Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 7

KÁNTIKU 51 Nu da nos vida pa Jeová!

Kuzê ki nu pode prende di kes nazireu?

Kuzê ki nu pode prende di kes nazireu?

‘El é santu pa Jeová duránti tudu dia ki el é nazireu.’NÚMEROS 6:8.

ASUNTU PRINSIPAL

Modi ki izénplu di nazireus ta inxina-nu ten koraji i sta prontu pa faze sakrifisius pa Jeová.

1. Ki bon atitudi kes ki adora Jeová na pasadu mostra?

 BU TA da txeu valor pa bu amizadi ku Jeová? Di serteza ki sin! I é ka sô bo. Désdi ténpu antigu, txeu algen tanbê xinti mésmu kuza ki bo. (Sal. 104:33, 34) Txeu algen faze sakrifisius pa adora Jeová. É kel-li ki kes nazireu na ténpu antigu na Israel faze. Es éra kenha i kuzê ki nu pode prende di ses izénplu?

2. (a) Ken ki éra nazireus? (Números 6:1, 2) (b) Pamodi ki alguns israelita skodje faze un votu di nazireu?

2 Kel palavra “Nazireu” ta ben di un palavra na ebraiku ki krê fla “Skodjedu”, “Siparadu” ô “Didikadu”. Kes nazireu éra israelitas zelozu ki ta fazeba alguns sakrifisiu pa sirbiba Jeová di un manera spesial. Lei di Muizés ta dexaba un ómi ô un mudjer fazeba un votu spesial pa Jeová, pa el viveba sima un nazireu pa un ténpu. a (Lé Números 6:1, 2.) Óras ki un israelita fazeba kel votu di ser un nazireu, el debe sigiba instrusons ki kes otu israelita ka tinha ki sigiba. Nton, pamodi ki un israelita ta skodje fazeba votu di ser un nazireu? Talvês éra pamodi se amor fórti pa Jeová i gratidon di korason pa se bensons. — Deut. 6:5; 16:17.

3. Modi ki povu di Deus oji é sima kes nazireu?

3 Kantu Lei di Muizés trokadu pa “lei di Kristu”, povu di Deus ka pode sérba nazireu más. (Gál. 6:2; Rom. 10:4) Má sima nazireu, povu di Jeová oji sta kontinua ta mostra un dizeju fórti di sirbi-l di tudu korason, alma i menti. (Mar. 12:30) Di livri vontadi nu ta faze un votu di sirbi Jeová óras ki nu ta da nos vida pa el. Vive di akordu ku kel votu ta involve faze vontadi di Jeová i faze sakrifisius pa sirbi-l. Timenti nu ta analiza modi ki nazireus kunpri ses votu, nu pode prende un lison txeu inportanti sobri modi ki nu pode kunpri nos votu. b (Mat. 16:24) Nu ben odja alguns izénplu.

STA PRONTU PA FAZE SAKRIFISIUS

4. Sima sta na Números 6:3, 4, ki sakrifisiu kes nazireu staba dispostu na faze?

4 Números 6:3, 4. Nazireus ka pode bebeba bebida alkólika, nen kumeba kuzas sima uva séku i uva frésku. Kes otu israelita pode bebeba bebida alkólika i kumeba kes fruta di pé di uva pamodi ka éra mariadu fazeba kel-la. Bíblia ta fla ma ‘vinhu ki ta poi korason di ómi fika kontenti’ é un prezenti di Deus. (Sal. 104:14, 15) Má simé, nazireus staba prontu pa fazeba kel sakrifisiu pa ivita kes kuza li. c

Bu sta prontu pa faze sakrifisius sima nazireus? (Odja parágrafus 4 ti 6.)


5. Ki sakrifisius Madián i Marcela disidi faze i pamodi?

5 Sima nazireus, oji tanbê nu ta faze sakrifisius pa faze más pa Jeová. Odja izénplu di Madián i Marcela. d Kel kazal li ki ta sirbi Jeová, tinha un vida sábi. Madián tinha un bon trabadju i es ta moraba na un apartamentu bunitu. Má es krê fazeba más pa Jeová. Pa alkansa kel méta li, es disidi faze alguns mudansa. Es fla: “Nu kumesa ta gasta ménus dinheru. Nu muda pa un apartamentu más pikinoti i nu bende nos karu.” Madián i Marcela ka tinha ki fazeba kel sakrifisiu li, má es skodje faze kel-li pamodi es krê fazeba más na ses trabadju di pregason. Es sta kontenti i es sta xinti filís pamodi es toma kel disizon li.

