19. UURIMISARTIKKEL
LAUL 22 Kuningriik on väes
Kuidas Jehoova tulevikus kohut mõistab
„Jehoova ... ei taha, et keegi hukkuks.” (2. PEETR. 3:9)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, miks me võime olla kindlad, et Jehoova on suure viletsuse ajal kohut mõistes õiglane ja halastav.
1. Miks võib öelda, et me elame erakordsel ajal?
ME ELAME erakordsel ajal. Iga päev võime näha, kuidas piibli prohvetiennustused meie silme all täituvad. Me näeme, kuidas põhja kuningas ja lõuna kuningas ülemvõimu pärast võitlevad. (Taan. 11:40, allmärkus.) Head sõnumit Jumala kuningriigist kuulutatakse enneolematus ulatuses ja miljonid on seda kuulda võtnud. (Jes. 60:22; Matt. 24:14.) Ja meil on külluslikult vaimset toitu, mida me saame just õigel ajal. (Matt. 24:45–47.)
2. Milles me võime olla kindlad, ent mida meil tuleb tunnistada?
2 Jehoova aitab meil järjest paremini mõista neid olulisi sündmusi, mis peagi aset leiavad. (Õpet. 4:18; Taan. 2:28.) Me võime olla kindlad, et selleks ajaks, kui suur viletsus algab, teame me kõike, mida vaja, et sel keerulisel ajal vastu pidada ja ühtseks jääda. Ent meil tuleb tunnistada, et on asju, mida me tuleviku kohta ei tea. Selles artiklis vaatame, miks me oleme muutnud mõningaid varasemaid seisukohti seoses nende sündmustega. Seejärel vaatame, mida me tuleviku ja selle kohta, kuidas Jehoova tegutseb, teame.
MIDA ME EI TEA
3. Mida me oleme varem öelnud selle kohta, millal inimestel pole enam võimalik Jehoova poolele asuda, ja miks me nii arvasime?
3 Varem ütlesime, et kui suur viletsus algab, pole ühelgi inimesel enam võimalik Jehoova poolele tulla ja Harmagedooni üle elada. Me arvasime nii, kuna olime seisukohal, et veeuputuseaegsetel sündmustel on prohvetlik tähendus. Näiteks järeldasime, et nagu Jehoova sulges Noa laeva ukse enne veeuputust, nii ta otsekui sulgeb ukse enne suurt viletsust ja inimestel pole enam võimalust päästet saada. (Matt. 24:37–39.)
4. Kas kõigel, mis on veeuputusega seotud, on prohvetlik tähendus? Selgita.
4 Kas me peaksime arvama, et kõigel, mis juhtus veeuputuse ajal, on prohvetlik tähendus? Piibel seda ei näita. a On tõsi, et Jeesus võrdles Noa päevi oma juuresolekuga. Ent ta ei öelnud, et kõigil tolleaegsetel sündmustel, näiteks laeva ukse sulgemisel, on prohvetlik tähendus. Siiski on meil veeuputuse loost palju õppida.
5. a) Millest ilmnes Noa usk? (Heebr. 11:7; 1. Peetr. 3:20.) b) Mida võib tuua välja meie aja kuulutustöö ja Noa kuulutustöö kohta?
5 Kui Noa kuulis Jehoova hoiatussõnumit, hakkas ta kohe laeva ehitama ja tõendas sellega, et tal on tugev usk. (Loe Heebrealastele 11:7; 1. Peetruse 3:20.) Neil, kes tänapäeval kuningriigisõnumit kuulevad, tuleb samuti oma usku tegudega tõendada. (Ap. t. 3:17–20.) Peetrus nimetas Noad õigusekuulutajaks. (2. Peetr. 2:5.) Ent nagu arutasime eelmises artiklis, ei tea me, kas Noa jõudis enne veeuputust kuulutada kõigile inimestele, kes siis maa peal elasid. Meie osaleme praegu innukalt kuulutustöös, mida tehakse kogu maailmas. Ent kui väga me ka ei püüaks, ei suuda me rääkida head sõnumit kõigile inimestele, enne kui tuleb lõpp.
6., 7. Miks me võime öelda, et me ei jõua kuulutada kõigile inimestele, enne kui lõpp tuleb?
6 Vaatame, mida Jeesus ütles meie kuulutustöö ulatuse kohta. Ta ennustas, et head sõnumit „kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele”. (Matt. 24:14.) See ennustus täitub praegu suuremas ulatuses kui kunagi varem. Meie väljaanded ilmuvad rohkem kui 1000 keeles ja meie veebisaidi kaudu on need kättesaadavad peaaegu kõigile maakera elanikele.
