Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE- 15

INGOMA 124 Hlalani Nithembekile

Qinisa Indlela Othemba Ngayo Ihlangano KaJehova

Qinisa Indlela Othemba Ngayo Ihlangano KaJehova

“Khumbulani labo abadosa phambili phakathi kwenu, abakhulume ilizwi lakaZimu kini.”HEB. 13:7.

OKUSESIHLOKWENESI

Indlela esingaragela phambili ngayo siqinisa ukuthemba kwethu ihlangano kaJehova.

1. Abantu bakaJehova bangekhulu lokuthoma bebahleleke njani?

 UJEHOVA nakanikela abantu bakhe umsebenzi, ufuna bawenze ngendlela ehlelekileko. (1 Kor. 14:33) Ngokwesibonelo, kuyintando kaZimu ukuthi iindaba ezimnandi zitjhunyayelwe ephasini loke. (Mat. 24:14) UJehova unikele uJesu umthwalo wokwenza umsebenzi lo. UJesu wenze isiqinisekiso sokuthi umsebenzi lo wenzeka ngokuhleleka. Njengombana bekuthonywa amabandla ngekhulu lokuthoma, kwabekwa abadala ukuthi banikele isinqophiso bebadose phambili. (IzE. 14:23) EJerusalema bekunesiqhema ebesenziwa bapostoli namadoda amadala ebesenza iinqunto ebekufuze zilandelwe mabandla woke. (IzE. 15:2; 16:4) “Amabandla aragela phambili aqiniswa ekukholweni begodu anda ngesibalo,” ngebanga lokuthi abafowethu nabodadwethu balalela iinqophiso abazifumanako.—IzE. 16:5.

2. Kusukela ngo-1919, uJehova bekabanqophisa njani abantu bakhe bekabanikele nelwazi elibasiza bafunde ngaye?

2 UJehova usaragela phambili anqophisa abantu bakhe nanamhlanjesi. UJesu usebenzise isiqhema esincani samadoda ukuhlela umsebenzi wokutjhumayela nokunikela abantu ilwazi elitjhideza abantu kuZimu kusukela ngo-1919. a (Luk. 12:42) Kuyakhanya ukuthi uJehova uyawusekela umsebenzabo.—Isa. 60:22; 65:​13, 14.

3-4. (a) Tjengisa ukuthi sizuza njani ngokuhleleka. (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Ngathana besingakahleleki, bengekhe sakghona ukwenza umsebenzi uJesu asinikele wona. (Mat. 28:​19, 20) Ngokwesibonelo, cabanga ngathana abafowethu bebangakahleli isimu yebandla ekufuze itjhunyayelwe bese woke umuntu atjhumayele lapha afuna khona. Lokho bekungenza ukuthi sibuyelele isimu yinye kanengi begodu singasaya ukuyotjhumayela kwezinye iindawo. Zikhona na ezinye iindlela ozicabangayo esizuza ngazo ngokuhleleka?

4 Njengombana uJesu anqophisa abalandeli bakhe nakasephasini, usaragela phambili anqophisa abantu bakaJehova namhlanjesi. Esihlokwenesi sizokucoca ngesibonelo esabekwa nguJesu nendlela ihlanganwethu elandela ngayo isibonelweso. Sizokucoca nangokuthi singatjengisa njani bona siyayithemba ihlangano kaJehova.

IHLANGANWETHU ILANDELA ISIBONELO SAKAJESU

5. Ngiyiphi enye indlela esingalandela ngayo isibonelo sakaJesu? (Jwanisi 8:28)

5 UJesu wafunda kuBabakhe wezulwini bona kufuze enzeni nokuthi kufuze athini. Ihlangano kaJehova ilandela isibonelo sakaJesu ngokusebenzisa iliZwi lakaZimu ukusisiza sazi okulungileko nokungakalungi nokuseluleka. (Funda uJwanisi 8:28; 2 Thim. 3:​16, 17) Sihlala sifumana iinkhumbuzo zokuthi sifunde besisebenzise iliZwi lakaZimu. Singazuza njani ngokulandela iselulekwesi?

