Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

vaalkkai saridhai

ennudaiya balavīnatthil kadavuludaiya balatthai paartthēn

ennudaiya balavīnatthil kadavuludaiya balatthai paartthēn

1985-il naanum ennudaiya manaiviyum kolambiyaavukku vandhōm. appōdhu adhu oru vanmurai būmi! nagaratthil irundha bōdhaipporul kadatthal gumbalai edhirtthum, malaigalil irundha gorillaa padaiyōdum andha naattu arasaangam pōraadikkondirundhadhu. medelin endra pagudhiyil, engē paartthaalum aayudham ēndhiya ilainyargaldhaan irundhaargal; naangal andha idatthilum sēvai seidhōm. andha ilainyargal bōdhaipporulai vitraargal, makkalai miratti panam paritthaargal, kaasukkaaga kolaiyum seidhaargal. avargalil yaarumē romba naal uyirōdu illai. ēdhō vitthiyaasamaana oru ulagatthil vaalvadhupōl irundhadhu!

būmiyin vadakku kōdiyaana finlaandhil irundha naangal eppadi then amerikkaavukku vandhōm? ivvalavu varushangalil enna paadangalai naan katrukkondēn? solgirēn...

finlaandhil ilainyaraaga irundhapōdhu

1955-il naan pirandhēn. enakku irandu annangal. finlaandhin therku kadarkarai pagudhiyil irundha vaandaa endra oru ūrildhaan valarndhēn.

naan pirappadharku konjam varushangalukku munbu, ammaa oru yegōvaavin saatchiyaaga aanaar. aanaal, appaavukku adhu sutthamaaga pidikkavillai. ammaa engalukku baibilai sollittharavō kūttangalukku kūttikkondu pōgavō avar vidavē illai. aanaal, appaa vīttil illaadhapōdhu ammaa engalukku baibil unmaigalai sollikkodutthaar.

ēlu vayadhil, yegōvaavukku unmaiyaaga irukka mudivedutthēn

chinna vayadhilirundhē yegōvaavukku pidittha maadhiri nadakka vēndum enbadhil urudhiyaaga irundhēn. oru sandharppatthai solla vēndumendraal, enakku ēlu vayadhu irundhapōdhu ennudaiya skūl tīchar enmēl romba kōbappattaar. ēnendraal, finlaandhil prabalamaaga irundha, ratthatthaal seiyappatta pēn kēkkai (verīlaatyaa) naan saappida maattēn endru sollivittēn. avar oru kaiyaal ennudaiya irandu kannatthaiyum irukkamaaga piditthukkondu, innoru kaiyaal andha pēn kēkkai en vaaikkul thinikka paartthaar. aanaal, eppadiyō avar kaiyai thatti vittēn.

enakku 12 vayadhu irundhapōdhu, appaa irandhupōnaar. adharku piragu ennaal kūttangalukku pōga mudindhadhu. angirundha sagōdharargal enmēl romba akkarai kaattinaargal. adhanaal, yegōvaavidam nerungi vara vēndum endra aasai adhigamaanadhu. dhinamum baibilai paditthēn; prasurangalaiyum thavaraamal paditthēn. nandraaga padikkum palakkam irundhadhaal, aagast 8, 1969-il nyaanasnaanam edutthēn. appōdhu enakku 14 vayadhudhaan!

palli padippai muditthadhum olungaana payaniyar sēvaiyai aarambitthēn. sila vaarangalilēyē, finlaandhin maiya pagudhikku pakkatthil irundha pailavasi endra idatthukku pōi sēvai seidhēn; angē thēvai adhigamaaga irundhadhu.

naan pailavasiyil, sirkkaa endra oru pennai paartthēn. aval manatthaalmaiyaaga nadandhukondaal; yegōvaavai nēsitthaal. aval thannaiyē periya aalaaga kaattikkollavillai; sogusaaga vaala vēndum endrum ninaikkavillai. naangal irandu pērum sērndhu yegōvaavukku engaludaiya ‘besttai’ kodukka vēndum endru ninaitthōm. adhanaal, yegōvaa engalukku eppadippatta niyamippai kodutthaalum adhai seiya thayaaraaga irundhōm. maarch 23, 1974-il naangal kalyaanam pannikkondōm. naangal hanimūnukku pōvadharku badhilaaga karttulaavukku pōnōm. ēnendraal, angēdhaan thēvai romba adhigamaaga irundhadhu.

