Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

Nhas frakéza pô-m ta odja forsa di Deus

Nhas frakéza pô-m ta odja forsa di Deus

KANTU mi ku nha mudjer nu txiga na Kulónbia na anu 1985, staba ta kontise txeu violénsia la. Govérnus staba ta lida ku trafikantis di dróga na sidadi, i na montanha es staba ta lida ku grupu di ómis ku mudjeris violéntu. Na Medellín, ki é un lugar ki dipôs nu bai sirbi, tinha jóvens armadu pa tudu ladu. Es ta bendeba dróga, es ta obrigaba pesoas pa paga-s dinheru pa es ka daba es pankada i es ta mataba pesoas pa es pode ganhaba dinheru. Ninhun di es ka vive txeu ténpu. N ta xintiba sima si N staba ta vive na un otu mundu.

Má modi ki dôs algen sinplis di Finlándia, un di kes país ki ta fika na nórti di téra, ben para li na Mérka di Sul? I kuzê ki N prende duránti tudu kes anu?

NHA JUVENTUDI NA FINLÁNDIA

N nase na anu 1955, i ami é más pikinoti di nhas três irmon. N kria na kósta sul di Finlándia, na un sidadi ki oji é konxedu pa Vantaa.

Alguns anu antis di N nase, nha mai batiza i el bira Tistimunha di Jeová. Má, nha pai éra kóntra verdadi i el ka dexa nha mai studa Bíblia ku nos ô leba-nu pa runion. Nton óras ki nha pai ka ta staba pértu, nha mai ta inxinaba nos verdadis di Bíblia.

N obi ku Jeová désdi ki N tinha 7 anu.

Désdi pikinoti N ta sforsaba pa N ka dizobidese Jeová. Pur izénplu, un bês kantu N tinha 7 anu, nha profesóra fika txeu xatiadu ku mi pamodi N ka krê kumeba un tipu di kumida a di Finlándia ki ten sangi na el. Ku un mô el tenta abri-m bóka aforsa, i ku kel otu mô el tenta mete-m un padás di kel kumida na bóka ku un garfu. N konsigi da ku mô na kel garfu i el kai-l di mô.

Kantu N tinha 12 anu nha pai móre. Dipôs ki kel-li kontise, N konsigi fika ta sisti runion. Irmons na kongregason mostra-m txeu bondadi i kel-li djuda-m bira más amigu di Jeová. N kumesa ta lé Bíblia tudu dia i ta studa nos publikasons ku inpenhu. Kes kuza li foi txeu inportanti pa N disidi batiza. Na dia 8 di agostu di 1969, N batiza ku 14 anu.

Poku ténpu dipôs ki N tirmina liseu, N kumesa nha sirvisu di pioneru fíksu. Alguns simana dipôs, N muda pa Pielavesi, ki é un sidadi ki ta fika pértu di séntru di Finlándia, pa N bai sirbi undi tinha más nisisidadi.

Na Pielavesi N konxe Sirkka, nha mudjer ki N krê txeu. N xinti atraídu pa el pamodi se manera di ser umildi i se amor pa Jeová. El ka staba ta tenta ser un algen inportanti i el staba kontenti ku poku kuza. Nos tudu dôs nu krê fazeba nos midjór na nos sirvisu pa Jeová, i nu staba prontu pa seta kalker diziginason ki nu dadu. Nu kaza na dia 23 di marsu di 1974. Envês di nu bai pa nos lua di mel, nu bai sirbi na Karttula, undi ki tinha inda más nisisidadi di algen pa prega.

Kel kaza ki nu renda pa nu mora na el na Karttula, na Finlándia.

JEOVÁ KUIDA DI NOS

Kel karu ki nha irmon dexa-nu ku el.

Lógu kantu nu kaza, Jeová mostra-nu ma si nu poba Reinu na primeru lugar, el ta kuidaba di kes kuza ki nu mesteba. (Mat. 6:33) Pur izénplu, na Karttula nu ka tinha karu. Pur isu, nu ta andaba di bisikléta. Má na invérnu, la ta fikaba friu dimás. Pa pregaba na kel tiritóriu grandi di kongregason, nu mesteba di un karu, má nu ka tinha dinheru pa kunpraba un.