6. Ngiyiphi enye indlela eqakathekileko esizuza ngayo ngokufunda iBhayibheli?

6 Sizuza khulu nasifunda iBhayibheli ngesizo leencwadi esizifumana ehlanganweni. Ngokwesibonelo, sikghona ukumadanisa iimfundiso zeBhayibheli nesinqophiso esisifumana ehlanganweni. Nasilemuka ukuthi isinqophiso sisekelwe emTlolweni, indlela esithemba ngayo ihlangano kaJehova iyathuthuka.—Rom. 12:2.

7. Ngimuphi umlayezo owatjhunyayelwa nguJesu begodu ihlangano kaJehova isilandela njani isibonelo sakhe?

7 UJesu watjhumayela “iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu.” (Luk. 4:​43, 44) UJesu wabuye wakhuthaza abafundi bakhe ukuthi batjhumayele ngomBuso. (Luk. 9:​1, 2; 10:​8, 9) Namhlanjesi, boke abasehlanganweni kaJehova batjhumayela umlayezo womBuso kunganandaba ukuthi bahlala kuphi namkha banomthwalo ongangani ehlanganweni.

8. Ngiliphi ilungelo esinikelwe lona?

8 Kulilungelo kithi ukutjela abanye ngeqiniso lomBuso kaZimu. Akusiwo woke umuntu onelungelo lokwenza umsebenzi lo. Ngokwesibonelo, uJesu akhenge avume amadimoni akhulume ngaye nakasephasini. (Luk. 4:41) Namhlanjesi, ngaphambi kobana umuntu atjhumayele naboFakazi bakaJehova, kufuze aphile ngendlela ethabisa uJehova. Sitjengisa ukuthi sithokoza khulu ngelungelweli ngokuthi sitjhumayeze boke abantu ngomBuso kaZimu. Sifuna ukulingisa uJesu, yeke senza koke okusemandlenethu bona sitjhumayeze abanye besibafundise iqiniso.—Mat. 13:​3, 23; 1 Kor. 3:6

9. Ihlangano ilenza njani igama lakaZimu laziwe?

9 UJesu watjela abanye ngegama lakaZimu. Nakathandaza kuBabakhe wezulwini, uJesu wathi: “Ngibazisile igama lakho.” (Jwa. 17:26) Ihlangano kaJehova ilandela isibonelo sakaJesu, yenza koke engakghona ukukwenza bona isize abantu bazi igama lakaZimu. Enye indlela ihlangano ekwenze ngakho lokhu, kusebenzisa IBhayibheli ImiTlolo ECwengileko, itjhugululo le ibuyisele igama lakaZimu eendaweni lapha ebevele likhona ngamalimi iBhayibheli elatlolwa ngawo. Sikhuluma nje, itjhugululo le yeBhayibheli ifumaneka ngamalimi angaphezu kwama-270, iphelele namkha iyingcenye. IsiThasiselo A4 no-A5 setjhugululo le, uzokufumana amabanga wokuthi kubayini libuyiselwe igama lakaZimu eBhayibhelini. IsiThasiselo C esifumaneka ku-Study Bible, sinikeza ubufakazi obungeneleleko bokuthi kubayini igama lakaZimu kufuze livele iinkhathi ezima-237 emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi.

10. Sifundani kilokho okwatjhiwo mfazi ohlala e-Myanmar?

10 Sifuna ukulingisa uJesu ngokuthi sisize abantu abanengi ngendlela esingakghona ngayo bona bazi igama lakaZimu. Ngemva kokwazi igama lakaZimu, umma oneminyaka ema-67 we-Myanmar, walila bewathi: “Kukokuthoma ekuphileni kwami ngizwa ukuthi igama lakaZimu ngoJehova. . . . Ningifundise into eqakatheke khulu ekuphileni kwami.” Njengombana lokhu kwenzeke kumma lo, ukwazi igama lakaZimu kungaba nomthelela omuhle ebantwini abaneenhliziyo ezilungileko.

