Iar l̦otak ilo 1955 eo, im kar ña diktata iaan jilu l̦addik. Iar dik im rũttol̦o̦k ilo juon bukwõn iturõkin Finland, ilo juon jikin me rej kiiõ n̦aetan Vantaa.

Jinõ ear peptaij ãinwõt juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova jejjo iiõ ko m̦okta jãn aõ kar l̦otak. Bõtab, jema ear jum̦ae m̦ool eo im ear jab kõtl̦o̦k bwe jinõ en katak ippemmim ke kõmij dik ak bõkl̦o̦k kõm ñan iien kweilo̦k ko. Kõn men in, ekõn katakin kõm katak ko repidodo ilo Baibõl̦ ñe jema ej jako.

Jãn ke iar dik m̦aantak, iar jutak wõt pen kõn Jeova. Ñan waanjoñak, juon iien ke ear jimjuon aõ iiõ, ri-kaki eo aõ ear illu ippa kõnke iar m̦akoko in m̦õñã verilättyjä (baankeek bõtõktõk ko kijen armejin Finland). Kõn juon pã, ri-kaki eo ear keen̦e jepa bwe en pel̦l̦o̦k lo̦ñiũ, im kõn pã eo juon, ear kajjioñ kadel̦o̦ñe jidikin baankeek eo ilowaan lo̦ñiũ kõn juon jibuunbo̦o̦k. Ak iar maroñ iuunil̦o̦k jibuunbo̦o̦k eo jãn pein.

Ke ear 12 aõ iiõ, jema ear jako ilo mej. Ãlikin men in, iar maroñ etal ñan iien kweilo̦k ko. Em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo eklejia eo rar kwal̦o̦k aer itoklimo ippa, im men in ear jipañ eõ ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo tõmak. Iar jino riiti Baibõl̦ eo kajjojo raan im iar niknik ilo aõ katak bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦. Aõ kar imminene in riit im katak ear lukkuun jipañ eõ bwe in maroñ peptaij ke ear 14 aõ iiõ, ilo O̦kwõj 8, 1969 eo.

 Ãlikin aõ kar kam̦õj aõ jikuul̦, iar jino rekũl̦ar bainier. Jejjo wiik tokãlik iar em̦m̦akũt ñan juon jikin me el̦ap aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie etan Pielavesi, eo me epaake iol̦apl̦apin Finland.

Ilo Pielavesi, iar iioon ledik eo me enaaj erom kõrã eo ippa ejitõnbõro, etan Sirkka. Ear lukkuun em̦m̦an ippa an ettã bũruon im rũtto ilo tõmak. Ear jab kõn̦aan bwe en utiej ak pukot m̦weiuk ko. Kõm̦ro jim̦or ar kõn̦aan karejar ñan Jeova joñan wõt am̦ro maroñ im kõmar m̦õn̦õn̦õ in bõk jabdewõt jerbal kar litok ñan kõm̦ro. Kõmar m̦are ilo M̦aaj 23, 1974 eo. Ijello̦kun am̦ro etal im honeymoon, kõm̦ro ar etal im jerbal ilo Karttula, ijo el̦apl̦o̦k aer aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie.

Jãn jinoin am̦ro m̦are, Jeova ear kwal̦o̦k bwe enaaj lale aikuj ko am̦ro el̦aññe kõmij likũt Aelõñ eo an m̦oktata. (Matu 6:33) Ñan waanjoñak, ilo Karttula ear ejjel̦o̦k waam̦ro. Ilo jinoin, kõm̦ro kõn baajkõl̦. Bõtab, ilo iien m̦õl̦o ear lukkuun l̦ap an m̦õl̦o. Ñan kwal̦o̦k naan ilo teretore kileplep eo an eklejia eo, kõmar aikuji juon wa. Ak ekar ejjel̦o̦k am̦ro jããn ñan wiaik juon wa.

Bõtab ilo am̦ro jab kõtmãne kake, juon iaan l̦õm̦aro jeiũ ear itok im lotok kõm. Ear lukkuun jouj im letok wa eo waan ñan kõm̦ro. Em̦õj an kar kõl̦l̦ã insurance, innem men eo wõt kõmar aikuj kõm̦m̦ane ej wia kiaj. Kõn men in, kiiõ ewõr juon waam̦ro wa me kõmar aikuji.

