Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE 19

INGOMA 22 UmBuso KaZimu Uyabusa Sithi Abuze

Khuyini Esiyaziko Ngezahlulelo ZakaJehova Ezizako?

Khuyini Esiyaziko Ngezahlulelo ZakaJehova Ezizako?

‘UJehova akafisi ukuthi namunye atjhabalale.’2 PIT. 3:9.

OKUSESIHLOKWENESI

Singaqiniseka bona indlela uJehova azokwahlulela ngayo abantu esikhathini esizako, izokuba nobulungiswa.

1. Kubayini sithi siphila esikhathini esithabisako?

 SIPHILA esikhathini esithabisa kwamambala! Qobe langa sikghona ukubona isiphorofido seBhayibheli sizaliseka. Ngokwesibonelo, sibona “ikosi yetlhagwini” ‘nekosi yesewula’ ziphalisana ngebanga lokuthi zifuna ukubusa iphasi. (Dan. 11:40) Sibona iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu zitjhunyayelwa ephasini loke begodu iingidigidi zabantu zikhethe ukulotjha uJehova. (Isa. 60:22; Mat. 24:14) Sifumana nezinto ezinengi ezisitjhideza kuZimu “ngesikhathi esifaneleko.”—Mat. 24:​45-47

2. Khuyini esingaqiniseka ngayo kodwana khuyini ekufuze siyilemuke?

2 UJehova uragela phambili asisiza bona sizwisise kuhle izenzakalo eziqakathekileko ezizokwenzeka ingasi kade. (IzA. 4:18; Dan. 2:28) Singaqiniseka ukuthi ngesikhathi ekuzokuthoma ngaso isizi elikhulu, sizabe sazi koke esitlhoga ukukwazi bona sikghone ukukghodlhelela ngokuthembeka begodu sihlale sibumbene ngesikhathi esibudiseso. Kufuze sivume ukuthi kunezinto esingazaziko ngalokho okuzokwenzeka ingasi kade. Esihlokwenesi sizokuthoma sicoce ngokuthi kubayini silungise lokho esikhe sakutjho ngaphambilini. Sizokucoca ngalokho esakutjhoko ngezenzakalwezo. Bese sizokubuyekeza ezinye zezinto esizaziko ngengomuso nalokho uBabethu wezulwini azokwenza.

ESINGAKWAZIKO

3. Khuyini asayitjhoko malungana nabantu abangekhe bafumane ithuba lokuthi batjengise ukukholwa kwabo kuJehova begodu kubayini saphetha ngalokho?

3 Ekuthomeni sathi nakuthoma isizi elikhulu, abantu abangalotjhi uJehova angekhe basaba nethuba lokutjengisa ukukholwa kwabo kuJehova bebasinde e-Arimagedoni. Saphetha ngalokho ngombana besizwisisa ukuthi indaba womThwalela ifanekisela lokho okuzokwenzeka ngengomuso. Ngokwesibonelo, besicabanga ukuthi njengombana bengekhe kukghoneke bona umuntu angene ngemkhunjini ngemva kokuthi uJehova avale umnyango, ngendlela efanako besicabanga ukuthi nakuthoma isizi elikhulu, akunamuntu ozokukghona ukutjengisa ukukholwa kwakhe kuJehova asindiswe.—Mat. 24:​37-39.

4. Kghani siqala okwenzeka ngomThwalela njengalokho okufanisela okuzokwenzeka ngengomuso? Hlathulula.

4 Kghani kulungile ukuthi yoke into eyenzekako ngesikhathi somThwalela ifanekisela lokho okuzokwenzeka ngengomuso? Ipendulo ingu, awa. Kubayini? Kungombana akunamTlolo osekela indaba le. a Kuliqiniso ukuthi uJesu wamadanisa ‘imihla kaNowa’ nokuba khona kwakhe. Nanyana kunjalo, akhenge athi, yoke into eyenzeka ngesikhathi sakaNowa izokuba nengcenye ekulu ezokuzaliseka ngengomuso, njengalokha uJehova nakavala umnyango womkhumbi. Lokho akutjho ukuthi akunalitho esingalifunda endabeni kaNowa nomThwalela.