Di un óra pa otu, nha irmon más grandi ben vizita-nu. I el da-nu se karu di prezenti. Suguru di kel karu dja staba pagadu. Nu tinha sô ki poba konbustível. I asi dja nu tinha un karu ki nu staba ta meste.

Jeová mostra-nu ma el ta kuidaba di nos nisisidadi. Úniku kuza ki nu meste fazeba éra poba Reinu na primeru lugar.

SKÓLA DI JILIÁDI

Nos turma di Skóla di Pioneru di anu 1978

Na anu 1978 kantu nu staba na Skóla pa Pioneru, irmon Raimo Kuokkanen, b ki éra un di nos instrutor, inkoraja-nu pa nu prenxeba pitison pa Skóla di Jiliádi. Pur isu, nu kumesa ta studa inglês pa nu pripara pa kel skóla. Má na anu 1980, antis di nu prenxe kel pitison, nu konvidadu pa bai sirbi na Betel di Finlándia. Na kel ténpu betelita ka podia prenxeba pitison pa Jiliádi. Má nu krê sirbiba undi Jeová ta atxaba ma éra midjór, ka na undi nu kreba. Pur isu, nu seta kel konviti. Má simé nu kontinua ta studa inglês, kazu un dia parseba xansi di prenxe pitison pa Jiliádi.

Alguns anu dipôs, Grupu Enkaregadu di Óbra flaba ma betelitas pode prenxeba pitison pa Jiliádi. Nu prenxe nos pitison lógu, má ka éra pamodi nu ka staba kontenti na Betel. Na verdadi, nu gostaba txeu! Má, nu krê mostraba ma nu staba dispostu na sirbi undi tinha más nisisidadi. Nu konvidadu pa Jiliádi i nu kursa turma 79, na setenbru di anu 1985. Dipôs, nu diziginadu pa Kulónbia.

NOS PRIMERU DIZIGINASON DI MISIONÁRIU

Na Kulónbia nos primeru diziginason foi na Betel. N tenta da nha midjór na nha diziginason, má dipôs di un anu na Betel, N xinti ma N staba ta meste faze otu kuza. Pa primeru i úniku bês na nha vida, N pidi pa N mudadu di diziginason. Dipôs, nu diziginadu pa nu ser misionáriu na kanpu na sidadi di Neiva, na Huila.

Sénpri N gostaba di pregason. Kantu mi éra solteru i mi éra pioneru na Finlándia, alvês N ta pregaba di sédu palmanhan ti tardi di noti. Lógu dipôs ki nu kaza, mi ku Sirkka nu ta pasaba txeu ténpu na pregason. Óras ki nu ta pregaba na lugaris lonji di kaza, alvês nu ta durmiba na karu. Asi nu ta gastaba ménus ténpu ta viaja i nu ta konsigi kumesaba pregason lógu sédu na kel otu dia.

Kantu nu bira misionáriu na kanpu, nu torna xinti kel mésmu alegria ki nu ta xintiba antis. Nos kongregason bira más grandi i irmons ku irmans na Kulónbia trata-nu ku ruspetu, amor i es mostra-nu gratidon.

PUDER KI ORASON TEN

Alguns sidadi pértu di Neiva undi ki nu diziginadu, inda ka tinha ninhun Tistimunha di Jeová. N staba txeu preokupadu ku modi ki notísias sábi ta ba txigaba na kes lugar la. Má pamodi géra entri grupus violéntu, kes lugar ka éra suguru pa kes algen ki ka éra di la. Nton, N faze orason pa un algen di kes sidadi biraba Tistimunha di Jeová. N pensaba ma kel algen tinha ki moraba na Neiva pa el prende verdadi. Tanbê, N ta oraba pa dipôs ki kel algen batizaba i el biraba un kriston maduru, pa el voltaba pa se sidadi pa el ba pregaba. Má, nen N ka ta imajinaba ma Jeová tinha un soluson midjór di ki kel ki N pensaba.