7 Ent Jeesus ütles oma jüngritele, et nad ei jõua kõiki linnu läbi käia ehk kõigile inimestele kuulutada, enne kui ta tuleb. (Matt. 10:23; 25:31–33.) Tänapäeval elab miljoneid inimesi piirkondades, kus kuulutustöö on piiratud või keelustatud. Lisaks sünnib iga minut sadu lapsi. Me anname oma parima, et kuulutada „igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule”. (Ilm. 14:6.) Ent fakt on see, et me ei jõua enne lõppu hea sõnumiga iga inimeseni.
8. Milline küsimus võib tekkida? (Vaata ka pilte.)
8 Seega kerkib küsimus, mis saab neist, kel pole enne suure viletsuse puhkemist võimalust head sõnumit kuulda. Mida Jehoova ja tema poeg Jeesus, kellele ta on usaldanud kohtumõistmise, nende suhtes otsustavad? (Joh. 5:19, 22, 27; Ap. t. 17:31.) Selle artikli juhttekst ütleb, et Jehoova „ei taha, et keegi hukkuks”. Ta hoopis „soovib, et kõik oma patte kahetseksid”. (2. Peetr. 3:9; 1. Tim. 2:4.) Samas pole ta meile veel avaldanud, mida ta selliste inimeste suhtes ette võtab. Loomulikult pole ta üldse kohustatud meile kõigest teada andma.
Mida võtab Jehoova ette nende suhtes, kel pole enne suure viletsuse algust võimalust head sõnumit kuulda? (Vaata lõiku 8.) c
9. Mida on Jehoova meile piiblis teada andnud?
9 Mõningaid asju on Jehoova meile siiski avaldanud. Näiteks ütleb piibel, et Jehoova toob tagasi ellu ülekohtused inimesed, kel polnud võimalust kuulda head sõnumit ja muuta oma eluviisi. (Luuka 23:42, 43; Ap. t. 24:15.) See tõstatab aga teisi olulisi küsimusi.
10. Mis küsimused veel kerkivad?
10 Kas neil, kes surevad suure viletsuse ajal, pole enam mingit ülesäratamislootust? Piibel ütleb selgelt, et Jehoova vastaseid, kes Harmagedooni sõjas hävitatakse, üles ei äratata. (2. Tess. 1:6–10.) Mis saab aga teistest, näiteks neist, kes surevad loomulikku surma või saavad hukka õnnetuse või mõne teise inimese käe läbi? (Kog. 9:11; Sak. 14:13.) Kas osa neist on ülekohtuste hulgas, kes uues maailmas üles äratatakse? Seda me ei tea.
MIDA ME TEAME
11. Mille alusel mõistetakse inimeste üle kohut?
11 Me teame tuleviku kohta nii mõndagi. Näiteks teame, et Jeesus mõistab inimeste üle kohut selle põhjal, kuidas nad on kohelnud tema võitud vendi. (Matt. 25:40.) Need, kes liigitatakse lammasteks, on näidanud, et nad toetavad teda ja võituid. Me teame ka seda, et mõned võitud kristlased on pärast suure viletsuse puhkemist veel maa peal ja nad võetakse taevasse veidi aega enne Harmagedooni algust. Seni on inimestel võimalik neid ja nende tööd toetada. (Matt. 25:31, 32; Ilm. 12:17.) Miks on need mõtted olulised?
12., 13. Kuidas võivad mõned reageerida, kui näevad Suure Babüloni hävitamist? (Vaata ka pilte.)
12 Võib juhtuda, et mõnedele, kes näevad suure viletsuse puhkedes vääruskude hävingut, meenub, et Jehoova tunnistajad rääkisid sellest juba kaua aega tagasi. Kas võib olla, et osa neist muudab meelt ja ühineb Jehoova rahvaga? (Hes. 33:33; Ilm. 17:5.)
13 Võrdluseks võib tuua selle, mis juhtus Moosese päevil. Kui iisraellased Egiptusest välja rändasid, ühines nendega „palju teistest rahvastest inimesi”. (2. Moos. 12:38.) Mõned neist olid hakanud Jehoovat uskuma, kui nägid kümmet nuhtlust, millest Mooses oli rääkinud. Kui osa neist, kes näeb Suure Babüloni hävingut, ühineb enne lõppu Jehoova rahvaga, siis kas oleksime pettunud? Muidugi mitte. Me soovime olla oma taevase isa moodi, kes on „halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde”. b (2. Moos. 34:6.)
