Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 8

PIREKUA 123 Ju je méntkisï kurhajchani Jeobaeri juramukuani

Ú je méntkisï ambe engaksïni Tata Diosï Jeoba arhijka

Ú je méntkisï ambe engaksïni Tata Diosï Jeoba arhijka

“Ji, Jeoba, chíti Tata Diosïska, [...] ima engakini arhini jaka nani engari ísï xanharaaka” (IS. 48:17).

AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA

Néna arhisïni Tata Diosï Jeoba imeeri iretani ambe enga jatsika para úni ka andisï sési jaki eskachi ísï uaaka ambe engajtsïni ima arhijka.

1. Ejemplu ma jingoni uandanta je andichisï jatsi para kurhajchani Tata Diosïni.

 ERANHASKA JE eskajtsï juáta ma jimbo tsïncheska nani engaksï mámaru járhati animaliicha jámajka, animali sapirhatiicha ka planteecha engaksï no sési útspijka. Ístujtsï jamberi uaaka kuarhatseni ka nani uekanheni. ¿A no eskajtsï kánikua sési pʼikuarherapiringa engaksïni nema arhistachipiringa nani engajtsïsï jatsika para nirani parajtsï no ma ambe úkuarhinchani? Buenu, parhakpini májkueniisti eska inde juáta. Uánikua ambe jarhasti enga uaaka úni eskachi nóteru sési pájperaakia Tata Diosï Jeoba jingoni. Joperu jatsiskachi sánderu ambakiti jarhuajpirini: Tata Diosï Jeobani. Imajtsïni arhisïndi náki xanharu jimbochi niua parachi no ambe úkuarhinchani ka parachi úni jimbanhi parhakpinirhu niárani, nani engachi uaaka irekani para méntkisï.

2. ¿Nénajtsïni arhistachisïni Tata Diosï Jeoba?

2 ¿Nénajtsïni arhistachisïni iásï Tata Diosï Jeoba? Orheta, Biblia jingoni. Joperu ístu úraasïndi erachiichani enga ima erakuakia. Pori ejemplu, úrasïndi ‘jántspirini enga mintsinharhikueka ka jánhaskatiini’ engajtsïni íntskuni jarhajka ambe engachi uétarhinchajka parachi úni sési erakuni ambe engachi jatsika para úni (Mat. 24:45). Joperu Tata Diosï Jeoba no ini erachiichantkusï úraajti parajtsïni jarhuataani. Úraasïndi sirkuitueri orhejtsïkutiichani ka kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiichani engajtsïni arhistachijka ka jarhuatantsïni parachi úni orhepani uérakuani uandanhiateechani. Kánikuachi tsípisïnga engajtsïni Tata Diosï Jeoba jarhuatani jaka ini últimu jurhiatikuecha jimbo enga xáni no sési jánhaskuarhini jaka. Ísïchi úsïnga seguiriini jarhani imeeri amigueni ka imani xanharu jimbo jámani enga tsípikuarhu pájpejka.

3. ¿Ambechi exeni jaua ini jorhenguarhikua jimbo?

3 Joperu ménichani no fásiliuati úni ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka, ka sánderia jiáni engajtsïni kʼuiripu ma enga no perfektueka arhini jauaka ambe engachi jatsika para úni. ¿Andi? Jimbokachi jamberi no tsitiaka ambe engajtsïni arhiaka. Ochi eratseni eskajtsïni no jarhuataaka ambe engajtsïni arhini jaka ka niáranchi eratseni eska ambe engajtsïni arhini jaka no Tata Diosï Jeobani jimboeska. Enga i ambe úkuarhiska jiánchisï jatsika para sánderu mintsikani eska Tata Diosï Jeobasï jarhuatani jaka imeeri iretani ka eska sánderu sésiiska úni ambe engajtsïni ima arhijka. Parachi sánderu mintsikani Tata Diosïni, ini jorhenguarhikua jimbochi exeni jauaka tanimu ambe: 1) ióntki néna arhistakuspi Tata Diosï Jeoba imeeri iretani, 2) nénajtsïni arhistachisïni iásï, ka 3) náki kóntperatechanchi jatsiasïni engachi méntkisï kurhajchajka.