Poku ténpu dipôs, N kumesa ta studa Bíblia ku un jóven ki txomaba Fernando González. El ta moraba na Algeciras, un di kes sidadi ki ka tinha ninhun Tistimunha di Jeová. Fernando tinha ki viajaba más di 50 kilómetru (ô 30 milha) ti Neiva pa el ba trabadjaba. El ta priparaba dretu pa se studu i ka dura txeu el kumesa ta sisti tudu runion. Désdi kel primeru simana ki el kumesa ta studa, Fernando ta djuntaba kes algen di se sidadi i el ta inxinaba es kuzê ki el staba ta prende na se studu di Bíblia.

Djuntu ku Fernando na anu 1993

Fernando batiza na janeru di anu 1990, 6 mês dipôs ki el kumesa ta studa Bíblia. Dipôs, el bira pioneru fíksu. Dja ki gósi tinha un Tistimunha di Jeová na Algeciras, éra más suguru pa filial mandaba un pioneru spesial pa la. Na febreru di anu 1992, formadu un kongregason na kel sidadi.

Fernando prega sô na se zóna? Nau! Dipôs ki el batiza, el ku se mudjer muda pa San Vicente del Caguán, ki éra un otu sidadi ki ka tinha ninhun Tistimunha di Jeová. Es djuda forma un kongregason la. Na anu 2002, Fernando diziginadu pa ser enkaregadu di grupu di kongregason, i el ku se mudjer Olga, inda sta kontinua na kel diziginason li.

Kel spiriénsia li inxina-m ma óras ki nu ta faze orason é inportanti nu pâpia ku Jeová klaru sobri un asuntu ki sta ligadu ku nos diziginason. Jeová ta faze kel ki nu ka ta konsigi faze. Na verdadi, kodjéta é di sel, é ka di nos. — Mat. 9:38.

JEOVÁ TA DA-NU “DIZEJU I FORSA PA AJI”

Na anu 1990, nu diziginadu pa nu vizita kongregasons. Nos primeru grupu di kongregason foi na Bogotá, kapital di Kulónbia. Nu staba ku medu di ka kunpri nos diziginason dretu. Mi ku nha mudjer nos éra pesoas sinplis, ki ka tinha ninhun kapasidadi spesial. I nunka nu ka moraba na un sidadi txeu movimentadu. Má Jeová kunpri kel promésa ki sta na Filipensis 2:13, ki ta fla: “Deus é kel ki ta da nhos puder pa nhos pode agrada-l, i el ta da nhos dizeju i forsa pa aji.”

Dipôs, nu diziginadu pa un grupu di kongregason ki ta fika na Medellín, kel sidadi ki N papiaba di el na komésu. Pesoas di la dja staba kustumadu ku violénsia, pur isu es ka ta fikaba preokupadu. Pur izénplu, un dia N staba ta faze un studu di Bíblia i pesoas kumesa ta da kunpanheru tiru na ladu di fóra di kel kaza ki N staba ta vizita. Dja N staba ta bai deta na txon, má kel studanti di Bíblia kontinua ta lé parágrafu, i el staba kalmu. Kantu ki el tirmina di lé, el pidi-m diskulpa i el sai na rua. Lógu dipôs, el ben ku dôs mininu pikinoti i di manera kalmu el fla-m: “Diskulpa-m, má N tinha ki bai toma nhas mininu.”

Tevi otus bês ki nu staba na prigu. Un dia, timenti nu staba ta prega di kaza en kaza, nha mudjer ben pa mi ta kóre, i ta parse dizusperadu. El fla ma un algen staba ta tenta da-l tiru. N fika spantadu. Má dipôs, nu da kónta ma kel ómi ka krê daba Sirkka tiru, má el staba ta da un otu ómi pértu di el tiru.

Ku ténpu nu prende lida ku kel sidadi violéntu. Nu xinti txeu inkorajadu ku forsa di kes Tistimunha di Jeová di la ki dja pasaba pa situasons sima kes di nos i más piór. Nu tinha serteza ma si Jeová djuda-s, el ta djudaba nos tanbê. Sénpri nu sigi orientason di kes ansion di la, nu toma kuidadu i nu dexa kes otu kuza na mô di Jeová.