finlaandhil irundha karttulaavil, naangal thangiyirundha vaadagai vīdu

yegōvaa engalai paasamaaga paartthukkondaar

ennudaiya annaa enakku koduttha kaar

yegōvaavukku mudhalidam kodutthaal avar nammudaiya thēvaigal ellaavatraiyum nandraaga gavanitthukkolvaar. kalyaanamaana pudhidhilirundhē idhu unmai enbadhai naangal thelivaaga paartthōm. (mat. 6:33) udhaaranatthukku, naangal karttulaa endra idatthil irundha samayatthil engalidam kaar illai. saikkilildhaan ellaa idatthukkum pōi vandhōm. kulirkaalatthil uraiya vaikkira alavukku pani irukkum. sabaiyin ūliya pagudhiyum romba periyadhu. oru kaar irundhaal nandraaga irukkum endru silasamayam yōsippōm. aanaal adhai vaanga engalidam kaasu illai.

thidīrendru oru naal ennudaiya annaa engalai paarkka vandhaar. engalukkaaga avarudaiya kaaraiyē kodutthuvittaar. naangal adhai edhirpaarkkavē illai. kaarin insuransaiyum avarē kattivittaar. verumanē petrōl mattumdhaan naangal pōda vēndiyirundhadhu. aasaippatta maadhiriyē ippōdhu engalukku kaar kidaitthuvittadhu!

‘ungalai nandraaga paartthukkolla vēndiyadhu ennudaiya poruppu’ endru yegōvaavē engalidam sonna maadhiri irundhadhu. naangal seiya vēndiyadhellaam avarudaiya sēvaikku mudhalidam koduppadhu mattumdhaan.

giliyad palli

1978-il naangal kalandhukonda payaniyar ūliya palli

1978-il naangal payaniyar ūliya palliyil kalandhukondōm. engalukku pōdhagaraaga irundha raimō kvōkaanan a endra sagōdharar, giliyad pallikku vinnappikka solli engalai urchaagappadutthinaar. adhil kalandhukolla vēndum enbadharkaagavē aangilam katrukkolla aarambitthōm. aanaal, vinnappippadharku munbē, 1980-il finlaandhu kilai aluvalagatthil sēvai seiya alaippu vandhadhu. andha samayatthil, betthēlil sēvai seigiravargalaal giliyad palliyil kalandhukolla mudiyaadhu. aanaalum naangal engē ‘besttaaga’ sēvai seivōm enbadhu engalaivida yegōvaavukkutthaan theriyum enbadhai purindhukondōm. adhanaal, betthēlukku pōnōm. irundhaalum naangal aangilam katrukkolvadhai nirutthavillai. oruvēlai, giliyad palliyil kalandhukolvadharku endraavadhu orunaal vaaippu kidaikkalaam, illaiyaa!

sila varushangalukku piragu, betthēlil sēvai seigiravargalum giliyad pallikku vinnappikkalaam endru aalum kulu sonnadhu. udanē vinnappatthai pōttōm. betthēl sēvai pidikkavillai enbadhaal alla, thēvai irukkira idatthil sēvai seiya vēndum endra aasaiyaaldhaan. engal aasai niraivēriyadhu! septambar 1985-il, 79-vadhu giliyad vaguppil pattam petrōm. engalukku kolambiyaavil niyamippu kidaitthadhu.

mudhal mishanari niyamippu

kolambiyaavil, kilai aluvalagatthil engalai sēvai seiya sonnaargal. adhudhaan engaludaiya mudhal niyamippu. ennudaiya niyamippai nandraaga seivadharku ennaal mudindha ellaa muyarchigalaiyum edutthēn. aanaal oru varushatthukku piragu, vēroru niyamippu kidaitthaal nandraaga irukkum endru thōndriyadhu. adhanaal sagōdharargalidam vēru niyamippu tharumpadi kēttēn. vaalkkaiyilēyē naan appadi kēttadhu adhudhaan mudhal dhadavaiyum, kadaisi dhadavaiyum. adharku piragu engalai hūyilaa pagudhiyilirundha nēvaa nagaratthil mishanarigalaaga niyamitthaargal.

