teenida teda „kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga”. (Mark. 12:30.) Kui Jehoovale pühendume, siis lubamegi seda kogu oma elu teha. Et pühendumistõotuse järgi elada, tuleb meil Jehoova tahet täita ning tema teenistuses ohvreid tuua. Vaatame nüüd, mida nõudis oma vande täitmine nasiiridelt ja kuidas aitab nende eeskuju meil pühendumistõotust täita. b (Matt. 16:24.)

OLE ENNASTOHVERDAV

4. Milline ohver tuli nasiiridel tuua? (4. Moos. 6:3, 4.)

⁴ Loe 4. Moosese 6:3, 4. Nasiiridel tuli hoiduda alkoholist ja kõigist viinapuusaadustest, sealhulgas viinamarjadest ja rosinatest. Muidugi pole sellises toidus ja joogis midagi valet. Ütleb ju piibelgi, et vein rõõmustab inimese südant. (Laul 104:14, 15.) Teised iisraellased lasid viinamarjadel ja veinil hea maitsta, kuid nasiirid olid valmis sellisest rõõmust loobuma. c

5. Milliseid ohvreid Madián ja Marcela Jehoova teenimise nimel tõid ja miks nad seda tegid?

⁵ Ka tänapäeval toovad Jehoova teenijad ohvreid, et tema teenistuses rohkem teha. Näiteks Madián ja Marcela d elasid üsna mugavat elu. Madiánil oli hea töö ja tänu sellele oli neil kena korter. Nad soovisid aga Jehoova teenistuses midagi enamat teha. Selleks tuli neil oma elu lihtsustada. Nad kärpisid oma kulutusi, kolisid väiksemasse korterisse ja müüsid maha oma auto. Madián ja Marcela polnud kohustatud neid ohvreid tooma, see oli nende enda soov. Praegu on nad oma eluga rahul ja õnnelikud, et nad sellise otsuse tegid.

6. Miks toovad kristlased Jehoova teenimise nimel ohvreid? (Vaata ka pilti.)

 ⁶ Jehoova teenijad toovad meeleldi ohvreid, et neil oleks rohkem aega teda teenida. (1. Kor. 9:3–6.) Näiteks on mõned loobunud oma majast või tööst, mis neile väga meeldib, või võimalusest need endale muretseda. Teised jälle on loobunud võimalusest lemmiklooma pidada. Paljud on otsustanud jääda mõneks ajaks vallaliseks või lükata edasi lastesaamist. Mõned on läinud teenima sinna, kus vajatakse rohkem kuulutajaid, isegi kui see tähendab, et nad on kaugel oma lähedastest. Jehoova ei nõua, et tema teenijad selliseid ohvreid tooksid. Paljud aga on olnud valmis seda tegema, kuna tahavad anda Jehoovale oma parima. Sa võid olla kindel, et Jehoova hindab väga igat ohvrit, mille sa tema teenimise nimel tood, olgu see suur või väike. (Heebr. 6:10.)

JULGE ERINEDA

7. Miks võis nasiiril olla raske oma vannet täita? (4. Moos. 6:5; vaata ka pilti.)

⁷ Loe 4. Moosese 6:5. Nasiirid ei tohtinud oma juukseid lõigata. See näitas, et nad alluvad täielikult Jehoovale. Kui iisraellane oli juba mõnda aega nasiir olnud, kasvasid tema juuksed nii pikaks, et ka teised nägid, et ta on selle vande andnud. Kui nad tema otsust austasid ja teda julgustasid, polnud tal ilmselt raske teistest erineda. Kahjuks aga oli Iisraeli rahva ajaloos aegu, mil nasiiridele vaadati viltu. Näiteks Aamose ajal pakkusid usust taganenud iisraellased nasiiridele veini juua. (Aamos 2:12.) Ilmselt püüdsid nad sellega panna neid oma vannet murdma. Sellistel aegadel oli nasiiridel vaja suurt julgust, et teiste seast välja paista ja endale kindlaks jääda.

8. Mida julgustavat sina Benjaminiga juhtunust leidsid?

⁸ Jehoova abiga võime meiegi teistest erineda, isegi kui see pole meile loomuomane või oleme ujedad. Näiteks aitas Jehoova 10-aastast Benjamini, kes elab Norras. Tema koolis toimus Ukraina toetuseks üritus, kus lastel paluti laulda üht laulu ja kanda Ukraina rahvusvärve. Benjamin mõtles, et hoiab lihtsalt kaugemale,  et selles mitte osaleda. Kuid õpetaja nägi teda ja hüüdis valju häälega: „Tule nüüd siia meie juurde. Me ootame sind.” Benjamin läks julgelt õpetaja juurde ja ütles: „Ma olen erapooletu ja ei osale poliitikaga seotud asjades. Ja tegelikult on paljud Jehoova tunnistajad praegu vangis, kuna nad ei taha sõdida.” Seepeale ei avaldanud õpetaja talle enam survet. Klassikaaslased aga hakkasid küsima, miks ta koos nendega ei esine. Benjamin oli küll väga närvis ja hakkas peaaegu nutma, kuid sellest hoolimata ütles ta julgelt kogu klassile sama, mida ta oli öelnud õpetajale. Pärast rääkis ta oma vanematele, et ta tundis, et Jehoova oli aidanud tal oma usku kaitsta.

9. Kuidas me saame Jehoova südant rõõmustada?

⁹ Me soovime alati Jehoovale kuuletuda ja see eristab meid teistest. Meil on vaja julgust, et öelda koolis või tööl, et oleme Jehoova tunnistajad. Ja kuna see maailm üha mandub, nõuab piibli põhimõtete järgimine ja hea sõnumi kuulutamine aina suuremaid pingutusi. (2. Tim. 1:8; 3:13.) Ent kui oled valmis teistest erinema ja seisad julgelt Jehoova poolel, rõõmustab see tema südant. (Õpet. 27:11; Mal. 3:18.)