5. (a) Khuyini uNowa ayenzako ngaphambi komThwalela? (Hebheru 11:7; 1 Pitrosi 3:20) (b) Ukutjhumayela kwakaNowa kufana njani nokutjhumayela kwethu namhlanjesi?

5 UNowa nakezwa umlayezo osiyeleliso ovela kuJehova, watjengisa ukuthi unokukholwa ngokuthi akhe umkhumbi. (Funda amaHebheru 11:7; neyoku-1 kaPitrosi 3:20.) Ngendlela efanako abantu abezwa iindaba ezimnandi ezimalungana nomBuso kaZimu, kufuze batjengise ukukholwa kwabo ngezenzo. (IzE. 3:​17-20) UPitrosi wabiza uNowa ngokuthi “umtjhumayeli wokulunga.” (2 Pit. 2:5) Nanyana kunjalo, njengombana sicocile esihlokweni esidlulileko, asazi bona uNowa wenza ijima lokutjhumayela ukufikelela woke umuntu osephasini ngaphambi kobana kufike umThwalela. Namhlanjesi silinga ukutjhumayela ebantwini boke, ephasini loke begodu lokho sikwenza ngekuthalo. Nanyana singalinga kangangani, angeze sakghona ukutjhumayeza woke umuntu ngaphambi kobana kufike isiphelo. Kubayini?

6-7. Kubayini singaphetha ngokuthi angeze satjhumayeza woke umuntu osephasini ngeendaba ezimnandi ngaphambi kokufika kwesiphelo? Hlathulula.

6 Cabanga ngalokho okwatjhiwo nguJesu malungana nomsebenzethu wokutjhumayela. Wabikezela ukuthi iindaba ezimnandi zizokutjhunyayelwa “kilo loke iphasi bona kube bufakazi kizo zoke iintjhaba.” (Mat. 24:14) Isiphorofidweso siyazaliseka namhlanjesi kunanini ngaphambilini. Umlayezo womBuso ufumaneka ngamalimi angaphezu kwe-1 000 begodu ngebanga lezinzolwazethu i-jw.org abantu abanengi ephasini namhlanjesi bakghona ukufunda ngeendaba ezimnandi zomBuso kaZimu.

7 UJesu watjela abalandeli bakhe ukuthi ‘angeze bakghone ukuwazomba woke amadorobho’ namkha batjhumayeze woke umuntu, ngaphambi kobana afike. (Mat. 10:23; 25:​31-33) Amezwi kaJesu azokuba liqiniso namhlanjesi. Abantu abanengi bahlala eendaweni esingakghoni ukutjhumayela kizo namkha lapho umsebenzethu wokutjhumayela uvinjelwe khona. Ukungezelela kilokho, kubelethwa abantwana abamakhulu ngomzuzu munye. Senza okusemandlenethu ukufikelela abantu ‘abakizo zoke iintjhaba, iinkoro namalimi’ ngeendaba ezimnandi. (IsAm. 14:6) Iqiniso kukuthi angeze sikghone ukutjhumayela iindaba ezimnandi kiwo woke umuntu okhona ephasini ngaphambi kokufika kwesiphelo.

8. Ngimuphi umbuzo esingazibuza wona endleleni uJehova azokwahlulela ngayo abantu esikhathini esizako? (Qala neenthombe.)