ūliyam seivadhu enakku eppōdhumē romba pidikkum. kalyaanatthukku munbu finlaandhil thaniyaaga payaniyar sēvai seidhukondu irundhapōdhu, kaalaiyilirundhu saayangaalamvarai ūliyam seivēn. kalyaanamaana pudhidhil naanum sirkkaavum naal muluvadhum ūliyam seivōm; adhuvum adikkadi seivōm. dhūramaana idangalukku pōi ūliyam seiyumpōdhu kaarilēyē thūngividuvōm. ippadi seidhadhaal, payanam seigira nēram michamaanadhu; aduttha naal ūliyatthaiyum romba sīkkiramaagavē aarambikka mudindhadhu.

munbu ūliyatthai naangal evvalavu urchaagamaaga seidhōmō adhēmaadhiri ippōdhum seidhōm, adhaavadhu mishanarigalaaga aana piragum seidhōm. kolambiyaavil naangal irundha sabai valarndhadhu. angē irundha sagōdhara sagōdharigal romba mariyaadhaiyaaga, anbaaga nadandhukondaargal. naangal seidha vēlaiyai paartthu avargal sandhōshappattaargal.

jebatthukku irukkum sakthi

naangal nēvaa endra ūril thangi ūliyam seidhukondu irundhōm. aanaal nēvaavukku pakkatthil irundha sila tavungalil yegōvaavin saatchigal yaarumē illai. angē irukkiravargalukku eppadi nalla seidhiyai solvadhu endru yōsitthu romba kavalaippattēn. ēnendraal, angē gorillaa pōr nadandhukondu irundhadhu. veliyūrkkaarargal angē pōvadhu aabatthaanadhu. adhanaal andha ūril irukkira oruvar engal ūrukku vandhu satthiyatthai katrukkondu... nyaanasnaanam edutthu... marubadiyum andha ūrukku pōi ūliyam seidhaal evvalavu nandraaga irukkum endru yōsitthēn. adharkaaga jebamkūda panninēn. naanē ivvalavu yōsikkirēn endraal yegōvaa kandippaaga andha makkalai patri evvalavu yōsitthiruppaar!

konja naalilēyē, fernaandō gaansalas endra oru ilainyarukku naan baibil padippu nadatthinēn. avar alkisiraas endra tavunai sērndhavar; angē yegōvaavin saatchigal yaarumē illai. avar vēlaikkaaga naan thangiyirundha nēvaa endra tavunukku varuvaar; kittatthatta 50 kilōmīttar payanam seidhu varuvaar. ovvoru baibil padippukkum avar nandraaga thayaaritthaar; ellaa kūttangalilum kalandhukondaar. padikka aarambittha mudhal vaaratthilirundhē thannudaiya ūril irukkira silarai ondraaga vara vaitthu, katrukkonda vishayangalai avargalukku sollikkodukka aarambitthaar.

fernaandōvōdu, 1993

padikka aarambittha aarē maadhatthil, adhaavadhu janavari 1990-il, avar nyaanasnaanam edutthaar. appōdhilirundhu olungaana payaniyaraaga sēvai seiya aarambitthaar. alkisiraasil ippōdhu oru yegōvaavin saatchi irundhadhaal amaippaal angē visēsha payaniyargalai niyamikka mudindhadhu. pibravari 1992-il andha ūril oru sabai uruvaanadhu.

fernaandō avarudaiya sondha ūril ūliyam seivadhōdu nirutthikkollavillai. kalyaanatthukku piragu avarum avarudaiya manaiviyum innoru tavunukku kudimaari pōnaargal. angēyum yegōvaavin saatchigal illai. andha tavunudaiya peyar saan vinsendē del kaguvaan. angēyum oru sabai uruvaaga avargal udhavi seidhaargal. 2002-il fernaandō oru vattaara kangaaniyaaga niyamikkappattaar. indruvarai avarum avarudaiya manaivi aalgaavum vattaara sēvai seigiraargal.

niyamippu sambandhappatta sila vishayangalukkaaga kurippaaga jebam seiya vēndum enbadhai indha anubavatthilirundhu katrukkondēn. nammaal seiya mudiyaadhadhai yegōvaa kandippaaga seivaar. sollappōnaal, idhu yegōvaavudaiya aruvadai vēlai, nammudaiyadhu alla!—mat. 9:38.

