Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 7

INGOMA 51 Sitinikele KuNkulunkulu!

Loko Lesingakufundza KumaNaziri

Loko Lesingakufundza KumaNaziri

“Loyo muntfu ungcwele kuJehova kuwo onkhe emalanga latawube angumNaziri ngawo.”​—NUM. 6:8.

LOKUTAWUCOCWA NGAKO

Kulesihloko sitawufundza ngekutsi singasisita njani sibonelo semaNaziri kuze sibe nesibindzi futsi sitidzele njengobe sisakhonta Jehova.

1. Yini tikhonti taJehova lebetisolo tiyenta?

 BULIGUGU yini kuwe buhlobo bakho naJehova? Siyaciniseka kutsi buligugu, futsi awuwedvwa. Kusukela endvulo, bantfu labanyenti bebativa ngendlela lefanako. (Hla. 104:33, 34) Labanyenti batidzelile kuze bakhonte Jehova. Nguloko lokwentiwa ngemaNaziri ngesikhatsi sema-Israyeli asendvulo. Bekabobani, futsi yini lesingayifundza esibonelweni sawo?

2. (a) Bekabobani emaNaziri? (Numeri 6:1, 2) (b) Yini leyenta lamanye ema-Israyeli akhetsa kuba ngemaNaziri?

2 Ligama lelitsi umNaziri, lisuselwa egameni lesiHebheru lelisho “Lotsite Lokhetsiwe,” “Lowehlukanisiwe” nobe “Lotinikele Kute Ente Umsebenti Lokhetsekile.” Leligama limchaza kahle umIsrayeli lebekashisekela kukhonta Nkulunkulu, lebekente sincumo sekutidzela kuze akhonte Jehova ngendlela lekhetsekile. UMtsetfo waMosi bewuvuma kutsi indvodza nobe umfati ente sifungo lesikhetsekile kuJehova ngekutsi akhetse kuba ngumNaziri sikhatsi lesitsite. a (Fundza Numeri 6:1, 2.) Lesifungo besifaka ekhatsi kulandzela ticondziso lebekungakalindzeleki kutsi lamanye ema-Israyeli atilandzele. Ngako yini lebeyingenta umIsrayeli akhetse kuba ngumNaziri? Kungenteka bekungenca yekutsi umtsandza kakhulu Jehova futsi uyabonga ngenca yetipho letinhle latitfole kuye.​—Dut. 6:5; 16:17.

3. Bantfu baNkulunkulu lamuhla bafana njani nemaNaziri?

3 Ngesikhatsi “umtsetfo waKhristu” utsatsa sikhundla seMtsetfo waMosi, bantfu baNkulunkulu bebangeke basaba ngemaNaziri. (Gal. 6:2; Rom. 10:4) Nobe kunjalo, njengemaNaziri, bantfu baJehova lamuhla bayachubeka banesifiso lesikhulu sekumkhonta ngenhlitiyo yabo yonkhe, ngemphefumulo wonkhe, ngengcondvo yonkhe, nangemandla abo onkhe. (Mak. 12:30) Nasinikela kuphila kwetfu kuye, senta sifungo sekukhonta Jehova ngekutitsandzela. Kwenta njengobe sifungile kufaka ekhatsi kwenta intsandvo yaJehova futsi sitidzele. Njengobe sitawube sicoca ngekutsi yini emaNaziri layenta kuze ente loko lakwetsembisile, singatfola tifundvo letibalulekile tekutsi yini lesingayenta kuze sifeze sifungo setfu. b (Mat. 16:24) Asesicoce ngaletinye tibonelo taloku.