Desde iónisïa, Tata Diosï Jeoba méntkisï úraastia kʼuiripuechani paraksï orhekupani imeeri iretani. (Exe je párrafu 3).


NÉNA ARHISTAKUSPI TATA DIOSÏ JEOBA IRETA ISRAELINI

4, 5. ¿Néna xarhataspi Tata Diosï Jeoba eska Moisésini úraxapka para israeliteechani jarhuataani? (Exe je dibujuni enga ueenakuarhu jaka rebistarhu).

4 Tata Diosï Jeoba Moisésini erakuspti para israeliteechani Ejiptu uératini petaantani ka mámaru ambe exeraaspti para xarhatakuani eska Moisésini úraxapka para jarhuataani. Ma ambe enga exeraapka jindeespti kʼéri nube ma enga jurhiakua orhekupauenga ka chúrikua kʼéri chpirini ma (Éx. 13:21). Moisési chúxapasïreendi imani nubeni enga jurhiakua xarhareenga ka ístu imani kʼéri chpirini enga chúrikuechani xarhareenga ka ísïksï úspti niárani mari Charhapitirhu. Israeliteechaksï kánikua chéxapti engaksï mari Charhapitirhu japkia ka engaksï exepka eskaksï Ejiptu anapu sondaduecha jurhaxapka andanguani. Ka uandasptiksï eska Moisési kánikua no sési úspka enga ísï jima peeraapka. Joperu no ísïispti. Tata Diosï Jeobasï úpti eska Moisési jima peeraapiringa (Éx. 14:2). Ka tátsekua pʼímutaantaspti kʼéri milagru ma jimbo (Éx. 14:​26-28).

Moisési chúxapasïreendi kʼéri nubeni para úni desierturhisï páni Tata Diosïiri iretani. (Exea je párrafuechani 4 ka 5).


5 Moisési 40 uéxurhini chúxapaspti nubeni desierturhisï para Tata Diosïiri iretani orhekupani. a Ménichani, Tata Diosï Jeoba úsïreendi eska nube Moisésiiri kʼumanchikua sapichurhu anhaxurhipiringa, nani engaksï iáminduecha úpiringa exeni (Éx. 33:​7, 9-10). Nuberhu uératini, Tata Diosï Jeoba uandontskuarhekusïreendi Moisésini ka tátsekua ima aiangusïreendi iretani ambe enga Tata Diosï Jeoba arhienga (Sal. 99:7). Jimajkani israeliteechaksï uánikua ambe jimbo exexapti eska Tata Diosï Jeoba Moisésini úraxapka para imeechani jarhuataani.

Moisési ka Josué enga tátsekua niárapiringa orhejtsïkuni iretani. (Exea je párrafuechani 5 ka 7).


6. ¿Nénaksï exespi israeliteecha na enga Tata Diosï Jeoba jarhuataani japka? (Números 14:​2, 10, 11).

6 Joperu xáni no sési engaksï uánikua israeliteecha no uékeenga kurhanguni eska Tata Diosï Jeoba Moisésini erakuspka para jarhuataani (arhinta je Números 14:​2, 10, 11). Jimbokaksï méntku úndaspka no jiókuarhini Moisésini, Tata Diosï no jurajkuaspti eskaksï inchapiringa ima Echerini jimbo enga Aiakuapka (Núm. 14:30).

7. ¿Neechaksï úspi ambe enga Tata Diosï Jeoba arhiapka? (Números 14:24; ístu exe je imajenini).

7 Joperu, jarhasptiksï máru israeliteecha engaksï jiókuarhipka ambe enga Tata Diosï Jeoba arhiani japka. Pori ejemplu, Tata Diosï Jeoba uandaspti: ‘Kalebi [...] seguiriixapti jíndeni jingoni jámani iámu imeeri mintsita jingoni’ (arhinta je Números 14:24). Tata Diosï Jeoba újchakuraspti Kalebi ka asta jamberi jurajkuspti eska erakupiringa nani enga uékapiringa irekani Kanaáni (Jos. 14:​12-14). Májkueni eska Kalebi, israeliteecha engaksï sésikua intsïnhapka para inchaakuni Echerirhu engaksï Aiaminhapka, jurajkusptiksï eska Jeoba jarhuataapiringa. Ka méntkisïsï janhanharhispti Josuéni, achamasïni enga Tata Diosï Jeoba erakupka para Moisésiiri kuenta jimbo jarhania ka orhekupani iretani (Jos. 4:14). Jimbosï Tata Diosï Jeoba újchakuraapti ka jurajkuaspti eskaksï inchaakupiringa Echerirhu engaksï Aiaminhapka (Jos. 21:​43, 44).