yegōvaa “aarvatthaiyum vallamaiyaiyum” kodukkiraar

1990-il, vattaara sēvai seivadharkaana niyamippu engalukku kidaitthadhu. engaludaiya mudhal vattaaram, thalainagaramaana bōgōtaa. andha niyamippu engalukku konjam bayamaagatthaan irundhadhu. ēnendraal, naanum ennudaiya manaiviyum romba saadhaarana aatkal, peridhaaga thiramaigal ellaam kidaiyaadhu. ‘jē-jē’ endrirukkira nagaratthil vaalndhu engalukku palakkam illai. irundhaalum, yegōvaa engalukku udhavi seidhaar. pilippiyar 2:13-il avar kodutthirukkira vaakkurudhiyai niraivētrinaar. “kadavuldhaan thanakku piriyamaanadhai seivadharkaana aarvatthaiyum vallamaiyaiyum ungalukku kodutthu ungalai balappadutthugiraar” endru andha vasanam solgiradhu.

adharku piragu medelin endra vattaaratthukku engalai niyamitthaargal. andha ūrai patritthaan naan aarambatthil solliyirundhēn. angē vanmurai sarva saadhaaranamaaga irundhadhu. ūr makkalum adhai ninaitthu bayappadavē illai. orudhadavai naan oruvarukku baibil padippu nadatthikkondu irundhēn. vīttukku veliyē thuppaakki sudugira sattham enakku kēttadhu. udanē tharaiyil padutthuvidalaam endru ninaitthēn. aanaal baibil paditthukkondu irundhavar andha satthatthai kēttum asaravē illai; paaraavai thodarndhu paditthukkondē irundhaar. paditthu mudittha piragu, “oru nimisham irungal, naan konjam veliyē pōivittu varugirēn” endru sollivittu pōnaar. piragu, thannudaiya irandu pillaigalai kūttikkondu ullē vandhaar. vandhadhum “saari, ennudaiya pillaigal veliyē irundhaargal. avargalai kūttikkondu varuvadharkaaga pōnēn” endru romba saadhaaranamaaga sonnaar.

innum niraiya aabatthaana sūlnilaigalum irundhana. orudhadavai naangal vīttukku vīdu ūliyam seidhukondu irundhōm. appōdhu ennudaiya manaivi romba bayandhupōi ennidam ōdi vandhaal. aval romba velavelatthu pōyirundhaal. yaarō avalai paartthu suttadhaaga aval sonnaal. adhai kēttu adhirchi aagivittēn. appuramdhaan therindhadhu, suttavan sirkkaavai paartthu sudavillai; aval pakkatthil pōikkondu irundha oruvanai suttirukkiraan.

pōga pōga, vanmuraiyai samaalitthu vaala naangalum katrukkondōm. andha ūril irundha sagōdhara sagōdharigal indha maadhiri sūlnilaigalaiyum, idhaivida mōsamaana sūlnilaigalaiyumkūda romba dhairiyamaaga sandhitthaargal. avargalukku yegōvaa udhavi seidhaar endraal kandippaaga engalukkum udhavi seivaar endru purindhukondōm. ullūr mūppargalidamum aalōsanai kēttōm. paadhugaappaaga irukka enna seiya vēndumō avatraiyellaam seidhōm. matradhai yegōvaa kaiyil vittuvittōm.

aanaal silasamayatthil, naangal ninaittha alavukku sūlnilaimai aabatthaaga illai. orudhadavai naan oru vīttukku pōyirundhēn. appōdhu andha vīttukku veliyē irandu pengal sandai pōttukkondirundha maadhiri enakku kēttadhu. andha sandaiyai paarkka enakku ishtam illaadhadhaal vīttukkullēyē irundhēn. aanaal andha vīttil irundhavargal ennai veliyē vandhu paarkka sonnaargal. pōi paarttha piragudhaan therindhadhu adhu irandu pengal alla, irandu kiligal! manidhargalai pōlavē avai katthikkondu irundhana.

innum sila poruppugalum savaalgalum

1997-il ennai ūliya payirchi palliyai nadatthuvadharku pōdhagaraaga niyamitthaargal. b indha maadhiri palligalil kalandhukolvadhu enakku romba pidikkum. aanaal, oru pallikku naan pōdhagaraaga iruppēn endru karpanaikūda seidhadhillai.