RAGELA PHAMBILI UTJENGISA UKUTHI UYAYITHEMBA IHLANGANO KAJEHOVA

11. Abadala bangatjengisa njani ukuthi bayayithemba ihlangano kaJehova? (Qala nesithombe.)

11 Ngiyiphi enye indlela abadala abangatjengisa ngayo ukuthi bayayithemba ihlangano kaZimu? Abadala nabafumana isinqophiso kufuze basifundisise kuhle bebasisebenzise ngendlela abangakghona ngayo. Ngokwesibonelo, abafumani kwaphela isinqophiso sokuthi kufuze bayirage njani imihlangano namkha balithandazele njani ibandla kodwana bafumana neenqophiso zokuthi kufuze bazitlhogomele njani izimvu zakaJehova. Abadala abalandela isinqophiso sehlangano basiza izimvu zizizwe zivikelekile begodu zithandwa.

Abadala basisiza sisithembe iseluleko esivela ehlanganweni kaJehova (Funda isigaba 11) b


12. (a) Kubayini kufuze sibambisane nalabo abadosa phambili? (Hebheru 13:​7, 17) (b) Kubayini kufuze sidzimelele ezintweni ezihle ezenziwa ngilabo abadosa phambili?

12 Nasifumana isinqophiso esivela kubadala, kufuze sizimisele ukusilalela. Nasenza njalo, sizokwenza umsebenzi walabo abadosaphambili ube bulula. IBhayibheli lisikhuthaza ukuthi silalele besizithobe kilabo abadosa phambili. (Funda amaHebheru 13:​7, 17.) Lokhu kungaba budisi ngezinye iinkhathi. Kubayini? Ngombana amadoda la anesono. Nanyana kunjalo, nange sidzimelela emitjhaphenawo, kunokuqala izinto ezihle azenzako, sizabe sisiza amanabethu. Ngayiphi indlela? Amanabethu afuna sizaze ukuthi uZimu usebenzisa ihlanganwakhe ukusinqophisa. Yeke nasingabathembi abadala singathoma nokungayithembi ihlangano. Singenzani nasizakulemuka besibalekele amala la?

UNGAVUMELI ABANYE BAKWENZE UNGAYITHEMBI IHLANGANO KAJEHOVA

13. Amanaba kaZimu alinge njani ukwenza ihlanganwakhe iqaleke kumbi?

13 Amanaba kaZimu alinga ukuthatha izinto ezihle ngehlanganwakhe azenze zibonakale zizimbi. Ngokwesibonelo, sifundile emTlolweni ukuthi uJehova ulindele labo abamlotjhako bona bahlwengeke emzimbeni, ekuziphatheni nekumlotjheni. Ulindele ukuthi nanyana ngubani ongalisi ukuziphatha kumbi, asuswe ebandleni. (1 Kor. 5:​11-13; 6:​9, 10) Siyawulalela umyalo lo osekelwe emTlolweni. Kodwana amanabethu ayasisola ngokwenza njalo, athi asithandi abantu, siyabahlulela begodu asibekezeleli nanyana ngubani ohlukileko kunathi.

14. Amala amalungana nehlangano avela kuphi?

14 Zwisisa kuhle ukuthi ngubani osahlela ihlangano. NguSathana uDeveli owenza abantu bakhulume amala ngehlangano. “Unguyise wamala.” (Jwa. 8:44; Gen. 3:​1-5) Yeke singalindela ukuthi uSathana asebenzise abamsekelako bona bathuthukise iindaba ezimamala ngehlangano kaJehova. Ngilokho okwenzeka kuJesu nemaKrestwini wekhulu lokuthoma.

15. Abadosi phambili bekolo benzeni kuJesu nebalandelini bakhe?

15 INdodana kaZimu uJesu beyinganasono begodu yenza iimangaliso ezihle. USathana wasebenzisa abantu ukurhatjha amala amanengi ngayo. Ngokwesibonelo, abadosiphambili bamala batjela abantu ukuthi uJesu ufumana amandla wokuqotha amadimoni ‘kumbusi wamadimoni.’ (Mar. 3:22) Nakudenjwa icala lakaJesu, abadosiphambili bekolo bamsola ngokuthi uthuke uZimu bebahlohlozela nesiqubuthu ukuthi abulawe. (Mat. 27:20) Ngokukhamba kwesikhathi, labo ebebaphikisana nabalandeli bakaKrestu abatjhumayela iindaba ezimnandi, ‘baphehla umguruguru begodu bahlohlozela abantu’ ukuthi bahlunguphaze amaKrestu. (IzE. 14:​2, 19) IsiThala sakaDisemba 1, 1998 nasihlathulula izEnzo 14:2 sathi: “Abaphikisi abamaJuda akhenge baneliseke ngokuthi abakawamukeli umlayezo ovela emaKrestwini, babuye bathoma nejima lokukhuluma amala, bafuna ukwenza abantu bangalaleli amaKrestu bebawahloye.”