Mõnedele, kes näevad Suure Babüloni hävingut, võib meenuda, et Jehoova tunnistajad rääkisid sellest juba ammu (Vaata lõike 12 ja 13.) d
14., 15. Kas võimalus saada igavene elu sõltub sellest, millal inimene sureb või kus ta elab? Selgita. (Laul 33:4, 5.)
14 Vahel võib keegi mõne lähedase kohta, kes ei teeni Jehoovat, öelda: „Oleks parem, kui ta sureks enne suurt viletsust, sest siis oleks lootust, et ta äratatakse üles.” See on kindlasti öeldud headel motiividel. Ent inimese tulevik ei sõltu sellest, millal ta sureb. Jehoova on täiuslik kohtumõistja ja teeb alati seda, mis on õige ja õiglane. (1. Moos. 18:25; loe Laul 33:4, 5.)
15 Samuti on mõistlik järeldada, et inimese tulevik ei sõltu sellest, kus ta elab. On mõeldamatu, et Jehoova arvaks miljonid inimesed, kes elavad maades, kus neil pole kunagi olnud võimalust kuningriigisõnumit kuulda, automaatselt kitsede hulka. (Matt. 25:46.) Me võime olla kindlad, et kogu maa kohtumõistja hoolib neist inimestest palju rohkem kui meie. Me ei tea, kuidas Jehoova suure viletsuse ajal asjade käiku juhib. Kui ta siis kõigi rahvaste silme ees end pühitseb, võivad mõned, kes sel ajal toimuvaid sündmusi näevad, hakata temasse uskuma ja tema poolele asuda. (Hes. 38:16.)
Kas võib olla, et osa neist, kes näevad vääruskude hävingut, muudab meelt ja ühineb Jehoova rahvaga?
16. Mida me Jehoova kohta teame? (Vaata ka pilti.)
16 Piiblit uurides oleme mõistnud, kui kallis on Jehoovale iga inimese elu. Ta andis meie eest oma poja, et meil oleks võimalik elada igavesti. (Joh. 3:16.) Me kõik oleme tundnud Jehoova hella kiindumust. (Jes. 49:15.) Ta tunneb meid igaüht nimepidi. Tegelikult tunneb ta meid lausa nii hästi, et kui peaksime surema, saab ta meid üles äratada. Ta teab meist iga pisimatki detaili ja suudab taastada kõik meie mälestused, mis teevadki meist selle, kes me oleme. (Matt. 10:29–31.) Me võime olla täiesti kindlad, et meie taevane isa mõistab meie üle kohut tasakaalukalt, õiglaselt ja halastavalt. (Jaak. 2:13.)
Me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova on inimeste üle kohut mõistes õiglane ja halastav (Vaata lõiku 16.)
17. Mida me järgmises artiklis arutame?
17 Tänu nendele selginenud arusaamadele mõistame, et kuulutustöö on praegu olulisem kui kunagi varem. Miks me võime nii öelda ja mis ajendab meid innukalt ikka edasi kuulutama? Seda arutame järgmises artiklis.
LAUL 76 Kuis ennast tunned sa?
a Rohkem infot selle teema kohta leiab artiklist „Sa oled arvanud heaks nii teha” (Vahitorn 2015, 15. märts, lk 7–11).
b Pärast Suure Babüloni hävitamist pannakse Jehoova teenijate ustavus proovile, kui neid ründab Goog Maagoogi maalt. Proovile pannakse ka need, kes alles suure viletsuse ajal Jehoova poolele asuvad.
c PILTIDE SELGITUSED. Kolm pilti, mis näitavad, miks ei pruugi mõned enne suure viletsuse puhkemist head sõnumit kuulda. 1. Naine, kes elab paigas, kus riigiusu tõttu on kuulutustöö tegemine ohtlik. 2. Abielupaar, kes elab riigis, kus hea sõnumi kuulutamine on ebaseaduslik ja ohtlik. 3. Mees, kes elab paigas, mis on väga eraldatud ja raskesti ligipääsetav.
d PILDI SELGITUS. Noorele naisele, kes on Jehoovast eemale triivinud, meenub, mida ta õppis Suure Babüloni hävingu kohta. Ta otsustab Jehoova juurde tagasi pöörduda ning läheb oma vanemate juurde, kes on Jehoova teenijad. Kui midagi sellist juhtub, siis tahame olla halastavad ja kaastundlikud nagu meie taevane isa ning selle üle rõõmustada.