8. Reiicheeri jurhiatikuecha jimbo, ¿Tata Diosï Jeoba néna jarhuatasïreeni imeeri iretani? (Ístu exe je imajenini).

8 Máru uéxurhini tátsekua, Tata Diosï Jeoba erakuaspti juesiichani para arhini iretani ambe enga jatsipka para úni. Tátsekua engaksï reiicha japkia, Tata Diosï Jeoba erakuaspti profeteechani para iretani jarhuatani. Reiicha engaksï mintsinharhienga Tata Diosïni, úsptiksï ambe engaksï arhiauenga profeteecha. Pori ejemplu, rei Dabidi kaxumbikua jingoni jiókuarhispti enga profeta Natáni jurhimberantapka (2 Sam. 12:​7, 13; 1 Crón. 17:​3, 4). Rei Jeosafati úspti ambe enga profeta Jaasieli arhipka ka jarhuataaspti Judá anapuechani paraksï sánderu mintsikaani Tata Diosïiri profeteechani (2 Crón. 20:​14, 15, 20). Ka rei Esekíasi arhispti profeta Isaíasini eska jarhuatapiringa jiáni engaksï no sési nitamakuarhini japka (Is. 37:​1-6). Méntkisï engaksï reiicha ueenga ambe enga Tata Diosï Jeoba arhiauenga, ima újchakuraasïreendi ka ístu kuájchakurasïreendi iretani (2 Crón. 20:​29, 30; 32:22). Nájkirukaksï iáminduecha ueenga exeni eska Tata Diosï Jeoba profeteechani úraasïreenga para jarhuatani iretani, uánikua reiicha ka ístu máru israeliteechaksï no jiókuarhiaspti profeteechani (Jer. 35:​12-15).

Rei Esekíasi ka profeta Isaíasi. (Exe je párrafu 8).


TATA DIOSÏ JEOBA NÉNA JARHUATAASPI PRIMERU KRISTIANUECHANI

9. ¿Neechani úraaspi Tata Diosï Jeoba para jarhuataani primeru siglurhu anapu kristianuechani? (Ístu exe je imajenini).

9 Primeru siglurhu, Tata Diosï Jeoba uaxastaspti kúnguarhikua kristianani. ¿Ambe úspi para jarhuata imeeri iretani imani jurhiatikuecha jimbo? Erakuspti Jesúsini para jindeeni kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkuti (Éfes. 5:23). Joperu Jesúsi no uandontskuarhisïreendi mándani kristianuecha jingoni para arhiani ambe engaksï úpiringa, sino úraasïreendi apostoliichani ka Jerusaléni anapu orhejtsïkutiichani paraksï orhejtsïkuni aianhpikuani (Úku. 15:​1, 2). Ka ístu mándani kúnguarhikuecharhuksï jarhaspti orhejtsïkutiicha paraksï jarhuataani erachiichani (1 Tes. 5:12; Titu 1:5).

Apostoliicha ka Jerusaléni anapu orhejtsïkutiicha. (Exe je párrafu 9).


10. a) ¿Primeru siglurhu anapu kristianuechaksï jiókuarhisïreeni ambe engaksï arhinheenga para úni? (Úkuecha 15:​30, 31). b) ¿Andiksïsï máru no jiókuarhiapi imani achamasïichani enga Tata Diosï Jeoba erakuapka para jarhuataani? (Exe je rekuadruni “ Andiksïsï máru no uéjki jiókuarhini ambe enga Tata Diosï újka”).

