Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 19

LALA 22 Afɔ Kristo Maŋtsɛyeli Lɛ—Hã Eba Shikpɔŋ Nɔ!

Mɛni Wɔle Yɛ Bɔ Ni Yehowa Baakojo Mɛi Ehã Wɔsɛɛ Lɛ He?

Mɛni Wɔle Yɛ Bɔ Ni Yehowa Baakojo Mɛi Ehã Wɔsɛɛ Lɛ He?

‘Yehowa sumɔɔɔ akɛ akpãtã mɔ ko mɔ ko hiɛ.’2 PET. 3:9.

NƆ NI WƆBAAKASE

Wɔbaanyɛ wɔhe wɔye kɛ wɔtsui muu fɛɛ akɛ, wɔsɛɛ kɛ́ Yehowa miikojo mɛi lɛ, ebaafee nɔ ni ja.

1. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ?

 BE NI wɔyɔɔ mli nɛɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ! Daa gbi lɛ, wɔnaa nibii ni tsɔɔ akɛ Biblia mli gbalɛi miiba mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔmiina bɔ ni “kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ” kɛ “wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ” kɛ amɛhe miitswa koni amɛye jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (Dan. 11:40) Wɔmiina akɛ, aashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni mɛi akpekpei abɔ ehala akɛ amɛbaasɔmɔ Yehowa. (Yes. 60:22; Mat. 24:14) Agbɛnɛ hu, aalɛ wɔ kɛ mumɔŋ niyenii babaoo yɛ “be ni sa mli.”—Mat. 24:​45-47.

2. Mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔbaale dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ aje shishi? Shi mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli?

2 Yehowa miiya nɔ eeye eebua wɔ ni wɔnu nibii ni sa kadimɔ waa ni etsɛŋ kwraa ebaaba lɛ ashishi jogbaŋŋ. (Abɛi 4:18; Dan. 2:28) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, be ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi lɛ, atsɔɔ wɔ nibii fɛɛ ni esa akɛ wɔle koni wɔnyɛ wɔye Yehowa anɔkwa ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ afee ekome yɛ nakai be ni mli shihilɛ wa lɛ mli. Shi esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, nibii ni etsɛŋ ebaaba lɛ ahe saji komɛi yɛ ni wɔleee. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ hewɔ ni wɔtsake shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ nibii ni etsɛŋ ebaaba lɛ ateŋ ekomɛi ahe. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔle yɛ nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ kɛ bɔ ni wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baafee enii ehã lɛ he.

NƆ NI WƆLEEE

3. Be ko ni eho lɛ, wɔwie akɛ be ko baaba ni mɛi náŋ hegbɛ amɛtsake amɛtsui koni ahere amɛyiwala. Mɛɛ be ni? Ni mɛni nɔ wɔdamɔ wɔwie nakai?

3 Be ko ni eho lɛ, wɔwie akɛ kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, mɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ náŋ hegbɛ amɛtsake amɛtsui koni ahere amɛyiwala yɛ Harmagedon. Nɔ hewɔ ni wɔwie nakai lɛ ji, wɔyasusu akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni awie ehe yɛ Nu Afua lɛ he sane lɛ mli kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni tee nɔ yɛ nakai beiaŋ lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko ni baaya nɔ yɛ wɔbeiaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔyasusu akɛ, bɔ ni mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ abote adeka lɛ mli dɔŋŋ be ni “Yehowa ŋa shinaa lɛ,” nakai nɔŋŋ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ atsake etsui ni ehe Yehowa nɔ eye ni ahere eyiwala kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi.—Mat. 24:​37-39.

4. Mɛni hewɔ wɔwieee dɔŋŋ akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni awie he yɛ Nu Afua lɛ he sane lɛ mli lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko ni baaya nɔ yɛ wɔbeiaŋ?

