Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 7

KANTIKU 51 Dedicámos a Nossa Vida a Jeová

Ke ku no pudi aprindi di nazireus?

Ke ku no pudi aprindi di nazireus?

“Tudu ki tempu di si nazireadu i na sedu sagradu pa SIÑOR.”NUM 6:8.

KE KU NO NA BIN APRINDI

Kuma ku isemplu di nazireus pudi judanu sirbi Jeova ku spiritu di sakrifisiu i ku koraẑen.

1. Kal bon atitudi ku servus di Jeova mostra pa manga di tempu?

 SERA ki bu da balur pa bu amisadi ku Jeova? Sin, bu dal balur! Abo i ka uniku. Disna di tempu antigu, manga di jintis sinti suma bo. (Sal 104:​33, 34) Manga di jintis fasi sakrifisiu pa adora Jeova. I es propi ku nazireus di antigu Israel fasi. Ba kin ke sedu, i ke ku no pudi aprindi di se isemplu?

2. (a) Ba kin ki nazireus? (Numerus 6:​1, 2) (b) Pabia ku alguns israelita disidi sedu nazireu?

2 Palabra “Nazireu” bin di lingua Ebraiku ku signifika “kujidu,” “separadu,” o “dedikadu.” Nazireus seduba israelitas ku tene diseẑu forti di fasi sakrifisius pa sirbi Jeova di un manera spesial. Lei di Moisés ta pirmiti pa un omi o minjer fasi un votu spesial, ora ki disidi vivi suma nazireu pa un tempu. a (Lei Numerus 6:​1, 2.) Ora ku un israelita fasi votu di nazireu, i dibi di sigi orientasons ku utrus israelitas ka ta sigiba. Pabia ku un israelita ta disidi sedu nazireu? Talves i pabia di si amor garandi ki tene pa Jeova i pa balur garandi ki da pa manga di bensons ki risibi. — Lei 6:5; 16:17.

3. Kuma ku povu di Deus aos parsi ku nazireus?

3 Oca “lei di Kristu” toma lugar di Lei di Moisés, aranẑu di nazireu kabadu ku el. (Gal 6:2; Rom 10:4) Ma suma nazireus, povu di Jeova aos kontinua mostra diseẑu forti di sirbi Jeova ku tudu korson, alma, ntindimentu ku forsa. (Mar 12:30) Di livri vontadi no ta fasi un votu pa sirbi Jeova ora ku no dedika no vida pa rel. Pa vivi di akordu ku es votu, no dibi di fasi vontadi di Jeova i fasi sakrifisius pa pudi sirbil. Ora ku no na jubi kuma ku nazireus vivi di akordu ku se votus, no pudi aprindi lisons importanti, di kuma ku no pudi vivi di akordu ku no votus. b (Mat 16:24) No jubi alguns isemplu.

STA DISPOSTU PA FASI SAKRIFISIUS

4. Di akordu ku Numerus 6:​3, 4, kuma ku spiritu di sakrifisiu di nazireus testadu?

4 Lei Numerus 6:​3, 4. Nazireus ka dibi di bibiba bibida alkoliku, nin kume kusas suma uvas fresku o seku. Jintis ku staba pertu delis ta kumeba sempri es tipu di kusas, pabia i ka tenba nada di mal na kume elis. Biblia fala di kuma “biñu ku ta kontenta korson di omi”, i un prenda di Deus. (Sal 104:​14, 15) Es kusas ta tisi kontentamentu na vida di un algin, ma Nazireus staba dispostu pa ivita elis. c

Sera ki bu sta dispostu pa fasi sakrifisius suma nazireus? (Jubi paragrafu 4 te 6)


5. Kal sakrifisius ku Madián ku Marcela disidi fasi, i pabia di ke?

5 Suma nazireus, anos tambi no pudi fasi sakrifisius pa fasi mas pa Jeova. Jubi isemplu di Madián ku Marcela. d Es kasal kriston teneba un bon vida. Madián teneba un bon tarbaju ku ta pirmiti elis vivi na un kau bonitu. Ma e misti fasi mas na se sirvisu pa Jeova. Pa yangasa es objetivu e disidi fasi alguns mudansa. E fala sin: “No kumsa ku rapati no dispesas. No munda pa un kau mas pikininu, i no bindi no karu.” Madián ku Marcela ka pirsisaba di fasi es sakrifisiu, ma e disidi fasil pabia i na pirmiti elis pasa mas tempu na pregason. E staba kontenti i filis di disison ke toma.