6. Pamodi ki sérvus di Jeová oji ta faze sakrifisius? (Odja dizenhu.)

6 Povu di Jeová oji, ta fika kontenti di faze sakrifisius pa es ten más ténpu pa sirbi-l. (1 Kor. 9:3-6) Jeová ka ta obriga-nu faze kes sakrifisiu li. I kes kuza ki irmons ta dexa di faze é ka eradu. Pur izénplu, alguns irmon sta dispostu na ka ten ses própi kaza, un animal ki es gosta ô un trabadju ki es krê. Txeu irmon ta disidi fika solteru pa más ténpu ô ka ten fidju lógu dipôs ki es kaza. Otus irmon ta disidi sirbi na undi ki mestedu más publikador, sikrê kel-li ta involve fika lonji di kes algen ki es ta ama. Txeu di nos sta prontu pa faze kes sakrifisiu li, pamodi nu krê da Jeová nos midjór. Bu pode ten serteza ma Jeová ta da txeu valor pa kalker sakrifisiu ki bu ta skodje faze pa sirbi-l, ka ta inporta si é grandi ô pikinoti. — Ebr. 6:10.

STA PRONTU PA SER DIFERENTI

7. Pamodi ki alvês ka éra fásil pa un nazireu kunpriba se votu? (Números 6:5) (Odja dizenhu.)

7 Números 6:5. Nazireus faze votu di ka korta kabélu. Kel-la éra un manera ki es ta mostraba ma es ta obiba ku Jeová di tudu korason. Si un israelita disidi sérba nazireu pa txeu ténpu, se kabélu ta kriaba i otus algen ta odjaba kel-li klaru. Si otus algen ruspetaba es i insentivaba es pa es kunpri ses votu, ta sérba más fásil pa un nazireu ser diferenti. Má tevi momentus na Israel ki kes nazireu ka foi ruspetadu, nen es ka apoiadu. Duránti ténpu di proféta Amós, kes israelita ki éra kóntra Jeová ‘da nazireus vinhu pa bebe’, talvês pa pô-s ta viola ses votu di ka bebe vinhu. (Amós 2:12) Kes nazireu meste tinha txeu koraji pa kunpriba ses votu i sérba diferenti di otus algen.

Un nazireu ki staba ta kunpri se votu tinha ki sérba diferenti di otus algen. (Odja parágrafu 7.)


8. Modi ki spiriénsia di Benjamin da-u koraji?

8 Ku ajuda di Jeová, nos tanbê ku koraji nu pode mostra ma nos é diferenti sikrê nos é tímidu. Odja izénplu di Benjamin, un Tistimunha di Jeová na Noruega, ki ten 10 anu. Pamodi géra na Ukránia, se skóla faze un atividadi pa mostra ma es ta apoia pesoas di Ukránia. Kes kriansa konvidadu pa bai kanta un múzika i es tinha ki uzaba un ropa ku kor di bandera di Ukránia. Pa ivita partisipa na kel atividadi ki tinha aver ku pulítika, Benjamin fika lonji di undi ki es staba ta faze-l. Má un profesóra odja-l i txoma-l ku vós altu: “Bu meste ben fika djuntu ku nos gósi. Nos tudu nu sta spera-u!” Benjamin txiga na se profesóra i el fla-l ku koraji: “N ka ta partisipa na kuzas ki ten aver ku pulítika. Na verdadi, txeu Tistimunha di Jeová sta na kadia pamodi es nega bai pa géra.” Kel profesóra seta splikason di Benjamin i el fla-l ma el ka meste partisipaba na kel atividadi. Má, se kolégas di skóla kumesa ta pergunta-l pamodi ki el ka bai fika ku es. Benjamin fika txeu nervozu i el staba kuazi ta txora, má ku koraji el fla-s kel mésmu kuza ki el flaba profesóra. Dipôs, Benjamin fla se pai ku se mai ma el xinti ma Jeová djuda-l difende kuzê ki el ta kridita na el.