TIDZELE

4. Ngekusho kwaNumeri 6:3, 4, emaNaziri akhombisa njani kutsi ayatidzela?

4 Fundza Numeri 6:3, 4. EmaNaziri bekangakavumeleki kutsi anatse liwayini futsi adle emagilebisi, lokufaka ekhatsi nalomisiwe. Bantfu bebavame kutidla letintfo ngobe bekute lokubi ngekwenta kanjalo. LiBhayibheli lichaza ‘liwayini lelenta inhlitiyo yemuntfu ijabule’ ngekutsi sipho lesivela kuNkulunkulu. (Hla. 104:14, 15) Nanobe letintfo betingenta kuphila kwemuntfu kujabulise, emaNaziri bekakhetsa kutigwema. c

Ukulungele yini kutidzela njengobe bekwenta emaNaziri? (Buka tigaba 4-6)


5. Yini boMadián naMarcela labakhetsa kuyidzela, futsi ngasiphi sizatfu?

5 NjengemaNaziri, natsi siyatidzela kuze sentele Jehova lokunyenti. Cabanga ngesibonelo saMadián naMarcela. d Laba labashadene bebaphila ntofontofo. Madián bekasebenta kahle futsi bahlala endlini lenhle. Nobe kunjalo, bebafuna kwenta lokunyenti emsebentini waJehova. Kuze bakhone kukwenta loko, bancuma kwenta lushintjo. Batsi: “Sanciphisa indlela lebesisebentisa ngayo imali. Satfutsela endlini lencane futsi satsengisa imoto yetfu.” Madián naMarcela bebangakaphoceleleki kutsi bente lolushintjo. Kodvwa bakhetsa kulwenta ngenca yekutsi bebafuna kwenta lokunyenti emsebentini waJehova. Benetisekile futsi bayajabula ngenca yetincumo labatenta.

6. Yini leyenta emaKhristu lamuhla atidzele? (Buka nesitfombe.)

6 EmaKhristu lamuhla ayakujabulela kutidzela kuze abe nesikhatsi lesinyenti sekukhonta Jehova. (1 Khor. 9:3-6) Jehova akasiphoceleli kutsi sitidzele ngalendlela; futsi naletintfo lesitidzelako atisitimbi. Sibonelo nje, labanye badzela umsebenti labawutsandzako, likhaya nobe kufuya silwane. Labanye bancume kuhlala bangakashadi sikhatsi lesitsite nobe bangabi nebantfwana ngekushesha nje ngemuva kwekushada. Labanye bancume kuya endzaweni lenesidzingo lesikhulu sebamemeteli, ngisho nobe loko kusho kutsi batawuhlala khashane nalabo lababatsandzako. Ngekutitsandzela, linyenti letfu litidzele ngalendlela ngenca yekutsi sifuna kuniketa Jehova lokuncono kakhulu. Ciniseka kutsi Jehova uyajabula nganobe ngukuphi kutidzela lokhetsa kukwenta ngenca yekutsi ufuna kumkhonta, ngisho nobe kukuncane nobe kukukhulu.​—Heb. 6:10.

KULUNGELE KWEHLUKA

7. Nguyiphi inkinga lebekungenteka umNaziri abhekane nayo ngenca yekunamatsela esifungweni sakhe? (Numeri 6:5) (Buka nesitfombe.)

7 Fundza Numeri 6:5. EmaNaziri bekafunga kutsi angeke ahhule enhloko. Lena bekuyindlela lebekakhombisa ngayo kutsi atinikele ngalokuphelele kuJehova. Nasekuphele sikhatsi lesidze umIsrayeli angumNaziri, tinwele takhe betiba tindze futsi labanye bebasheshe bakubone loko. Nangabe labanye bebamhlonipha futsi bamkhutsata kutsi achubeke agcine sifungo sakhe, bekuba melula ngaye kutsi ehluke. Kodvwa lokubuhlungu kutsi emlandvweni wama-Israyeli bekuba netikhatsi lapho emaNaziri bekangahlonishwa khona futsi angasekelwa. Ngesikhatsi semphrofethi Amosi, ema-Israyeli lebekahlubukile ‘bekachubeka anatsisa emaNaziri liwayini,’ lokungenteka kutsi beketama kuwenta angasigcini sifungo sawo sekungalinatsi liwayini. (Amo. 2:12) Ngaletinye tikhatsi, emaNaziri bekadzinga sibindzi kuze agcine sifungo sawo futsi ehluke kulabanye.