6. Pabia ku kristons aos ta disidi fasi sakrifisiu? (Jubi tambi diseñu.)

6 Aos, kristons ta kontenti di fasi sakrifisiu pa pudi pasa mas tempu na sirvisu di Jeova. (1 Kor 9:​3-6) Jeova ka ta iziẑi pa no fasi es sakrifisius, i kusas ku no disa i ka mal. Pur isemplu, alguns disa tarbaju ke gosta del, se kasa o te mesmu limarias ke gosta del. Manga delis disidi pera pa ka kasa inda o ka tene fijus logu dipus ke kasa. Utrus disidi sirbi nunde ki ten mas nesesidadi, mesmu si signifika vivi lunju di kilis ke gosta del. Manga delis entri nos sta dispostu pa fasi es sakrifisius, pabia no misti da Jeova no minjor. Tene sertesa di kuma, Jeova da balur garandi pa kualker sakrifisiu ku bu fasi pa sirbil, nin si sedu garandi o pikininu. — Eb 6:10.

STA DISPOSTU PA SEDU DIFERENTI

7. Kal kusa ku pudi pui pa i difisil pa un nazireu kumpri si votu? (Numerus 6:5) (Jubi tambi diseñu.)

7 Lei Numerus 6:5. Nazireus ka dibi di kortaba se kabelu. Es i un manera di mostra di kuma e sta bas di Jeova. Si un israelita seduba nazireu pa manga di tempu, si kabelu ta torna kumpridu i utrus ta notaba del rapidu. Si utrus rispital i nkoraẑal pa i kumpri si votu, i ta sedu mas fasil pa un nazireu sedu diferenti. Ma, infilismenti, i tenba tempu na storia di Israel nunde ku nazireus ka ta rispitadu o apoiadu. Na tempu di profeta Amos, israelitas apostatas kontinua “da nazireus biñu pa e bibi”, talves pa pui elis viola se votu di ka bibi biñu. (Am 2:12) Utrora, nazireus pirsisa di koraẑen garandi pa kumpri se votu i sedu diferenti di utrus.

Un nazireu ku ta kumpri si votu ta sta dispostu pa sedu diferenti. (Jubi paragrafu 7)


8. Ke ku nkoraẑau na spiriensia di un joven comadu Benjamin?

8 Ku ajuda di Jeova, anos tambi no pudi ku koraẑen sedu diferenti, mesmu si no sedu reservadu. Jubi isemplu di Benjamin, un Tustumuña di Jeova di Noruega ku tene des anu. Pabia di gera na Ukrania, se skola organiza un iventu pa apoia jintis di Ukrania. Mininus bisti kor di bandera di Ukrania i e faladu pa kanta. Pa ivita partisipa nes iventu nasionalista, Benjamin firma lunju di ki kau. Ma, un pursor ojal i falal ku vos altu: “Bu dibi di bin li. Anos tudu no sta na perau!” Ku koraẑen, Benjamin pertusi di pursor i falal: “Ami i neutru, N ka ta partisipa na atividadis pulitiku. Manga di Tustumuñas di Jeova sta na prison pabia e nega bai gera.” Pursor seta splikason di Benjamin, i falal di kuma i ka pirsisa di partisipa na ki iventu. Ma si kolegas di turma kumsa ku puntal pabia ki ka pertusi delis. Benjamin panta i staba kuas pa cora; ma, ku koraẑen i ripiti dianti di si kolegas di turma ke ki falaba si pursor. Dipus, Benjamin konta si papes di kuma Jeova judal difindi si fe.