9. Di ki manera nu pode poi korason di Jeová ta fika kontenti?

9 Pamodi nu skodje obi ku Jeová, otus algen ta repara ma nos é diferenti. Nu meste ten koraji pa nu fla otus algen na trabadju ô na skóla ma nos é Tistimunha di Jeová. I sima atitudi i konportamentu di mundu sta bira más piór, talvês ta ser más difísil vive di akordu ku prinsípius di Bíblia i pâpia ku otus sobri notísias sábi. (2 Tim. 1:8; 3:13) Lenbra sénpri ma óras ki nu ta ‘poi korason di Jeová ta fika kontenti’, ku koraji nu ta mostra ma nos é diferenti di kes algen ki ka ta sirbi-l. — Pro. 27:11; Mal. 3:18.

KONTINUA TA POI JEOVÁ NA PRIMERU LUGAR NA BU VIDA

10. Pamodi ki talvês éra difísil pa kes nazireu sigiba kel órdi ki sta na Números 6:6, 7?

10 Números 6:6, 7. Kes nazireu ka pode txigaba pértu di un algen ki móre. Talvês bu pode pensa ma kel-li é ka un grandi sakrifisiu. Má na ténpu ki Bíblia skrebedu, un nazireu pode atxaba ma kel-li éra un grandi dizafiu óras ki se família moreba. Na kel ténpu, óras ki un algen moreba éra normal pa pesoas fikaba pértu di kel korpu. (Juan 19:39, 40; Atus 9:36-40) Má un nazireu ka pode fazeba kel-la. Sikrê óras ki un algen di se família moreba, ki éra un momentu di txeu dór, es tinha ki mostraba un fé fórti i kunpriba ses votu. Jeová di serteza da kes sérvu di se-l li koraji pa es aguenta kes dizafiu ki es ta pasaba pa el.

11. Kuzê ki un sérvu di Jeová debe sta disididu na faze óras ki el ten ki toma disizons ki ten aver ku família? (Odja dizenhu.)

11 Dja ki nos é sérvus di Jeová, nu ta leba asériu kel votu ki nu faze pa Jeová. Kel-li ta afeta disizons ki nu ta toma i kuzas ki ten aver ku nos família. Nu ta sforsa pa nu da nos família kes kuza ki es meste, má nunka nu ka ta poi dizeju di nos família na frenti di kuzê ki Jeová ta pidi-nu. (Mat. 10:35-37; 1 Tim. 5:8) Kel-li krê fla ma alvês nu ta toma disizons ki ka ta dexa nos família kontenti, má ki ta poi Jeová kontenti.

Bu sta prontu pa poi vontadi di Jeová na primeru lugar sikrê na situasons más difísil? (Odja parágrafu 11.) e


12. Kantu Alexandru pasa pa un situason difísil na família, kuzê ki el faze i kuzê ki el ka faze?

12 Odja spiriénsia di Alexandru i di se mudjer, Dorina. Dipôs ki kel kazal li studa Bíblia pa un anu, Dorina disidi para di studa i el kreba pa Alexandru fazeba mésmu kuza. Má ku kalma i ku jetu, Alexandru fla-l ma el ta kontinuaba. Dorina ka fika kontenti i el tenta pô-l para di studa Bíblia aforsa. Alexandru fla ma el tenta intende kuzê ki Dorina staba ta xinti, má ka foi fásil pa el. Alvês, óras ki Dorina ta kritikaba i ta respondeba el di manera duru, el ta xintiba vontadi di para di studa Bíblia. Má Alexandru kontinua ta poi Jeová na primeru lugar i omésmu ténpu ta mostra txeu amor i ruspetu pa se mudjer. Pamodi se izénplu, Dorina kumesa ta studa Bíblia otu bês i dipôs el batiza. — Odja vídiu Alexandru ku Dorina Văcar: ‘Amor ten paxénxa i el é bon’ na párti “Verdadi ta muda vida di algen”, na jw.org.

13. Modi ki nu pode mostra amor pa Jeová i pa nos família?

13 Jeová kria família i el krê pa nu ten un família filís. (Efé. 3:14, 15) Si nu krê ser filís di verdadi, nu meste faze kuzas di manera di Jeová. Nunka ka bu duvida ma Jeová ta da valor pa kes sakrifisiu ki bu ta faze pa bu sirbi-l timenti bu ta kuida di bu família i bu ta trata-s ku amor i ruspetu. — Rom. 12:10.