piragu naan maavatta kangaaniyaaga sēvai seidhēn. andha ērpaadu mudivukku vandha piragu vattaara sēvaiyai seidhēn. 30 varushangalukkum mēl, palligalil pōdhagaraagavum payana kangaaniyaagavum sēvai seidhirukkirēn. idhanaal niraiya aasīrvaadhangal kidaitthirukkindrana. irundhaalum sila savaalgalum irundhana. adhai patri ippōdhu solgirēn.

naan podhuvaaga dhairiyamaagavum urudhiyaagavum iruppēn. adhudhaan en subaavam! adhanaal niraiya kashtamaana sūlnilaigalai samaalikka mudindhadhu unmaidhaan. irundhaalum sila samayangalil, sabaiyil nadakkira sila vishayangalai sariseiya vēndum enbadhil naan romba thīviramaaga irundhirukkirēn. ‘anbaagavum, nyaayamaagavum nadandhukollungal’ endru matravargalukku urudhiyaaga aalōsanai kodutthirukkirēn. aanaal unmai ennavendraal, andha maadhiri samayangalil naanē andha gunangalai kaattaamal pōivittēn.—rō. 7:21-23.

ennudaiya balavīnangalai ninaitthu silasamayam naan rombavē sōrndhu pōyirukkirēn. (rō. 7:24) oru samayatthil, ‘indha mishanari sēvai vēndaam, thirumbavum finlaandhukkē pōividalaam’ endru yōsitthēn. adhai patri naan yegōvaavidam jebatthilkūda sonnēn. aanaal, andraikku saayangaalamē enakku thēvaiyaana urchaagam kūttatthil kidaitthadhu. ennudaiya niyamippai thodarndhu seiya vēndum endrum, ennudaiya kuraigalai sariseiya ulaikka vēndum endrum enakku appōdhu thōndriyadhu. indraikku varaikkum yegōvaa ennudaiya jebatthukku badhil kodutthirukkiraar. balavīnangalai thaandi varavum adhai sari seiyavum yegōvaa udhavi seidhirukkiraar. adharkaaga naan avarukku nandriyōdu irukkirēn.

edhirkaalatthukkaaga nambikkaiyōdu kaatthirukkirēn

engaludaiya vaalkkaiyil perumbaalaana kaalam naangal mulunēra sēvaiyildhaan irundhirukkirōm. adharkaaga naanum sirkkaavum yegōvaavukku nandriyōdu irukkirōm. adhumattumalla, enakku unmaiyaaga irukkira anbaana oru manaiviyai kodutthadharkaagavum naan yegōvaavukku nandri solgirēn.

sīkkiratthil enakku 70 vayadhu aagividum. amaippu nadatthugira palligalil pōdhagaraagavō payana kangaaniyaagavō adharkumēl ennaal sēvai seiya mudiyaadhu. aanaal adhai ninaitthu naan kavalaippadavillai. ēnendraal, yegōvaavai magimaippaduttha oru mukkiya poruppil irukka vēndum endru avasiyamillai; adakkatthōdu avarukku thodarndhu sēvai seidhaal pōdhum! anbu pongugira manadhōdu avarai pugalndhaal pōdhum!—mī. 6:8; maar. 12:32-34.

naan idhuvaraikkum seidha niyamippugalai patri yōsikkumpōdhu oru mukkiyamaana vishayam ennudaiya nyaabagatthukku varugiradhu: naan ēdhō matravargalaivida adhigamaaga ulaitthadhaalō alladhu enakku niraiya thiramaigal irundhadhaalō indha poruppugal enakku kidaikkavillai; yegōvaavudaiya karunaiyaaldhaan kidaitthadhu. enakku balavīnangal irundhaalum ivatraiyellaam seiya yegōvaa enakku vaaippu kodutthaar. avarudaiya udhavi irundhadhaaldhaan ellaavatraiyumē nallapadiyaaga seiya mudindhadhu. adhanaal, ennudaiya balavīnatthil yegōvaavudaiya balatthai ennaal paarkka mudindhadhu.—2 ko. 12:9.

a sagōdharar raimō kvōkaananin vaalkkai saridhaiyai ēpral 1, 2006 kaavarkōburatthil vandha “yegōvaavukku sēvai seiya urudhipūndōm” endra katturaiyil paarungal.

b indha pallikku badhilaaga, ‘raajya narcheidhiyaalargalukkaana palli’ ippōdhu nadakkiradhu.