Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Ntshinyi tshidi Bible wamba bua bukole budi nabu Yehowa bua kuamba malu atshilualua?

Bible udi uleja patoke ne: Yehowa udi ne mushindu wa kutumanyisha malu atshilualua. (Yesh. 45:21) Kena utumvuija kalu ne kalu ka mudi Yehowa wenza nanku, dîba dienzaye nanku, peshi mene bungi bua malu adiye ujinga kumanya to. Nunku katuena mua kumanya malu onso adi atangila bukole bua Yehowa bua kuamba malu atshilualua to. Nansha nanku, tukonkononayi malu ndambu atudi bamanye.

Yehowa katu ne mikalu to, pa kumbusha idiye udikosela. Bu mudiye ne meji adi kaayi ashikila, udi mua kudianjila kutumanyisha malu adiye musue. (Lomo 11:33) Bu mudiye udikanda mu mushindu mupuangane, udi mua kubenga kumanya malu enzeke kumpala.—Fuanyikija ne Yeshaya 42:14.

Yehowa utu wenzeja malu bua disua diende dikumbane. Mmunyi mudi bualu ebu bupetangana ne bukole buende bua kuamba malu atshilualua? Yeshaya 46:10 udi wamba ne: “Ndi ndianjila kumanyisha ndekelu wa bualu ku tshibangidilu tshiabu, ne mmanyisha kumpala menemene malu adi kaayi manji kuenzeka. Ndi ngamba ne: ‘Dipangadika dianyi nedikumbane, ne nengenze tshindi musue kuenza.’”

Bumue bualu budi busaka Yehowa bua kutumanyisha malu enzeke kumpala eku budi ne: udi ne bukole bua kuenzeja malu. Yehowa katu dijinga ne kulondesha bualu too ne ku ndekelu bua kushisha kumanya ndekelu wabu bu mututu imue misangu tumona filme too ne ku ndekelu kuende bua kushisha kumanya mudiye ujika to. Kadi tudi tumona mpindieu ne: Yehowa udi ne mushindu wa kuamba bua bualu buenzeke mu tshikondo tshisunguluke, ne pashishe kuenza bua bualu abu buenzeke padi tshikondo atshi tshikumbana. Ekes. 9:5, 6; Mat. 24:36; Bien. 17:31.

Bua bualu ebu, Bible udi utela miaku bu mudi “kulongolola” ne “kuenza,” bua kuleja tshidi Yehowa wenza bua amue malu atshilualua. (2 Bak. 19:25; dim.; Yesh. 46:11) Miaku eyi mbayikudimuine ku muaku wa mu tshiena Greke udi umvuija “mufumbi.” (Yel. 18:4) Anu mutu mufumbi wa diima mupiluke wangata diima bua kudienza dibungu dimpe, Yehowa udi ne mushindu wa kuenza bua amue malu enzeke bua kukumbaja disua diende.—Ef. 1:11.

Yehowa utu unemeka budikadidi buetu bua kudisunguila malu. Katu udianjila kukosa tshiafikila muntu yonso anyi usaka bantu bimpe bua kuenza malu adi mua kubafikisha ku kabutu to. Utu ulekela bantu bonso basungula tshidibu basue ne ubakankamija bua kuenza tshidi tshiakane.

Tukonkononayi bilejilu bibidi. Tshia kumpala ntshia bena Niniwe. Yehowa uvua mudianjile kumanyisha ne: uvua ne bua kubutula tshimenga atshi bua malu mabi avuabu benza. Kadi pavua bena mu tshimenga atshi banyingalale, Yehowa “wakelulula meji a dikenga divuaye muambe ne: uvua mua kubatumina, yeye kakadituma to.” (Yona 3:1-10) Yehowa wakashintulula meji ende bua tshikavuaye muambe, bualu bena mu Niniwe bavua benze mudimu ne budikadidi buabu bua kudisunguila malu, kuitababu bua kushintuluka pavuabu bateleje didimuija diende.

Tshilejilu tshibidi ntshia dîyi dia buprofete divua diakule bua Kolesha uvua ne bua kukuata tshimenga tshia Babilona. Uvua ne bua kupatula bena Yuda mu bupika ne kutuma dîyi bua bibakulule ntempelo wa Yehowa. (Yesh. 44:26–45:4) Kolesha mukalenge wa Pelasa wakakumbaja dîyi dia buprofete adi. (Eze. 1:1-4) Nansha nanku, kavua utendelela Nzambi mulelela to. Yehowa wakasaka Kolesha bua kukumbaja dîyi dia buprofete adi kayi umupangisha bua kuenza mudimu ne budikadidi buende bua kudisunguila uvuaye ne bua kutendelela to.—Nsu. 21:1.

Kakuyi mpata, aa mmalu makese patupu atu Yehowa utabalela patuye umanyisha malu enzeke matuku kumpala. Bushuwa, muntu nansha umue kena mua kumvua ne mu katoba njila ya Yehowa to. (Yesh. 55:8, 9) Kadi malu adi Yehowa mutumanyishe adi akolesha ditabuja dietu dia ne: utu anu wenza tshidi tshiakane, wenza nanku too ne mu malu adiye utumanyisha bua matuku atshilualua.