9. Di kal manera ku no pudi kontenta korson di Jeova?

9 Suma no disidi obdisi Jeova, utrus ta nota di kuma no sedu diferenti delis. Na no kau di tarbaju o na skola, no pirsisa di sedu koraẑosu pa konta utrus di kuma anos i Tustumuñas di Jeova. Tambi nkuantu maneras di pensa ku komportamentu des mundu sta na bai di mal pa pior, talves i na sedu mas difisil vivi di akordu ku prinsipius di Biblia i konta utrus bon noba. (2 Tim 1:8; 3:13) Ma, lembra sempri di kuma, no ta ‘pui Jeova kontenti’, ora ku no mostra koraẑen i sedu diferenti di kilis ku ka ta sirbil. — Dit 27:11; Mal 3:18.

KONTINUA PUI JEOVA NA PURMERU LUGAR NA BU VIDA

10. Kuma ku sigi ordi ku faladu na Numerus 6:​6, 7 seduba un testi pa nazireus?

10 Lei Numerus 6:​6, 7. Nazireus ka pudiba pertu un algin ku muri. Na tempus bibliku, es dibi di seduba difisil pa un nazireu kumpri ora ku si familia tokadu muri. Kustumus di funeral di ki tempu ta iziẑi pa jintis pertu kurpu di algin ku muri. (Jon 19:​39, 40; At 9:​36-40) Ma un algin ku sedu nazireu ka ta sigi es kustumus. Mesmu si se familia tene cur, nazireus ta mostra di kuma e tene fe forti ora ke kumpri ku se votu. Sin duvida, Jeova da si servus fiel forsa pa e nguenta es situasons difisil.

11. Ke ku un kriston dibi di sta disididu pa fasi ora ki na toma disison na asuntus di familia? (Jubi tambi diseñu)

11 Suma kriston, votu di dedikason ku no fasi pa Jeova i un kusa seriu pa nos. Es pudi afeta no disisons ku ke ku no ta fasi na familia. No ta pega tesu pa kumpri ku responsabilidadis ku Jeova danu na familia, ma nunka no ka ta pui diseẑus di no familia riba di ke ku Jeova misti pa no fasi. (Mat 10:​35-37; 1 Tim 5:8) Ma utrora es pudi signifika sakrifika pas ku no tene ku familia pa pudi kontenta Jeova.

Sera ki bu sta dispostu pa pui vontadi di Jeova na purmeru lugar na bu vida mesmu na situasons mas difisil? (Jubi paragrafu 11) e


12. Nkuantu i na kuida di situason difisil na familia, ke ku Alexandru fasi i ke ki ka fasi?

12 Jubi isemplu di Alexandru ku si minjer Dorina. Dipus ku es kasal studa Biblia pa un anu, Dorina disidi para i misti tambi pa Alexandru para. Ma ku kalma i ku rispitu, Alexandru falal di kuma i na kontinua. Dorina ka kontenti i tenta forsijal pa i para studa. Alexandru fala di kuma i tenta ntindi ke ku manda i ta aẑi des manera, ma i ka seduba fasil pa rel. Utrora ora ku Dorina kritikal o papia mal ku el, i ta misti para studa Biblia. Ma Alexandru kontinua pui Jeova na purmeru lugar na si vida, i kontinua mostra amor ku rispitu garandi pa si minjer. Ku tempu, si bon isemplu motival pa i kumsa mas si studu di Biblia, dipus i bin sedu Tustumuña di Jeova. Jubi video “Amor i sufridur, i bon” na jw.org, na parti “Bardadi Ta Muda Vida di Jintis.”

13. Kuma ku no pudi mostra amor pa Jeova i pa no familia?

13 I Jeova ku fasi pa familia ten, i misti pa no tene un vida di familia filis. (Ef 3:​14, 15) Si no misti sedu filis di bardadi, no pirsisa di fasi kusas suma ku Jeova misti. Nunka ka bu duvida di kuma, Jeova ta da balur pa sakrifisius ku bu ta fasi pa adoral nkuantu bu na kuida di bu familia ku amor i ku rispitu. — Rom 12:10.