4 Shi ani eja akɛ wɔbaawie akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni awie he yɛ Nu Afua lɛ he sane lɛ mli lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko ni baaya nɔ yɛ wɔbeiaŋ? Hetoo lɛ ji, dabi. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, Biblia lɛ ewieko akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni awie he yɛ Nu Afua lɛ he sane lɛ mli lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko. a Eyɛ mli akɛ Yesu kɛ be ni eba lɛ to “Noa gbii lɛ” ahe moŋ, shi ewieee akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni tee nɔ yɛ nakai beiaŋ, tamɔ shinaa lɛ ni Yehowa ŋa lɛ nɛkɛ lɛ, damɔ shi kɛhã nɔ ko ni baaba wɔsɛɛ. Shi enɛ etsɔɔɔ hu akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Noa kɛ Nu Afua lɛ he sane lɛ mli.

5. (a) Mɛni Noa fee dani Nu Afua lɛ ba? (Hebribii 11:7; 1 Petro 3:20) (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔwie yɛ shiɛmɔ ni Noa shiɛ lɛ kɛ shiɛmɔ ni wɔshiɛɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ he?

5 Be ni Yehowa bɔ Noa kɔkɔ akɛ ekɛ nu afua baakpãtã je lɛ hiɛ ni no hewɔ lɛ, ekpɛ adeka lɛ, ekpɛ adeka lɛ, ni no hãa wɔnaa akɛ ehe Nyɔŋmɔ nɔ eye. (Kanemɔ Hebribii 11:7; 1 Petro 3:20.) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi lɛ, esa akɛ amɛfee nɔ ko yɛ nɔ ni amɛnu lɛ he kɛtsɔɔ akɛ amɛheɔ amɛyeɔ. (Bɔf. 3:​17-20) Petro tsɛ Noa akɛ, “jalɛ shiɛlɔ.” (2 Pet. 2:5) Shi tamɔ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔleee kɛji Noa to gbɛjianɔ koni eshiɛ ehã mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ dani Nu Afua lɛ aba. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔshiɛ wɔhã mɛi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, ni wɔkɛ ekãa tsuɔ nitsumɔ nɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔle akɛ, wɔnyɛŋ wɔshiɛ wɔhã mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ dani naagbee lɛ aba. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

6-7. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, wɔnyɛŋ wɔshiɛ wɔhã mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ dani naagbee lɛ aba?

6 Susumɔ nɔ ni Yesu wie yɛ shiɛmɔ nitsumɔ ni wɔtsuɔ ŋmɛnɛ lɛ he okwɛ. Egba akɛ, abaashiɛ sane kpakpa lɛ “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” (Mat. 24:14) Ŋmɛnɛ lɛ, nakai gbalɛ lɛ miiba mli waa fe bei fɛɛ ni eho. Wɔmiishiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ yɛ wiemɔi ni fa fe 1,000 mli, ni jw.org wɛbsaiti lɛ hewɔ lɛ, mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ hei srɔtoisrɔtoi baanyɛ anu sane kpakpa nɛɛ.

7 Shi Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛgbeŋ Israel maji lɛ fɛɛ anaa kɛyashi gbɔmɔ Bi lɛ baaba.” (Mat. 10:23; 25:​31-33) Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji, ekaselɔi lɛ eshiɛŋ amɛhãŋ mɔ fɛɛ mɔ dani ebaaba. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ nuko sane ni wɔshiɛɔ lɛ, ejaakɛ amɛyɛ maji ni akpɛlɛɛɛ ni wɔshiɛɔ yɛ mli lɛ anɔ. Agbɛnɛ hu, akɔntaabuu tsɔɔ akɛ, miniti fɛɛ miniti lɛ, afɔɔ abifabii 250. Wɔmiibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ koni wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi ni jɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku, kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ” mli. (Kpo. 14:6) Shi anɔkwale lɛ ji, wɔnyɛŋ wɔshiɛ wɔhã mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ dani naagbee lɛ aba.