OLGU JEHOOVA SINU ELUS ESIKOHAL

10. Miks võis nasiiril olla raske järgida keeldu tekstis 4. Moosese 6:6, 7?

¹⁰ Loe 4. Moosese 6:6, 7. Nasiirid ei võinud minna ühegi surnu lähedale. Esmapilgul võib tunduda, et seda käsku polnud just eriti raske täita. Tol ajal aga nõudis paljude matusekommete järgimine surnu läheduses viibimist. Niisiis, kui mõni nasiirivande andnud iisraellase sugulane suri, võis tal olla väga raske neist kommetest mitte osa võtta. (Joh. 19:39, 40; Ap. t. 9:36–40.) Isegi sügavas leinas olles täitsid nasiirid ustavalt oma vannet ja sellest ilmnes nende tugev usk. Kahtlemata andis Jehoova neile sellistes katsumustes jõudu vastu pidada.

11. Mis on kristlasele pereküsimustes otsuseid tehes kõige tähtsam? (Vaata ka pilti.)

 ¹¹ Kristlastena on pühendumistõotuse täitmine meile väga oluline. See tõotus mõjutab kõiki meie otsuseid, sealhulgas neid, mis on seotud pere ja sugulastega. Me teeme oma parima, et pere eest hästi hoolitseda, kuid see, mida Jehoova meilt ootab, on meile alati tähtsam kui pereliikmete ootused. (Matt. 10:35–37; 1. Tim. 5:8.) Vahel võib see tähendada, et teeme Jehoovale meeldimiseks otsuse, mille üle meie lähedased pole sugugi rõõmsad.

12. Mida Alexandru keerulises olukorras tegi ja mida ta ei teinud?

¹² Alexandru ja Dorina olid umbes aasta aega piiblit uurinud, kui Dorina otsustas selle lõpetada ja tahtis, et ka Alexandru seda teeks. Alexandru aga ütles oma naisele lahkelt, et tema jätkab piibli uurimist. See ei meeldinud Dorinale üldse ja ta tegi kõik, mis suutis, et mees uurimise lõpetaks. Alexandru püüdis oma naist mõista, kuid see oli tema jaoks väga raske. Vahel ütles Dorina talle midagi eriti haavavat ja ta tundis, et ehk oleks lihtsam naisele järele anda. Siiski pani ta Jehoova tahte esikohale ning püüdis samal ajal oma naisele näidata, kui väga ta teda armastab ja temast lugu peab. Alexandru käitumine ajendas Dorinat hiljem taas piiblit uurima ja temastki sai Jehoova teenija. (Vaata saidil jw.org olevast videosarjast „Tõde muudab elu” videot „Alexandru ja Dorina Văcar. „Armastus on kannatlik ja lahke””.)

13. Kuidas me saame väljendada armastust nii Jehoova kui ka oma pere vastu?

¹³ Jehoova on perekonna loonud ja ta tahab, et meie pere oleks õnnelik. (Efesl. 3:14, 15.) Et see nii oleks, tuleb meil järgida tema juhatust. Ta hindab väga seda, et teed tema teenistuses oma parima ja hoolitsed samal ajal oma pere eest ning kohtled neid armastuse ja lugupidamisega. (Rooml. 12:10.)

INNUSTA JA JULGUSTA TEISI

14. Kes eriti vajavad julgustust?

¹⁴ Meil kõigil tuleb olla valmis tooma Jehoova teenimise nimel mingisuguseid  ohvreid ja me teeme seda armastusest tema vastu. See ei pruugi olla kerge, kuid me saame üksteist julgustada ja innustada olema ennastohverdavad. (Iiob 16:5.) Mõtle, kas sinu koguduses on keegi, kes püüab oma elu lihtsustada, et Jehoova teenistuses rohkem teha. Või kas seal on noori, kes järgivad koolis julgelt Jehoova põhimõtteid, kuigi see võib vahel olla päris raske? Ehk on sinu koguduses piibliõpilasi või vendi-õdesid, kelle pere on nende usu suhtes vaenulik. Kasutagem igat võimalust neid julgustada ja öelgem neile, kui ilus on näha nende ohvrimeelsust ja julgust. (Fileem. 4, 5, 7.)

15. Kuidas on mõned täisajalisi teenijaid toetanud?

¹⁵ Mõnikord on meil ehk võimalik aidata praktilisel viisil mõnd täisajalist teenijat. (Õpet. 19:17; Heebr. 13:16.) Seda tegi üks eakas õde, kes elab Sri Lankal. Tema pensioni tõsteti ja ta tahtis aidata kahel noorel õel, kel oli majanduslikke raskusi, pioneerteenistust jätkata. Ta andis iga kuu neile kindla summa, et katta nende telefonikulusid. Milline kiiduväärt hoiak!

16. Mida õpetab nasiirteenistus meile Jehoova kohta?

¹⁶ Nasiiridelt on tõepoolest palju õppida. Kuid see, et Jehoova andis iisraellastele võimaluse nasiirina teenida, õpetab meile midagi ka tema kohta. Jehoova teab, et me tahame talle heameelt valmistada ja oleme valmis ohvreid tooma, et oma pühendumistõotust täita. Ta austab meid sellega, et laseb meil endil valida, millistel viisidel me oma armastust tema vastu väljendame. (Õpet. 23:15, 16; Mark. 10:28–30; 1. Joh. 4:19.) Kui mõtleme nasiiridele, kinnitab see meile, et Jehoova paneb tähele ja peab kalliks kõiki ohvreid, mida me tema teenistuses toome. Andkem siis edaspidigi Jehoovale oma parim.