NO NKORAẐA N̈UTRU PA SEDU SUMA NAZIREUS

14. Ba kin ku no dibi di sforsa pa nkoraẑa ku no palabras?

14 Tudu kilis ku disidi adora Jeova aos, pirsisa di sta dispostu pa fasi sakrifisiu pabia di amor. Utrora fasi es i ka fasil. Kuma ku no pudi juda n̈utru fasi sakrifisius pa Jeova? I ora ku no na nkoraẑa n̈utru ku no palabras. (Jo 16:5) Sera ki i ten alguns na bu kongregason ku sta na tenta simplifika se vida pa pudi fasi mas na sirvisu di Jeova? Sera ki bu kunsi jovens ku mostra koraẑen di sedu diferenti na skola, mesmu si i difisil pa e fasil? Sera ki i ten studantis di Biblia o ermons na fe ku sta na sforsa pa kontinua fiel mesmu ku pirsigison na se familia? No buska tudu oportunidadi pa nkoraẑa es no kiridus ermons ku irmas, i fala elis di kuma no da balur pa se spiritu di sakrifisiu ku se koraẑen. — Filem 4, 5, 7.

15. Kuma ku alguns ta juda kilis ku sta na sirvisu di tempu kompletu?

15 Utrora no pudi tene meius di juda no ermons ku sta na sirvisu di tempu kompletu. (Dit 19:17; Eb 13:16) Es seduba diseẑu garandi di un irma di idadi ku sedu fiel ku sta na vivi na Sri Lanka. I risibi aumentu di si diñeru di reforma, pa kila, i misti juda dus irmas joven pa e kontinua se sirvisu di pioneru mesmu manera ke tene purblema finanseru. Asin, i disidi juda elis, kada mis i ta paga dispesas di se telefoni. Es i un kusa bonitu ku es irma fasi!

16. Ke ku no pudi aprindi di nazireus di tempu antigu?

16 Na bardadi no pudi aprindi ciu di bon isemplu di nazireus di tempu antigu! Ma studa isemplu di nazireus ta mostranu utru kusa aserka di no Pape ku sta na seu, ku sedu Jeova. I sibi di kuma no misti kontental, i no sta dispostu pa fasi sakrifisius pa kumpri no votu di dedikason. I danu balur pa manera ki danu oportunidadi di no mostra no amor pa rel. (Dit 23:​15, 16; Mar 10:​28-30; 1 Jon 4:19) Aranẑu di nazireus ta mostra di kuma Jeova ta nota, tambi i ta da balur pa sakrifisius ku no ta fasi pa sirbil. Pa no sta disididu pa kontinua sirbi Jeova, i sta dispostu pa dal no minjor.

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Di kal maneras ku nazireus ta mostra spiritu di sakrifisiu ku koraẑen?

  • Di kal menera ku no pudi nkoraẑa utrus pa e sedu suma nazireus aos?

  • Kuma ku aranẑu di nazireus ta mostra ke ku Jeova sibi aserka di si servus?

KANTIKU 124 Sempre Leais

a Alguns nazireus kujidu pa Deus, ma maioria di israelitas disidi sirbi suma nazireus. — Jubi kuadru “ Nazireus ku kujidu pa Jeova.”

b Utrora no publikasons ta kompara nazireus ku kilis ku sta na sirvisu di tempu kompletu. Ma nes studu, no na fala di kuma ku tudu servus dedikadu di Jeova pudi sedu suma nazireus.

c Di manera ẑeral, parsi di kuma nazireus ka ta dadu utru tarbaju di fasi, pa pudi kumpri se votu.

d Jubi artigu Decidimos simplificar a nossa vida na jw.org, na parti “Spiriensias di Tustumuñas di Jeova.”

e SPLIKASON DI DISEÑU: Un nazireu ku sta na terasu na jubi funeral di un di si familia ki ama. Pabia di votu ki fasi i ka pudi pertusi delis.