8. Mɛɛ sane ekolɛ wɔbaabi yɛ bɔ ni Yehowa baakojo mɛi ehã wɔsɛɛ lɛ he? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

8 Enɛ teɔ sanebimɔ ko shi, no ji: Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, mɛni baaba mɛi ni nɔ ko hewɔ lɛ amɛnuko sane kpakpa lɛ anɔ? Te Yehowa kɛ e-Bi lɛ, mɔ ni ekɛ kojomɔ lɛ fɛɛ ewo edɛŋ lɛ kɛ amɛ baaye ahã tɛŋŋ? (Yoh. 5:​19, 22, 27; Bɔf. 17:31) Ŋmalɛ ni nikasemɔ nɛɛ damɔ nɔ lɛ kɛɛ, Yehowa ‘sumɔɔɔ akɛ akpãtã mɔ ko mɔ ko hiɛ.’ Moŋ lɛ, “eesumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.” (2 Pet. 3:9; 1 Tim. 2:4) Shi nɔ kome ji, Yehowa etsɔko wɔ bɔ ni ebaakojo mɛi ni nuko sane kpakpa lɛ ehã. Ni wɔle akɛ, jeee doo akɛ etsɔɔ wɔ.

Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, te Yehowa kɛ mɛi ni nɔ ko hewɔ lɛ amɛnuko sane kpakpa lɛ baaye ehã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ kuku 8) c


9. Mɛni Yehowa ehã wɔle yɛ Biblia lɛ mli? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

9 Yehowa ehã wɔle nibii komɛi ni ebaafee lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Yehowa baatee “mɛi ni ejaaa” lɛ ashi koni amɛná hegbɛ amɛnu sane kpakpa lɛ ni amɛkpɛ amɛyiŋ kɛji amɛbaabo toi ni amɛtsake amɛgbɛi, loo amɛboŋ toi. (Bɔf. 24:15; Luka 23:​42, 43) Shi enɛ hu teɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa ashi.

10. Mɛɛ saji krokomɛi ekolɛ mɔ ko baabi?

10 Ani mɛi fɛɛ ni baagboi yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ ahiɛ baakpãtã kɛya naanɔ, ni tsɔɔ akɛ, ateŋ amɛ shi dɔŋŋ? Biblia lɛ hãa wɔleɔ faŋŋ akɛ, Yehowa kɛ eŋwɛi asraafoi lɛ baakpãtã mɛi fɛɛ ni teɔ shi amɛwoɔ lɛ lɛ ahiɛ yɛ Harmagedon, ni akɛ, ateŋ amɛ shi dɔŋŋ. (2 Tes. 1:​6-10) Ni mɛi ni adesai krokomɛi baagbe amɛ loo amɛbaagboi yɛ oshãra ko mli loo yɛ gbɔlɛ, hela, loo nɔ kroko ni tamɔ nakai lɛ hewɔ hu? (Jaj. 9:11; Zak. 14:13) Ani amɛteŋ mɛi komɛi baafata “mɛi ni ejaaa” ni abaatee amɛ shi yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ ahe? Wɔleee.

NƆ NI WƆLE

11. Mɛni nɔ Yesu baadamɔ ekojo mɛi?

11 Wɔle nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ ahe saji pii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔle akɛ, Yesu baadamɔ bɔ ni mɛi kɛ enyɛmimɛi lɛ, ni ji mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ, ye amɛhã lɛ nɔ ekojo amɛ akɛ abotiai loo gwantɛŋi. (Mat. 25:40) Ebaabu mɛi ni fi enyɛmimɛi lɛ asɛɛ lɛ akɛ gwantɛŋi. Wɔle hu akɛ, be ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi lɛ, Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo, ni amɛkɛ wɔ baahi shi kɛyashi be ni eshwɛ fioo ni abaawu Harmagedon ta lɛ dani amɛbaaya ŋwɛi. Bei abɔ ni Kristo nyɛmimɛi lɛ yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ, mɛi baaná hegbɛ amɛfi amɛsɛɛ ni amɛye amɛbua amɛ ni amɛtsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ. (Mat. 25:​31, 32; Kpo. 12:17) Mɛni hewɔ saji ni wɔsusu he nɛɛ sa kadimɔ waa lɛ?