Jeova ear kaalikkar ñan kõm̦ro bwe ear bõk eddo eo ñan lale aikuj ko am̦ro. Ak jerbal eo am̦ro ej ñan likũt men ko an Aelõñ eo m̦oktata ilo mour ko am̦ro.

Ke kõm̦ro ar pãd ilo Jikuul̦in Bainier ilo 1978 eo, juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid me ear katakin kõm ilo jikuul̦ eo, etan Raimo Kuokkanen, a ear rõjañ kõm̦ro ñan kanne peba in etal ñan Jikuul̦in Giliad. Kõn men in, kõmar jino katak kajin Pãlle ñan tõpar mejãnkajjik eo ñan am̦ro maroñ pãd ilo jikuul̦ in. Bõtab ilo 1980 eo, m̦okta jãn am̦ro maroñ kanne peba ñan jikuul̦ in, kar kũrl̦o̦k kõm̦ro ñan jerbal ilo ra eo ilo Finland. Ilo kar tõre eo, ro ilo Betel̦ rar jab maroñ kanne peba ñan etal ñan Jikuul̦in Giliad. Meñe ãindein, ak kõm̦ro ar kõn̦aan jerbal ñan Jeova ilo ijo me ear watõk bwe em̦m̦antata, im jab ijo me kõm̦ro ar l̦õmn̦ak  em̦m̦antata. Innem kõm̦ro ar m̦õn̦õn̦õ in eoroñ kũr eo ñan etal ñan Betel̦. Ijoke, kõm̦ro ar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak kajin Pãlle ñe ebaj pel̦l̦o̦k juon iien ñan am̦ro kanne am̦ro peba in etal ñan Jikuul̦in Giliad.

Jejjo iiõ ko tokãlik, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ear ba bwe ro ilo Betel̦ remaroñ kanne aer peba in etal ñan Jikuul̦in Giliad. Kõm̦ro ar kajju kanne am̦ro peba in etal ñan Jikuul̦in Giliad. Ejjab kõnke kõm̦ro ar jab m̦õn̦õn̦õ ilo Betel̦, bõtab ej kõnke kõm̦ro ar kõn̦aan kaalikkar bwe kõm̦ro ej m̦õn̦õn̦õ in jerbal ilo jabdewõt jikin el̦ap aer aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie. Kar kũrl̦o̦k kõm̦ro ñan Jikuul̦in Giliad im kõm̦ro ar kadiwõjl̦o̦k jãn kilaaj eo kein kajiljilimjuonñoul ratimjuon ilo Jeptõm̦ba 1985. Innem kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan Colombia.

Ilo Colombia, kar m̦okta kajjitõk ippemro bwe kõm̦ro en jerbal ilo ra eo. Iar kate eõ ñan kajjioñ kajejjete jerbal eo aõ, bõtab ãlikin juon iiõ in aõ jerbal ilo ra eo, iar l̦õmn̦ak bwe ej aikuj wõr oktak ilo jerbal eo am̦ro. Eñin ej iien eo jinointata im ãliktata in aõ kar kajjitõk bwe en oktak jerbal eo aõ. Tokãlik, kar kajjitõk bwe kõmin jerbal ãinwõt mijinede ro ilo bukwõn in Neiva me ej pãd ilo Huila.

Ekar baj em̦m̦an wõt ippa jerbalin kwal̦o̦k naan. Ke iar bainier ilo Finland m̦okta jãn aõ kar m̦are, ewõr iien ko iar kwal̦o̦k naan ilo jibboñtata l̦o̦k ñan jota. Ãlikin am̦ro kar m̦are, ekkã am̦ro Sirkka bar jerbal ippãn doon ilo kwal̦o̦k naan ilo aolepen juon raan. Ke kõm̦ro ar jerbal ilo teretore ko rettol̦o̦k, jet iien kõm̦ro ej kiki ilo wa eo waam̦ro. Men in ar jipañ bwe kõm̦ro en jab aikuj jol̦o̦k iien ñan jibadeke jikin kein im ear kõm̦m̦an bwe en m̦õkaj am̦ro jinoe jerbalin kwal̦o̦k naan ilo raan eo tok juon.