10 ¿Ka ambeksï úspi ima kristianuecha enga Tata Diosï Jeoba arhiauenga ambe engaksï jatsipka para úni? Uánikuechaksï tsípikua jingoni jiókuarhisïreendi ísï úni. Imeechaksï kánikua “tsípispti engaksï xáni sési arhinhapka” (arhinta je Úkuecha 15:​30, 31). Joperu iásï, ¿néna jarhuataxaki Tata Diosï Jeoba imeeri iretani?

 

NÉNAJTSÏNI ARHISTACHISÏNI TATA DIOSÏ JEOBA IÁSÏ

11. Uanda je ejempluni ma enga xarhatajka na enga Tata Diosï Jeoba úraani jaka máru achamasïichani para jarhuatani imeeri iretani.

11 Juchaari jurhiatikuecha jimbo, Tata Diosï Jeoba seguiriixati jarhuatani Bibliani jimbo ka imeeri Uájpani jimbo enga jindeeka kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkuti. ¿Jarhaski ambe ma enga xarhatajka eska Tata Diosï Jeoba seguiriixaka úraani kʼuiripuechani paraksï orhejtsïkuni imeeri iretani? Jo. Pori ejemplu siglu diesinuebe kʼamarhukuni jámani, Charles Russell ka imeeri jarhuajpiriichaksï kurhanguspti eska 1914 jindeepiringa uéxurhini ma enga kánikua jukaparhakuepiringa para Tata Diosïiri Reinu (Dan. 4:​25, 26). ¿Andiksïsï niárapi ísï kurhanguni? Exeasptiksï Bibliarhu anapu profesiechani. Ka seguruchi jarhaska eska Tata Diosï Jeoba jarhuataaspka parakaksï ima úpiringa kurhanguni. Ambe enga úkuarhipka 1914 jimbo xarhataspti eska Tata Diosïiri Reinu ueenaspkia juramuni: Primera Guerra Mundiali úkuarhispti, kʼérati pʼamenchakuechaksï jarhaspti, jenchekuecha ka kʼarhingua ambe (Luk. 21:​10, 11). Jimajkani sési xarharaspti eska Tata Diosï Jeoba úraaxapka ambakiti achamasïichani para jarhuatani imeeri iretani.

12, 13. Jiáni enga Segunda Guerra Mundiali úkuarhini japka, ¿ambeksï úspi erachiicha para sánderu aianhpinhani?

12 Ju je ístu exeni ambe enga úkuarhipka jiáni enga Segunda Guerra Mundial japka. Erachiicha engaksï Beteli de Estados Unidos anapu jimbo japka, exesptiksï ambe enga arhijka Apokalipsisi 17:8 ka kurhangusptiksï eska no janopiringa Armajedoni enga na kʼamarapiringia Segunda Guerra Mundiali, sino eska japiringa pínandikua enga jurajkuapiringa parakaksï aianguapiringa sánderu uáni kʼuiripuechani ambakiti aianhperakuani. Ísï jimbo, Tata Diosï Jeobaeri kúnguarhikua ueenaspti jatsini Colegio Superior Bíblico de la Watchtower de Galaad b para jorhendaani misioneruechani paraksï nirani aianhpini ka jorhentpini máteru paisiichani jimbo, nájkiruka ísï xarhareenga eska no kánikua marhuapiringa. Ka nájkiruka útasï guerra japka, jarhasptiksï máru erachiicha engaksï nípka máteru paisiichani jimbo aianhpini. Ístu jántspiri enga mintsinharhikueka ueenaspti máteru jorhentperakuani ma enga arhinhapka Ministerio Teocrático c para jarhuataani iámindu aianhpiriichani paraksï sánderu ambarhati jorhentpiriicheeni. Iámindu i ambe jarhuataaspti Tata Diosï Jeobaeri marhuariichani paraksï seguiriini aianhpini.

13 Úsïngachi exeni eska Tata Diosï Jeoba seguiriixapka jarhuatani imeeri iretani nájkiruka xáni no sési jánhaskuarhini japka. Desde enga kʼamakurhika Segunda Guerra Mundiali, Tata Diosï Jeobaeri marhuariichaksï úxati aianhpini uánikua paisiicharhu no ma ójkutakua jingoni. Uánikua kʼuiripuechaksï niárastia míteni Tata Diosï Jeobani, ka i aianhperakua iámu parhakpinirhu aianhpinhaxati.