16. Khuyini ekufuze siyikhumbule nasizwa iindaba ezimamala?

16 USathana usaragela phambili aleya amala nanamhlanjesi. Usaragela phambili ‘adurhisa iphasi loke.’ (IsAm. 12:9) Nange kwenzeka uzwa iindaba ezingakhiko malungana nehlangano nabafowethu abadosaphambili, khumbula indlela amanaba kaZimu aphatha ngayo uJesu nabafundi bekhulu lokuthoma. UJesu wathi bazokuphikisa labo abalotjha uJehova bebakhulume amala ngabo, ngikho okwenzekako namhlanjesi. (Mat. 5:​11, 12) Angekhe sizikholwe iindaba ezimamala nange sizwisisa ukuthi zivela kuphi besenze okuthileko msinyana bona sizivikele. Singazivikela njani?

17. Singakubalekela njani ukulinyazwa ziindaba ezimamala? (2 Thimothi 1:13) (Funda ibhoksi elithi, “ Kufuze Senzeni Nasizwa Iindaba Ezimamala?”)

17 Zale iindaba ezimamala. Umpostoli uPowula wayibeka yakhanya ukuthi kufuze senzeni nasizwa iindaba ezimamala. Watjela uThimothi bona ‘ayale abathileko ukuthi . . . bangalaleli iindaba ezimamala’ nokuthi “bazale [iindaba] ezihlambalazako.” (1 Thim. 1:​3, 4; 4:7) Umntwana angadobha into phasi ayiphosele ngeemlonyeni kodwana umuntu ovuthiweko uyabuzwisisa ubungozi balokho begodu angekhe akwenze lokho. Siyazala iindaba ezimamala ngombana siyazazi ukuthi zivelaphi. Kunalokho, silalela kwaphela ‘amezwi azuzisako’ weqiniso.—Funda yesi-2 kaThimothi 1:13.

18. Singatjengisa njani ukuthi siyayithemba ihlangano kaJehova?

18 Sicoce ngeendlela ezintathu kwaphela kezinengi ihlangano kaJehova elingisa ngayo uJesu. Njengombana ufunda iBhayibheli, tjheja ezinye iindlela ihlangano kaZimu elandela ngayo isibonelo sakaJesu. Siza labo ohlanganyela nabo ebandleni bathembe ihlangano kaZimu. Ragela phambili utjengisa ukuthi uyayithemba ihlangano kaJehova, ngokulotjha uJehova ngokuthembeka bewunamathele ehlanganwenakhe ayisebenzisako bona afeze intandwakhe. (Rhu. 37:28) Asirageleni phambili sithokoza khulu ngelungelo esinalo lokuba yingcenye yabantu bakaJehova abanethando nabathembekileko.

UNGAPHENDULA NJANI?

  • Abantu bakaZimu bamlingisa njani uJesu?

  • Singaragela njani phambili sitjengisa ukuthi siyayithemba ihlangano kaJehova?

  • Kufuze senzeni nasizwa iindaba ezimamala?

INGOMA 103 Abelusi Bazizipho Ezibabantu

a Funda ibhoksi elithi “Kubayini sithi ngo-1919?” encwadini ethi, Ekugcineni UJehova Ulotjhwa Ngendlela Ayamukelako! kk. 102-103.

b IHLATHULULO YESITHOMBE: Ngemva kobana abadala bacocisene ngamalungiselelo wokutjhumayela ngekarana, umbonisi wesiqhema udlulisela umlayezo kubarhuweleli bona bajame eduze neboda.