É klaru ki alguns situason ka éra txeu prigozu sima nu ta pensaba. Un dia N obi sima si staba dôs mudjer ta diskuti na ladu di fóra di kel kaza ki N staba ta vizita. N ka staba interesadu na odja kel diskutison, má donu di kel kaza fla-m pa nu bai pa varanda. Na verdadi, kel “diskutison” éra entri dôs papagaiu ki staba ta imita dôs vizinhu.

MÁS RESPONSABILIDADI I NOVUS DIFIKULDADI

Na anu 1997, N diziginadu pa N ser instrutor di Escola de Treinamento Ministerial. c Sénpri N gosta di sisti skólas di organizason. Má nunka N ka imajinaba ma N ta tinha priviléjiu di inxina na un di kes skóla.

Dipôs, N diziginadu pa N ser enkaregadu di distritu. Kantu dexa di ten kel diziginason li, N torna bira enkaregadu di grupu di kongregason. Nton, dja ten más di 30 anu ki N sta kontenti di ser instrutor i enkaregadu di grupu di kongregason. Kel diziginason li traze-m txeu benson. Má nen tudu kuza ka foi un mar di roza. Dexa-m splika nhos.

N ten un manera di ser fórti. Kel-li djuda-m lida ku situasons difísil. Má alvês N ta mostra zelu dimás na tenta koriji un asuntu na kongregason. Un bês, di manera firmi N da alguns algen konsedju pa es mostra amor i pa es ser ikilibradu ku otus algen. Má manera ki N da kel konsedju li ka ta mostraba amor i nen ma mi éra ikilibradu. — Rom. 7:21-23.

Alvês, N ta xintiba txeu dizanimadu pamodi nhas fadja. (Rom. 7:24) Un bês N fla Jeová ma éra midjór si N dexaba sirvisu di misionáriu i voltaba pa Finlándia. Na kel mésmu dia di noti N tinha runion. Kuzê ki N obi na runion konvense-m ma N debe kontinuaba na nha diziginason i kontinuaba ta sforsa pa N midjora nha manera di ser. Ti oji N ta fika kontenti ku modi ki Jeová responde kel orason. Tanbê, ami é txeu gratu pamodi ku bondadi el djuda-m lida ku nhas frakéza.

TA ODJA PA FUTURU KU KUNFIANSA

Mi ku Sirkka nu ta xinti txeu gratidon pa Jeová pamodi el da-nu priviléjiu di pasa maior párti di nos vida na sirvisu pa ténpu interu. Tanbê, N ten txeu gratidon pa Jeová pamodi el da-m es mudjer ki ta mostra txeu amor i ki sta ta ser lial duránti tudu kes anu li.

Falta poku pa N faze 70 anu i N ten ki dexa nha diziginason di instrutor i di enkaregadu di grupu di kongregason. Má N ka sta tristi pamodi kel-li. Pamodi? Pamodi N ta kridita ma kuzê ki más ta da Jeová onra é pa N sirbi-l di manera umildi i pa N lova-l ku un korason xeiu di amor i gratidon. (Miq. 6:8; Mar. 12:32-34) Pa nu da Jeová onra nu ka meste ten un diziginason inportanti.

Óras ki N ta pensa na kes diziginason ki N tevi priviléjiu di resebe, N ta odja ma N ka resebe kes diziginason pamodi mi éra midjór ki otus algen. Nen N ka resebe kes diziginason pamodi N tinha txeu kapasidadi. Ka foi ninhun di kes kuza li. Má Jeová da-m kes diziginason li pamodi se grandi bondadi. El da-m kes priviléjiu li sikrê ku nhas frakéza. N sabe ma N konsigi kunpri kes diziginason li sô ku ajuda di Jeová. Di kel manera li, nhas frakéza pô-m ta odja forsa di Deus. — 2 Kor. 12:9.

a Nómi di kel kumida é verilättyjä.

b Stória di vida di Raimo Kuokkanen, “Determinados a servir a Jeová”, publikadu na Sentinéla di 1 di abril di 2006.

c Kel skóla li mudadu pa Skóla pa Pregadoris di Reinu.