14. ¿Andichisï uaa mintsikani ambe engajtsïni jorhendajka Tata Diosï Jeobaeri kúnguarhikua ka orhejtsïkutiicha? (Apokalipsisi 2:1; ístu exe je imajenini).

14 Ini jurhiatikuechani jimbo, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani jurajkusïndi eska tata Jesukristu jarhuatauaka. Méntkisïksï jánguarhintasïndi exeni eska ambe engaksï jorhentpiaka terukuntaaka imani ambe jingoni enga Tata Diosï Jeoba uéjka ka ístu Jesúsi. Sirkuitueri orhejtsïkutiichani jimbo ka ístu orhejtsïkutiichani úrapariani, arhiasïndiksï kúnguarhikuecharhu anapuechani ambe engaksï jatsika para úni. d Erakukateecha engaksï orhejtsïkutiika, ka ístu iámu kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiicha, Kristueri “jájki jurhijkandani” jimboksï jarhasti (arhinta je Apokalipsisi 2:1). Ísïisti, íksï orhejtsïkutiicha no perfektuesti ísï komueska Moisési, Josué ka apostoliicha, ka ménisïksï no sési ambe erakusïndi úni (Núm. 20:12; Jos. 9:​14, 15; Rom. 3:23). Joperuchi míteska eska Jesúsi jarhuataxaka jántspirini enga mintsinharhikueka ka ístu orhejtsïkutiichani ka seguiriini jauati ísï úni “pauani pauani astaka nóteru ióni kueratani jauakia para kʼamajkunhani parhakpini” (Mat. 28:20). Ísï jimbo, uaakachi mintsikani eskajtsïni Tata Diosï jarhuatasïnga ini erachiichani úrapariani.

Iásï anapu Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani. (Exe je párrafu 14).


KÓNTPERATECHANCHI JATSIASÏNGA ENGACHI MÉNTKISÏ KURHAJCHAJKA TATA DIOSÏ JEOBANI

15, 16. ¿Ambejtsïni jorhendasïni ima erachiicha engaksï újka ambe enga Tata Diosï Jeoba arhistakuajka?

15 Úni ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka, kánikuajtsïni marhuachesïndi iásï. Pori ejemplu, Andrés ka imeeri témba Rosa, kurhangusptiksï Biblieri konsejuni paraksï arisku sáni irekani (exe je notani para sánderu ambe jorhenguarhini Mateo 6:22 enga Biblia de estudio jimbo jaka). Inde ambe jarhuataaspti parakaksï konstruksionirhu jarhuajpeni. Rosa uandantasïndi: “Ménisïchi kʼumanchikua sapirhatiicharhu irekuarhispka, ka uánikua ueltachi no jamberi jatsisïreenga nani úmantani. Ka ístuni kánikua tsitisïnga retratuechani pʼitaani, joperuni sáno iámindu ataraantaspka juchiiti kamareechani ka ístu máteru ambe engani úreenga. Nájkirukani ueparini ataraantapka, uékasïreenga ísïini eska Sara enga Abraániiri témbeepka ka no tátsepanisï eraani sino orhepanisï” (Ebr. 11:15). ¿Ka iásïksï na pʼikuarherasïnia? Rosa ístu uandantani: “Kánikuachi sési pʼikuarherasïnga jimbokachi míteska eskachi íntskuxaka iámindu ambe engachi xáni jatsika Tata Diosï Jeobani. Méntkisï engachi ánchikuarhikujka imani, ísïchi pʼikuarherasïnga enajkichi jimbanhi parhakpinirhu jakiia”. ¿Ka ambe uandasïni Andrés? Ima uandasïndi: “No jarhasti máteru ambe engakeni sánderu sési pʼikuastajka eska Tata Diosï Jeobani ánchikuarhikuni”.