Ãinwõt mijinede ro, kõm̦ro ar bar lo m̦õn̦õn̦õ im kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ãinwõt kar m̦okta. Ear eddekl̦o̦k eklejia eo ammim, im ro jeid im jatid ilo Colombia, el̦ap aer kar kwal̦o̦k kautiej, yokwe, im aer kam̦m̦oolol.

Ekar wõr bukwõn ko me repaake Neiva ak ear ejjel̦o̦k Ri-Kõnnaan ro an Jeova ie. Iar lukkuun inepata kõn wãween an naaj ennaan eo em̦m̦an tõpare jikin kein. Bõtab, kõnke ear wõr tarin̦ae ikõtaan kien im ri-jum̦ae ro, ear kauwõtata ñan pãd ie ñan ro rar jab jãn bukwõn kein. Kõn men in, iar jar bwe juon iaan armej ro ilo bukwõn kein en erom juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Iar l̦õmn̦ak bwe armej in enaaj aikuj jokwe ilo Neiva bwe en maroñ katak m̦ool eo. Kõn men in, iar bar jar bwe ãlikin an armej in peptaij enaaj rũttol̦o̦k ilo tõmak innem jepl̦aak ñan kapijukunen im kwal̦o̦k naan. In kar jel̦ã bwe em̦õj an Jeova l̦õmn̦ak kõn juon wãween em̦m̦anl̦o̦k.

Ejjabto tokãlik, iar jino katak Baibõl̦ ippãn juon likao etan Fernando González. Ear jokwe ilo Algeciras, juon iaan bukwõn ko me ejjel̦o̦k Ri-Kõnnaan ro an Jeova ie. Fernando ekar etal ñan jikin jerbal eo an ilo Neiva me ear lõñl̦o̦k jãn 30 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn Algeciras. Ear lukkuun em̦m̦an an kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan kajjojo iien katak ko an im ear kajju kobatok ilo aolep iien kweilo̦k ko. Jãn wiik eo jinointata in an katak, Fernando ekõn aintok ro jet ilo bukwõn eo an im katakin er men ko ear katak kaki jãn Baibõl̦.

 Fernando ear peptaij ilo Jãnwõde 1990 eo, jijino allõñ ãlikin an kar jino katak. Tokãlik, ear erom juon rekũl̦ar bainier. Kõnke kiiõ ear wõr juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo Algeciras, ear jab lukkuun kauwõtata ñan an ra eo jilkinl̦o̦k jipejel̦ bainier ro ñan jikin in. Ilo Pãpode 1992 eo, kar kajutak juon eklejia ilo bukwõn in.

Fernando ear ke kwal̦o̦k naan wõt ilo bukwõn eo an? Jaab! Ãlikin an kar m̦are, erro lio pãleen rar em̦m̦akũt ñan San Vicente del Caguán, juon bar bukwõn me ejjel̦o̦k Ri-Kõnnaan ro an Jeova ie. Ilo bukwõn in, rar jipañ kajutake juon eklejia. Ilo 2002 eo, kar jitõñ Fernando ãinwõt juon em̦m̦aan eo ej lol̦o̦k eklejia ko, im erro kõrã eo ippãn etan Olga rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko tok ñan rainin.

Men in ear katakin eõ joñan an aorõk ad kaalikkar ilo jar ko ad men ko rej ekkejel ippãn jerbal eo ad ñan Jeova. Jeova ej kõm̦m̦ani men ko jejjab maroñ kõm̦m̦ani. Alikkar men in kõnke jerbalin m̦adm̦õd in ej an, im ejjab ad.—Matu 9:38.