12-13. Kɛ́ mɛi na akɛ akpãtã “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ hiɛ lɛ, mɛni ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi baafee? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

12 Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, ekolɛ mɛi ni baana “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ hiɛkpatamɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi baakai akɛ, Yehowa Odasefoi ewie jeeŋmɔ akɛ nɔ ko nakai baaba. Ani mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi baatsake amɛtsui ni amɛbafata wɔhe?—Kpo. 17:5; Eze. 33:33.

13 Kɛ́ amɛteŋ mɛi komɛi tsake amɛtsui lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni ba yɛ Ejipt yɛ Mose beiaŋ lɛ. Kɛ́ obaakai lɛ, be ni Israelbii lɛ shiɔ Ejipt lɛ, “futufutu gbɔmɛi babaoo” fata amɛhe kɛtee. (2 Mo. 12:38) Eeenyɛ efee akɛ, futufutu gbɔmɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi na akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Mose wie yɛ Haomɔi Nyɔŋma lɛ ahe lɛ ba mli, ni no hã fiofio lɛ, amɛbahe Yehowa nɔ amɛye. Kɛ́ nɔ ko nakai ba yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ lɛ, ani ebaadɔ wɔ akɛ mɛi komɛi etsake amɛtsui ni amɛbafata wɔhe be ni eshwɛ fioo ni naagbee lɛ baaba? Dabi kwraa! Edɔŋ wɔ, ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔkase wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni wɔle akɛ eji “Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɔ kɛ musuŋtsɔlɔ, ní mli fuuu mra ni esuɔmɔ ni tsakeee kɛ enɔkwale fa babaoo.” b2 Mo. 34:6.

Ekolɛ mɛi ni baana “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ hiɛkpatamɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi baakai akɛ, Yehowa Odasefoi ewie jeeŋmɔ akɛ nɔ ko nakai baaba (Kwɛmɔ kuku 12-13) d


14-15. Ani be ni mɔ ko baagbo loo shikpɔŋ lɛ nɔ he ni eyɔɔ ni baatsɔɔ bɔ ni Yehowa baakojo lɛ ehã wɔsɛɛ? Tsɔɔmɔ mli. (Lala 33:​4, 5)

14 Ani onu pɛŋ ni nyɛmi ko miiwie akɛ, ‘Kɛ́ miwekunyo nɛɛ ni jeee Odasefonyo lɛ gbo dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ abaatee lɛ shi’? Ekã shi faŋŋ akɛ, nyɛmimɛi ni wieɔ nakai lɛ awekumɛi asane kã amɛtsui nɔ waa. Shi kɛ́ abaatee mɔ ko shi jio, ateŋ lɛ shi jio, ani be ni ekɛgbo lɛ ni baatsɔɔ? Dabi. Yehowa ji Kojolɔ ni yeɔ emuu; eyeɔ jalɛsane ni efeɔ nɔ ni ja be fɛɛ be. (Kanemɔ Lala 33:​4, 5.) Lɛ ji “shikpɔŋ lɛ fɛɛ Kojolɔ,” ni wɔbaanyɛ wɔmu wɔfɔ̃ enɔ akɛ ebaafee nɔ ni ja.—1 Mo. 18:25.

15 Ni he ni mɔ ko yɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hu? Ani no baatsɔɔ bɔ ni Yehowa baakojo lɛ ehã wɔsɛɛ? Wɔbaanyɛ wɔhã hetoo akɛ, dabi. Mɛi pii yɛ ni maji anɔ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛnáaa hegbɛ amɛnu Maŋtsɛyeli lɛ he sane. Wɔle akɛ, Yehowa, shikpɔŋ lɛ fɛɛ Kojolɔ ni feɔ nɔ ni ja be fɛɛ be lɛ, ebuŋ mɛi nɛɛ fɛɛ akɛ “abotiai” akɛni amɛnáaa hegbɛ nɛɛ hewɔ. (Mat. 25:46) Amɛsane kã etsui nɔ waa fe bɔ ni amɛsane kã wɔtsui nɔ lɛ po. Wɔleee bɔ ni Yehowa baatsu saji ahe nii ehã yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. Shi ekolɛ, nibii ni baaya nɔ lɛ baatsirɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ni amɛhe Yehowa nɔ amɛye kɛ́ ehã jeŋmaji lɛ fɛɛ le akɛ, lɛ ji Yehowa lɛ.—Eze. 38:16.

Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, . . . ani mɛi komɛi ni baana lɛ baatsake amɛtsui?

16. Te wɔle Yehowa wɔhã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

16 Nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ehã wɔna akɛ, Yehowa buɔ adesai awala akɛ ejara wa waa. Ehã e-Bi lɛ kɛ ewala bashã afɔle ehã wɔ koni wɔ fɛɛ wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔhi shi kɛya naanɔ. (Yoh. 3:16) Wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔye odase akɛ, Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ waa yɛ wɔhe. (Yes. 49:15) Ele wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛ́i. Anɔkwa, ele wɔ jogbaŋŋ aahu akɛ, kɛ́ wɔgboi po lɛ, ebaanyɛ ekai wɔhe nɔ fɛɛ nɔ ni etee wɔ shi! (Mat. 10:​29-31) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ wɔ lɛ baakojo wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ jogbaŋŋ, ejaakɛ ehiɛ kã shi, efeɔ nɔ ni ja, ni enaa mɔbɔ.—Yak. 2:13.

Wɔbaanyɛ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ, Yehowa baakojo wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ jogbaŋŋ, ejaakɛ ehiɛ kã shi, efeɔ nɔ ni ja, ni enaa mɔbɔ (Kwɛmɔ kuku 16)


17. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Shishinumɔ hee nɛɛ ni wɔná lɛ ehã wɔna akɛ, be ni eshwɛ lɛ faaa dɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔshiɛ kɛ ekãa fe bei fɛɛ ni eho. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ni mɛni tsirɛɔ wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ kɛ ekãa? Abaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

LALA 76 Obaaná Miishɛɛ Waa!

a Kɛ́ ootao ole nɔ hewɔ ni wɔtsake shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ, kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Enɛ Ji Gbɛ Ni Okpɛlɛ Nɔ,” ni je kpo yɛ March 15, 2015 Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 3-8 lɛ.

b Yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ lɛ, Gog ni jɛ Magog baatutua Yehowa tsuji fɛɛ, ni enɛ baaka amɛhemɔkɛyeli lɛ waa. Mɛi fɛɛ ni baabafata Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ lɛ hu baatsɔ kaa nɛɛ mli.

c NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Mfonirii etɛ ni miitsɔɔ yiŋtoi komɛi ahewɔ ni jeee mɔ fɛɛ mɔ baanu sane kpakpa ni wɔshiɛɔ lɛ: (1) Yoo ko ni yɔɔ maŋ ko ni jamɔ ni ehe shi yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ lɛ, eyɛ oshãra akɛ abaashiɛ yɛ jɛmɛ lɛ nɔ, (2) nuu ko kɛ eŋa ni yɔɔ maŋ ko ni nɔyeli lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni ashiɛ yɛ jɛmɛ ni eyɛ oshãra hu akɛ abaafee nakai lɛ nɔ, kɛ (3) nuu ko ni yɔɔ he ko ni etse ehe banee kwraa ni jɛmɛ yaa wa waa.

d NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Oblayoo ko ni shi anɔkwale lɛ ekai nɔ ni ekase yɛ “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ hiɛkpatamɔ lɛ he. Etsake etsui, ni eku esɛɛ kɛtee efɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ aŋɔɔ. Kɛ́ nɔ ko tamɔ nɛkɛ ba lɛ, esa akɛ wɔkase wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni wɔna mɔ lɛ mɔbɔ, wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ ehe, ni wɔná miishɛɛ akɛ eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ.