PIIBLIKIRJUTAJAD kordasid vahel samu fraase sõna-sõnalt. Vaatame mõnd mõtet selle kohta, miks nad võisid seda teha.

Kirjutamise aeg. Muistses Iisraelis polnud enamusel isiklikku eksemplari Moosese seadusest. Nad said seaduse lugemist kuulata peamiselt siis, kui kogunesid telkpühamu või templi juurde. (5. Moos. 31:10–12.) Tõenäoliselt oli neil üsna raske keskenduda, kui nad pidid rahvahulga seas seisma ja tundide viisi kuulama. (Neh. 8:2, 3, 7.) Sellistel puhkudel aitas oluliste mõtete kordamine inimestel neid meelde jätta ja ellu rakendada. Lisaks aitas teatud sõnade kordamine jätta meelde seaduse üksikasju. (3. Moos. 18:4–22; 5. Moos. 5:1.)

Kirjutamise stiil. Umbes 10 protsenti piiblist on laulud, näiteks Laulude raamat, Ülemlaul ja Nutulaulud. Mõnel laulul on refrään, mis rõhutab laulu teemat. See aitas kuulajatel laulusõnu meelde jätta. Näiteks võib tuua teksti Laul 115:9–11. Seal on kirjas: „Iisrael, looda Jehoovale, tema on sinu abi ja kilp. Aaroni sugu, looda Jehoovale, tema on sinu abi ja kilp. Teie, kes kardate Jehoovat, lootke Jehoovale, tema on teie abi ja kilp.” Selline kordamine aitas neil, kes neid laule laulsid, laulu sõnumit südamesse talletada.

Kirjutamise eesmärk. Mõnikord kordasid piiblikirjutajad tähtsaid mõtteid, et neid rõhutada. Näiteks kui Jehoova keelas iisraellastel verd süüa, lasi ta Moosesel seda neile mitu korda öelda. Jumal tahtis rõhutada, et elusolendi elu on ta veres ehk veri sümboliseerib elu. (3. Moos. 17:11, 14.) Hiljem kirjutasid apostlid ja vanemad kristlastele kirja, milles nad tõid esile, kui tähtis on hoiduda verest, et olla Jumalale meelepärane. (Ap. t. 15:20, 29.)

Jehoova ei tahtnud, et pühakirja fraaside kordamisest saaks mingi rituaal. Näiteks ütles Jeesus: „Palvetades ärge korrutage ühte ja sama.” (Matt. 6:7.) Seejärel tõi ta välja, mille eest on kohane palvetada. (Matt. 6:9–13.) Seega, kuigi me ei peaks oma palvetes ühte ja sedasama korrutama, võime vabalt rääkida Jehoovaga samal teemal ikka ja jälle. (Matt. 7:7–11.)

Nagu nägime, on häid põhjusi, miks Jumala sõnas esineb kordusi. See on üks viisidest, kuidas meie ülim õpetaja õpetab meile, mis on kasulik. (Jes. 48:17, 18.)