INSENTIVA OTUS ALGEN PA SER SIMA NAZIREUS

14. Kenha ki nu debe da koraji?

14 Tudu kenha ki skodje adora Jeová oji, meste sta prontu pa faze sakrifisius pamodi ses amor pa El. Alvês, faze kel-li é ka fásil. Modi ki nu pode djuda kunpanheru faze sakrifisius pa Jeová? Óras ki nu ta da otus algen koraji através di kuzas ki nu ta fla. (Jó 16:5) Ten algun algen na bu kongregason ki sta ta sforsa pa bira se vida más sinplis pa el pode faze más na sirvisu pa Jeová? Bu konxe algun jóven ki ku koraji sta ta sforsa pa ser diferenti di otus algen na skóla mésmu ki é difísil faze kel-li? Ten algun studanti di Bíblia ô un irmon ki sta ta sforsa pa kontinua fiel pamodi el sta pasa pa opozison na família? Sta disididu na faze tudu kel ki bu ta pode pa da kes algen li koraji i pa fla-s modi ki bu ta fika kontenti pamodi ses koraji i pamodi kuzê ki es sta ta faze pa Jeová. — Flm. 4, 5, 7.

15. Modi ki alguns irmon ta apoia kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu?

15 Alvês nu pode djuda un irmon ki sta na sirvisu pa ténpu interu ku alguns kuza ki el ta meste. (Pro. 19:17; Ebr. 13:16) É kel-li ki un irman fiel di idadi, ki ta vive na Sri Lanka krê fazeba. El omentadu se dinheru di refórma i el krê djudaba dôs irman jóven ki éra pionera ki staba ku falta di dinheru, kontinua na ses sirvisu. Pur isu, el disidi tudu mês djuda-s paga ses dispéza ku tilifóni. Kel irman li tevi un atitudi bunitu!

16. Kuzê ki nu ta prende ku nazireus di ténpu antigu?

16 Di serteza nu pode prende bons izénplu ku kes nazireu di ténpu antigu. Má tanbê kel votu di nazireu ta inxina-nu alguns kuza sobri Jeová. El sabe ma nu krê dexa-l kontenti i ma nu sta dispostu na faze sakrifisius pa nu kunpri nos votu di didikason. El ta da-nu valor óras ki el ta dexa-nu mostra nos amor pa El di maneras diferenti. (Pro. 23:15, 16; Mar. 10:28-30; 1 Juan 4:19) Votu di nazireu ta mostra ma Jeová ta odja sakrifisius ki nu ta faze i ma el ta ama-nu pamodi tudu kel ki nu ta faze pa el. Nton, nos tudu nu meste sta disididu na kontinua ta sirbi Jeová i di livri vontadi da-l nos midjór.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Di ki manera kes nazireu éra korajozu i es staba prontu pa faze sakrifisius?

  • Modi ki nu pode inkoraja kunpanheru pa faze sakrifisius pa Jeová sima kes nazireu?

  • Kuzê ki kel votu di nazireu ta inxina-nu sobri kunfiansa ki Jeová ten na se sérvus?

KÁNTIKU 124 Nu ser sénpri lial

a Enbóra Jeová skodje alguns israelita pa ser nazireu, talvês maioria di kes israelita ki bira nazireu pa un ténpu disidi di es pa es faze kel votu li. — Odja kuadru “ Kes nazireu ki Jeová skodje”.

b Alvês nos publikasons ta konpara kes nazireu ku kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu. Má na kel studu li, nu sta ben odja modi ki tudu sérvus di Jeová pode faze sakrifisius pa Jeová sima nazireus.

c Ta parse ma nazireus ka tinha ninhun otu diziginason, sima un trabadju ki es tinha ki fazeba pa kunpriba ses votu.

d Odja artigu “Nu disidi bira nos vida más sinplis” na kel grupu di artigu “Spiriénsias di Tistimunhas di Jeová”, na jw.org.

e SPLIKASON DI DIZENHU: Un nazireu sta triste na terasu di un kaza ta odja un família ki el krê txeu ta ba interadu. Pa kunpri kel votu ki el faze pa Jeová, el ka pode bai kel interu.