16 ¿Náki máteru kóntperata jarhaski engachi méntkisï újka ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka? Ju je exeni ambe enga uandantajka pirenchi ma enga María arhinhajka. Enga na kʼamarapkia estudiarini eskuelarhu, prekursora úkuarhispti (Mat. 6:33; Rom. 12:11). María uandantasïndi: “Unibersidadi ma jimbojtsïni beka ma aiachispti para tʼámu uéxurhini. Joperuni ji uékasïreenga sánderu marhuakuni Tata Diosï Jeobani, jimbosïni kursu ma erakupka engani úpiringa sáni sentabu andani ka úni prekursoreeni. Inde sánderu ambakiti ambeespti engani erakupka úni. Iásï prekursora regulariiskia, ka méni Beteli marhuasïnga ka ístuni uánikua máteru ambe úsïnga parani Tata Diosï Jeobani marhuakuni”.

17. ¿Nénaterujtsïni marhuachesïni engachi méntkisï újka ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka? (Isaías 48:​17, 18).

17 Ménichantsïni Tata Diosï Jeobaeri kúnguarhikua arhisïndi eskachi no tsitiaka jatsikuarhekua ambe ka nijtu máteru ambe engajtsïni uaaka no sési ambe úrani. Engachi újka ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka, marhuachesïndijtsïni jimbokachi ambakiti konsiensia ma jatsisïnga ka nóchi ísku jatini jirinhakurhiasïnga uandanhiateechani (1 Tim. 6:​9, 10). Ka ísïchi úsïnga sánderu sési marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Ísïisti, no ma ambe jarhasti engajtsïni sánderu sési pʼikuastajka ka pínandikuajtsïni íntskuni (arhinta je Isaías 48:​17, 18).

18. ¿Andijtsïsï uéjki méntkisï kurhajchani Tata Diosï Jeobani?

18 Tata Diosï Jeoba seguiriini jauati úraani kʼuiripuechani paraksï orhekupani imeeri iretani jiáni enga kánikua no sési nitamakuarhinhaaka ka ístu jiáni enga tata Jesukristu juramuni jauakia Mili Uéxurhini (Sal. 45:16). Imani jurhiatikuechani jimbo, ¿seguiriinchi jaua kurhajchani Tata Diosïni nájkirukachi jatsiaka para ma ladu peerani imani ambe engachi tsitijka? Engachi iásï kurhandiraaka, sánderu fásiliuati eskachi jiántu kurhandiraaka. Ísï jimbo, ju je seguiriini úni imani ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka ka ambe engajtsïni arhijka imeecha enga Tata Diosï Jeoba erakuaka parajtsïni kuidariini (Is. 32:​1, 2; Ebr. 13:17). Uánikua ambe jarhasti engachi jimbo uaaka mintsikani Tata Diosï Jeobani engajtsïni orhechepajka. Imajtsïni jarhuatasïndi parachi no méni jurajkuni ka parachi úni irekani para méntkisï jimbanhi parhakpinirhu.

¿AMBEJTSÏ MÓKUNTAPIRINI?

  • ¿Néna jarhuataspi ióntki Tata Diosï Jeoba ireta Israelini?

  • ¿Néna jarhuataaspi Tata Diosï Jeoba primeru kristianuechani?

  • ¿Nénajtsïni marhuachesïni méntkisï úni ambe engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka?

PIREKUA 48 Ju je pauani pauani Jeoba jingoni jámani

a Tata Diosï Jeoba ístu erakuspti ánjelini ma paraka orhekupaapiringa israeliteechani imani Echeri jimbo engaksï Aiaminhapka. Ka iámindu ambe xarhatasïndi eska ima ánjeli jindeespka Migueli, nombri ma enga Jesúsi intsïnhaka para orhejtsïkuani ánjeliichani (Éx. 14:19; 32:34).

b Tátsekua ísï mítekateesptia komueska Biblieri Jorhenguarhikua Galaadiiri Watchtower.

c Ísï tátsekua niáraspti ísï mítekateeni komu Eskuela engajtsïni Jorhendajka Eianhpini (Ju je sánderu ambakiti jorhentpiricheeni). Ini jurhiatikuecha jimbo, i jorhenguarhikuaksï nitamatarasïndi entre semana anapu tánguarhikuecharhu.

d Exe je rekuadruni “Ánchikuarhita Grupueri enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani”, Aianhpiri febreru del 2021, pájina 18.