UmNaziri lebekanamatsela esifungweni sakhe bekakulungele kwehluka kulabanye (Buka sigaba 7)


8. Yini lekukhutsatako mayelana naloko lokwenteka kuBenjamin?

8 Ngekusitwa nguJehova, natsi singaba naso sibindzi sekwehluka kulabanye, ngisho nobe sinemahloni. Cabanga ngesibonelo salomunye Fakazi waseNorway, lokutsiwa nguBenjamin, loneminyaka lengu-10. Ngenca yemphi lese-Ukraine, esikolweni lafundza kuso baba nemcimbi wekukhombisa kutsi bayabasekela bantfu base-Ukraine. Labantfwana bacelwa kutsi bahlabele ingoma njengobe bagcoke timphahla letinemibala yase-Ukraine. Kuze Benjamin angawungeneli lomcimbi, wamela khashane. Nobe kunjalo, lomunye thishela wambona futsi wammemeta watsi: “Wota la. Sonkhe simele wena!” Ngesibindzi Benjamin waya kulothishela wafike watsi: “Angitingeneli tepolitiki, futsi angiyingeneli nemicimbi yetepolitiki. BoFakazi BaJehova labanyenti baboshiwe ngenca yekutsi abafuni kuya emphini.” Lothishela wakuva loko lakusho, futsi wamyekela wangawungeneli lomcimbi. Nobe kunjalo, lafundza nabo bambuta kutsi aketi leni kulomcimbi. Benjamin bekesaba kakhulu kangangekutsi wacishe wakhala; nobe kunjalo, ngesibindzi wabatjela loko lakutjele lothishela. Ngemuva kwalo, Benjamin watjela batali bakhe kutsi ubonile kutsi Jehova umsitile kuze amelele kukholwa kwakhe.

9. Singayenta njani inhlitiyo yaJehova ijabule?

9 Ngenca yekutsi sikhetsa kulalela Jehova, sitawehluka kubantfu labanyenti. Sidzinga sibindzi kuze sitjele labanye emsebentini nobe esikolweni kutsi siBoFakazi BaJehova. Njengobe bantfu kulelive bachubeka batiphatsa kabi kakhulu, kungenteka sikutfole kumatima kuphila ngetimiso letiseBhayibhelini nekucocela labanye tindzaba letimnandzi. (2 Thim. 1:8; 3:13) Kodvwa hlale ukhumbula kutsi ‘sijabulisa inhlitiyo’ yaJehova nasiba nesibindzi sekwehluka kulabo labangamkhonti.​—Taga 27:11; Mal. 3:18.

YENTA JEHOVA ETE KUCALA EKUPHILENI KWAKHO

10. Kulalela umyalo lokuNumeri 6:6, 7 bekungamvivinya njani umNaziri?

10 Fundza Numeri 6:6, 7. UmNaziri bekungakafaneli asondzele kumuntfu lofile. Mhlawumbe ungabona ngatsi loku bekungasiko kutidzela. Kodvwa ngetikhatsi teliBhayibheli, umNaziri bekangakutfola kumatima kukwenta loku nangabe kufe sihlobo sakhe. Ngaleso sikhatsi, ngekuvumelana nelisiko lemngcwabo, bekudzingeka kutsi bantfu babe seceleni kwesidvumbu. (Joh. 19:39, 40; Imis. 9:36-40) Nobe kunjalo, umNaziri bekangeke akhone kukwenta loko. Ngisho nalapho kufe sihlobo sakhe, umNaziri bekakhombisa kutsi unekukholwa lokucinile ngekutsi agcine sifungo sakhe. Siyaciniseka kutsi Jehova bekaticinisa letikhonti takhe letetsembekile kuze tikwati kubhekana nalesikhatsi lesimatima.

11. Yini umKhristu lokufanele atimisele kuyenta nakenta tincumo letimayelana netindzaba temndeni? (Buka nesitfombe.)

11 Njengobe singemaKhristu, sibaluleke kakhulu kitsi sifungo sekutinikela lesasenta kuJehova. Loku kuyayitsintsa indlela lesenta ngayo tincumo kanye naloko lesikwentako nakutiwa etindzabeni letiphatselene nemndeni. Sisebenta kamatima kuze sinakekele imindeni yetfu, kodvwa loko lokufunwa nguJehova kuta kucala kitsi kunaloko lokufunwa ngemalunga emindeni yetfu. (Mat. 10:35-37; 1 Thim. 5:8) Ngaletinye tikhatsi, kungahle kudzingeke sente tincumo letingatijabulisi tihlobo tetfu kuze sijabulise Jehova.

Ukulungele yini kwenta intsandvo yaJehova ite kucala ngisho nasetimeni letimatima? (Buka sigaba 11) e


12. Yini Alexandru layenta ngesikhatsi abhekene nesimo lesimatima futsi yini langazange ayente?

12 Cabanga nganaku lokwenteka ku-Alexandru nemfati wakhe Dorina. Ngemuva kwemnyaka laba labashadene badadisha liBhayibheli, Dorina wancuma kuyekela, futsi bekafuna na-Alexandru kutsi ayekele. Nobe kunjalo, Alexandru wamtjela ngekuhlakanipha nangemoya lophasi kutsi bekatawuchubeka. Dorina akazange akutsandze loko futsi wetama kumphocelela kutsi ayekele kudadisha liBhayibheli. Alexandru utsi wetama kucondza kutsi yini lebeyenta umkakhe ente ngalendlela, kodvwa bekungasimelula. Ngaletinye tikhatsi, Dorina abemkhulumisa kabi futsi amphendvule kabi, kangangekutsi bekeva shengatsi angayekela kudadisha liBhayibheli. Nobe kunjalo, Alexandru wachubeka abeka Jehova kucala, futsi ngesikhatsi lesifanako abe akhombisa kutsi umtsandza kakhulu umkakhe futsi uyamhlonipha. Ekugcineni, sibonelo sakhe lesihle senta kutsi umkakhe aphindze adadishe liBhayibheli, futsi ekugcineni walemukela liciniso.​—Buka i-video letsi, Alexandru and Dorina Văcar: “Lutsandvo Luyabeketela Futsi Lunemusa” eluchungechungeni lwema-video lolutsi “Liciniso Liyakugucula Kuphila,” latfolakala ku jw.org.

13. Singakhombisa njani kutsi siyamtsandza Jehova kanye nemndeni wetfu?

13 Jehova wasungula imindeni futsi ufuna imindeni yetfu ijabule. (Ef. 3:14, 15) Nangabe sifuna kujabula mbamba, kufanele sente tintfo ngendlela yaJehova. Ungangabati kutsi kutidzela kwakho kuze ukhonte Jehova kuligugu kuye, ngesikhatsi lesifanako ube unakekela umndeni wakho futsi uwuphatsa ngelutsandvo nangenhlonipho.​—Rom. 12:10.

KHUTSATANANI KUTSI NIBE NJENGEMANAZIRI

14. Bobani lokufanele sibakhutsate kakhulu ngaloko lesikushoko?

14 Bonkhe labo labakhonta Jehova lamuhla kufanele bakulungele kutidzela ngenca yekutsi bayamtsandza. Ngaletinye tikhatsi, loko akusiko melula. Singasitana njani kuze sikhone kutidzela ngenca yaJehova? Ngekutsi sisho emavi lakhutsatako. (Jobe 16:5) Bakhona yini ebandleni lokulo labetama kwenta kuphila kwabo kube melula ngenca yekutsi bafuna kwenta lokunyenti emsebentini waJehova? Bakhona yini labasha lobatiko labetama kwehluka kulabo labafundza nabo esikolweni, ngisho nobe loko kumatima kukwenta? Bakhona yini labafundzelwa liBhayibheli nobe bazalwane nabodzadze labakutfola kumatima kuhlala betsembekile kuJehova ngenca yekutsi baphikiswa ngemalunga emndeni? Shengatsi singasebentisa onkhe ematfuba lesiwatfolako kuze sibakhutsate futsi sibatjele kutsi siyabonga ngekutidzela kwabo nangesibindzi labanaso.​—Flm. 4, 5, 7.

