TAAVETI armees oli ka võõramaalastest sõjamehi, nagu ammonlane Selek, hett Uurija ja moabiit Jitma. a (1. Ajar. 11:39, 41, 46.) Lisaks olid seal kreedid, pleedid ja gatlased. (2. Saam. 15:18.) Arvatakse, et kreedid ja pleedid olid suguluses vilistitega ning gatlased olid pärit vilistite linnast Gatist. (Joosua 13:2, 3; 1. Saam. 6:17, 18; Hes. 25:16.)

Miks lubas Taavet võõramaalastel oma sõjaväes teenida? Ta oli kindel, et nad on ustavad talle, ja mis kõige tähtsam – ustavad Jehoovale. Kreetide ja pleetide kohta ütleb üks teatmeteos: „Nad jäid Taavetile ustavaks ka kõige keerulisematel aegadel.” („The New Interpreter’s Dictionary of the Bible”.) Näiteks kui iisraellased keerasid Taavetile selja ja järgisid nurjatut meest Seebat, jäid kreedid ja pleedid Taaveti kõrvale ning aitasid tal Seeba mässu maha suruda. (2. Saam. 20:1, 2, 7.) Ühel teisel korral üritas Taaveti poeg Adonija trooni haarata. Kreedid ja pleedid olid jällegi Taaveti poolel ning aitasid tal troonile tõsta Jehoova valitud kuninga Saalomoni. (1. Kun. 1:24–27, 38, 39.)

Veel üks võõramaalane, kes jäi Taavetile ustavaks, oli gatlane Ittai. Tema ja ta 600 sõjameest toetasid kuningas Taavetit, kui tolle poeg Absalom tema vastu mässas ja iisraellased tema vastu üles keeras. Taavet ütles Ittaile, et kuna too on võõramaalane, siis pole see tema võitlus. Ent Ittai vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui mu isand kuningas elab, su sulane tahab olla seal, kus on mu isand! Ma olen valmis sinu pärast kasvõi surema!” (2. Saam. 15:6, 18–21.)

Kuigi kreedid, pleedid ja gatlased olid võõramaalased, tunnustasid nad, et Jehoova on tõeline Jumal ja Taavet tema valitud kuningas. Taavet võis olla tõesti tänulik, et tema kõrval on sellised ustavad mehed.