Ilo 1990 eo, kar jitõñ kõm̦ro ñan bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Eklejia ko jinointata kõm̦ro ar lol̦o̦ki rar pãd ilo kiãptõl̦ eo etan Bogotá. Kõm̦ro ar mijak kõnke kõm̦ro ar jaje el̦aññe enaaj em̦m̦an am̦ro kõm̦m̦ane jerbal in. Kõm̦ro kõrã eo ippa ej armej bajjek wõt im ejjel̦o̦k kapeel ko rejejuwaer ippemro. Im kõm̦ro ar jab imminene in jokwe ilo juon jikin me el̦ap m̦akũtkũt ko im armej ro ie. Bõtab, Jeova ear kajejjet kallim̦ur eo an ilo Pilippai 2:13 me ej ba: “Anij ej kõkajoor kom̦ ilo an lewaj ñan kom̦ kõn̦aan im kajoor eo ñan em̦m̦akũt.”

Tokãlik, kar kajjitõk bwe kõm̦ro en lol̦o̦k eklejia ko ilo Medellín, bukwõn eo iar kõnono kake m̦oktal̦o̦k. Joñan an armej ro ijin imminene kõn kowadoñ, men in ear jab kabõn̦õn̦õik er. Ñan waanjoñak, juon iien ke iar katak ippãn juon em̦m̦aan, armej ro inabõjin m̦weo rar jino buuki doon. Iar itõn m̦õkaj in babu lal̦l̦o̦k, bõtab rũkkatak Baibõl̦ eo ear aenõm̦m̦an wõt ilo an riiti pãrokõrããp eo. Ãlikin an riit, ear kajjitõk ñe emaroñ diwõj nabõjl̦o̦k. Ãlikin jidik iien, ear bar ro̦o̦ltok kõn ajri ro ruo nejin im ba ilo ejjel̦o̦k uwõta: “Jol̦o̦k aõ bõd, ak iar aikuj kadel̦o̦ñtok ajri rã nejũ.”

Ear wõr iien ko jet kõmar iioon wãween ko rekauwõtata. Juon iien ke kõm̦ro ar jerbalin em̦ ñan em̦, lio ippa ear ettõrtok ñan ña im ear mejãn kor. Ear ba bwe juon ear jitõñe im ear buuk l̦o̦k. Men in ear lukkuun kailbõk eõ. Bõtab kõm̦ro ear kile tokãlik bwe em̦m̦aan eo ej bu ear jab jitõñe Sirkka, ak ear kajjioñ buuki juon em̦m̦an me ear etal iturinl̦o̦k Sirkka.

Ãlikin jidik iien, ear jakol̦o̦k am̦ro ikkũm̦kũm̦ kõn kowadoñ ko rar wal̦o̦k ipel̦aakũm̦ro. Kõm̦ro ar bõk kõketak jãn ro jeid im jatid jãn jikin in kõn aer peran ilo aer iioon wãween rot kein im wãween ko renanal̦o̦k. Kõm̦ro ar tõmak bwe el̦aññe Jeova ear jipañ er, enaaj bareinwõt jipañ kõm̦ro. Aolep iien kõm̦ro ar roñjake naanin kakapilõk ko jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia, lukkuun kõjparok, im likũt men ko jet ium̦win pein Jeova.

Ijoke, ewõr jet wãween ko me rar jab kauwõtata ãinwõt am̦ro kar l̦õmn̦ak. Ñan waanjoñak, juon iien ij ba wõt iar roñ an ruo kõrã akwããle  doon inabõjin m̦weo iar lol̦o̦ke. Iar jab kõn̦aan lale aerro akwããl, bõtab ri-m̦weo ear ba in etal ñan ettõñaak eo an. Il̦ak etal im lale, ear wõr ruo bao ak parrot me rej anõke wãween an kõrã ro iturin m̦weo m̦weer akwããle doon.

Ilo kar 1997 eo, kar jitõñ eõ bwe in katakin ilo Jikuul̦ in Baibõl̦ ñan L̦õm̦aro Me Ejjel̦o̦k Pãleer. b Ekar baj em̦m̦an wõt ippa pãd ilo jikuul̦ ko an doulul in, bõtab ijjañin kar kõtmãne bwe inaaj bõk jeraam̦m̦an eo ñan katakin ilo juon iaan jikuul̦ kein.