15. Labanye babasite njani bazalwane nabodzadze labasemsebentini wasikhatsi sonkhe?

15 Ngaletinye tikhatsi, singakhona kusita bazalwane nabodzadze labasemsebentini wasikhatsi sonkhe. (Taga 19:17; Heb. 13:16) Lomunye dzadze losakhulile lohlala eSri Lanka bekafuna mbamba kukwenta loku. Imali yakhe yemhlala phansi yakhuliswa, futsi bekafuna kusita bodzadze lababili labangemahlahlandlela futsi labasebasha kuze bachubeke nemsebenti wabo nanobe simo semnotfo besimatima. Ngako wancuma kubanika imali letsite njalo ngenyanga kuze bakhone kubhadala tindleko tabo telucingo. Loku lokwentiwa ngulodzadze kuhle kakhulu!

16. Yini lesingayifundza kumaNaziri?

16 Kunyenti lesingakufundza esibonelweni lesihle semaNaziri! Nobe kunjalo, lesifungo sisifundzisa lokutsite mayelana naBabe wetfu wasezulwini, lokunguJehova. Uyati kutsi siyafuna kumjabulisa nekutsi sikulungele kutidzela kuze siphile ngekuvumelana nesifungo lesasenta. Uyasihlonipha ngekutsi asivumele sitikhetsele kutsi sifuna kumkhombisa njani kutsi siyamtsandza. (Taga 23:15, 16; Mak. 10:28-30; 1 Joh. 4:19) Sifungo lesentiwa ngemaNaziri sikhombisa kutsi Jehova uyakubona kutidzela lesikwentako futsi uyasitsandza ngenca yaloko lesikwentako kuze simkhonte. Ngako, shengatsi singatimisela kuchubeka simkhonta futsi simnike lokuncono kakhulu ngekutitsandzela.

UNGAPHENDVULA NJANI?

  • EmaNaziri bekakhombisa ngatiphi tindlela kutsi ayatidzela futsi anesibindzi?

  • Singakhutsatana njani kuze sifane nemaNaziri?

  • BuNaziri bukhombisa njani kutsi Jehova uyatetsemba tikhonti takhe?

INGOMA 124 Hlale Ucotfo

a Nanobe emaNaziri lambalwa bekakhetfwe nguJehova, kungenteka ema-Israyeli lamanyenti atikhetsela kuba ngemaNaziri.​—Buka libhokisi lelitsi “ EmaNaziri Lebekakhetfwe NguJehova.”

b Ngaletinye tikhatsi tincwadzi tetfu betifananisa emaNaziri nalabo labenta umsebenti wasikhatsi sonkhe. Nobe kunjalo, kulesihloko sitawucoca ngekutsi yini sonkhe lesingayenta kuze sikhombise kutsi sifana nemaNaziri.

c Kubonakala ngatsi emaNaziri bekete leminye imisebenti leyengetiwe lebekufanele ayente kuze afeze sifungo sawo.

d Buka sihloko lesitsi Sanquma Ukwenza Ukuphila Kwethu Kube Lula eluchungechungeni lwetihloko lolutsi “Izinto OFakazi BakaJehova Ababhekana Nazo,” lolutfolakala ku jw.org/zu.

e KUCHAZWA KWESITFOMBE: Eluphahleni, umNaziri ubuka labo labayongcwaba sihlobo sakhe. Sifungo lebekasentile besimvimbela kutsi abe dvutane.