Tokãlik, iar bõk jerbalin district overseer. Ke ear jako laajrak in kõn district overseer, iar bar ro̦o̦l ñan jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Innem elõñl̦o̦k jãn 30 iiõ ko in aõ lo lañlõñ ilo aõ jerbal ãinwõt juon eo ej katakin jikuul̦ ko an doulul in im eo ej lol̦o̦k eklejia ko. Elõñ jeraam̦m̦an ko iar loi jãn aõ kõm̦m̦ani jerbal kein. Ijoke, ekar jab pidodo aolep iien. Imaroñ kõmel̦el̦e etke ear ãindein.

Ij juon eo eperan im ekajju an kõnono. Men in ear jipañ eõ ke iar jelm̦ae wãween ko reppen. Ijoke, jet iien ekar l̦e jãn joñan aõ kijejeto in kajim̦we men ko ilo eklejia ko. Jet iien, etarjen joñan aõ rõjañ ro jet ñan kwal̦o̦k yokwe im kõmmaanwa ippãn ro jet. Bõtab ekõjak bwe ilo ejja kar iien kein wõt iar jab lukkuun kwal̦o̦k kadkad kein.—Rom 7:​21-23.

Kõn wõt m̦õjn̦o̦ ko aõ, jet iien iar lukkuun ebbweer. (Rom 7:24) Juon iien, iar ba ñan Jeova ilo jar bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe ij etal jãn aõ jerbalin mijinede im bar ro̦o̦l ñan Finland. Bõtab ilo jo̦teenin raan eo, iar pãd ilo juon kweilo̦k an eklejia. Naanin rõjañ ko iar bũki jãn iien kweilo̦k eo rar jipañ eõ ñan pãdwõt ilo jerbal eo aõ im kate wõt eõ kõn m̦õjn̦o̦ ko aõ. Tok ñan rainin, el̦ap an tõpar bũruõ kõn wãween an kar Jeova lukkuun kaalikkar uwaak eo an ñan jar eo aõ. Bareinwõt, elukkuun l̦ap aõ kam̦m̦oolol e kõn wãween an kar jipañ eõ anjo̦ ioon m̦õjn̦o̦ ko aõ.

Elukkuun l̦ap am̦ro Sirkka kam̦m̦oolole Jeova kõn jeraam̦m̦an eo kõm̦ro ar bõke ñan jerbal ñane full-time enañin aolepen mour e am̦ro. El̦ap aõ bar lukkuun kam̦m̦oolol Jeova kõn an kar letok juon rejeta el̦ap an yokwe im tiljek.

Ejjabto jãn kiiõ, enaaj 70 aõ iiõ im inaaj bõjrak jãn aõ juon eo ej katakin jikuul̦ ko an doulul in im eo ej lol̦o̦k eklejia ko. Meñe ãindein, ak men in ejjab kabbweer eõ. Etke? Kõnke ij lukkuun tõmak bwe men eo el̦aptata an bõktok nõbar ñan Jeova ej ad karejar ñane ilo ettã bõro im ad nõbare kõn juon bõro eobrak kõn nõbar im kam̦m̦oolol. (Mai. 6:8; Mark 12:​32-34) Bwe jen maroñ nõbar Jeova, ejjab aikuj wõr ad jerbal ko raorõk.

Ilo aõ reilikl̦o̦k ñan jerbal ko iar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani, ij kile bwe iar jab bõk jeraam̦m̦an kein kõnke ij juon eo em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet, ak kõnke el̦apl̦o̦k aõ kapeel jãn ro jet. Ejjab eñin unin aõ kar bõk jeraam̦m̦an kein. Ijoke, Jeova ear litok jerbal kein ñan ña kõnke elukkuun l̦ap an jouj. Ear litok jeraam̦m̦an kein meñe ewõr aõ m̦õjn̦o̦. Ijel̦ã bwe wãween eo wõt ij maroñ kajejjete jerbal kein ej ikijjeen wõt jipañ eo an Jeova. Ilo wãween in, m̦õjn̦o̦ ko aõ rar kaalikkar kajoor eo an Anij.—2 Kor. 12:9.