8 Kilokho esele sicoce ngakho, singazibuza, kuthiwani ngalabo abangakafumani ithuba lokuzwa iindaba ezimnandi ngaphambi kokufika kwesizi elikhulu? UJehova nendodanakhe ayinikele ilungelo lokwahlulela, uzobahlulela njani? (Jwa. 5:​19, 22, 27; IzE. 17:31) Umtlolo wesihlokwesi uthi uJehova ‘akafisi ukuthi namunye atjhabalale.’ Kunalokho, ufuna “boke batjhuguluke.” (2 Pit. 3:9; 1 Thim. 2:4) Nanyana sazi zoke izintwezi ngoJehova, akakasitjeli ukuthi uzobahlulela njani abantu abangakafumani ithuba lokuzwa iindaba ezimnandi. Kuliqiniso ukuthi akakakateleleki ukuthi asitjele yoke into.

UJehova uzobahlulela njani abangakhenge bafumane ithuba lokuzwa iindaba ezimnandi ngaphambi kobana kufike isizi elikhulu? (Funda isigaba 8) c


9. Khuyini uJehova asitjela yona eBhayibhelini?

9 EliZwini lakhe, uJehova usitjele ezinye izinto azozenza. Ngokwesibonelo, iBhayibheli lisitjela ukuthi uJehova uzokuvusa abantu ‘abangakalungi’ abangakafumani ithuba lokufunda ngeendaba ezimnandi bebatjhugulule indlela abaziphatha ngayo. (IzE. 24:15; Luk. 23:​42, 43) Lokho kwenza sizibuze eminye imibuzo eqakathekileko.

10. Ngimiphi eminye imibuzo esingaba nayo?

10 Kghani boke abazokuhlongakala hlangana nesizi elikhulu bazokutjhatjalaliswa ngokupheleleko bangasafumana ithemba lokuvuswa godu? ImiTlolo yenza kukhanye ukuthi abaphikisana noJehova bebatjhatjalaliswe nguye nebutho lakhe nge-Arimagedoni, angekhe bavuswe. (2 Thes. 1:​6-10) Kuthiwani-ke ngalabo abahlongakele ngebanga leenhlekelele zemvelo, iingozi namkha ngebanga lokubulawa babanye abantu? (UMtj. 9:11; Zak. 14:13) Kghani abanye babantwaba bazokuba hlangana nalabo ‘abangakalungi’ abazokuvuselwa ephasini elitjha? Asazi.

ESIKWAZIKO

11. Bazokwahlulelwa njani abantu nge-Arimagedoni?

11 Kunezinto ezimbalwa esaziko ukuthi zizokwenzeka esikhathini esizako. Ngokwesibonelo, siyazi ukuthi nge-Arimagedoni abantu bazokwahlulelwa ngendlela abaphathe ngayo abafowabo kaKrestu. (Mat. 25:40) Abazokwahlulelwa njengezimvu, bazabe batjengise bona basekele abazesiweko noKrestu. Siyazi nokuthi abanye abafowabo kaKrestu bazabe basese sephasini ngemva kokuthoma kwesizi elikhulu begodu bazokuya ezulwini msinyana ngaphambi kokuthoma kwe-Arimagedoni. Ikani abafowabo kaKrestu nabasese sephasini, kungakghoneka ngabaneenhliziyo ezilungileko ukufumana ithuba lokubasekela bebasekele nomsebenzi abawenzako. (Mat. 25:​31, 32; IsAm. 12:17) Kubayini amaqiniso la aqakathekile?

12-13. Khuyini abanye abangayenza ngemva kokubona ukutjhatjalaliswa ‘kweBhabhiloni eliKhulu?’ (Qala neenthombe.)

12 Ngitjho nangemva kokuthoma kwesizi elikhulu, labo abazokubona ukutjhatjalaliswa ‘kweBhabhiloni eliKhulu’ bazokukhumbula ukuthi aboFakazi bakaJehova kade bakhuluma ngokuthi isenzakalwesi sizokwenzeka. Kghani abanye nababona lokho bazokutjhugulula iinhliziyo zabo?—IsAm. 17:5; Hez. 33:33.

13 Nange lokho kwenzeka, kuzokufana nalokho okwenzeka eGibhide ngesikhathi sakaMosi. Khumbula bona “isiqubuthu sabantu bayo yoke imihlobo” sakhamba nama-Israyeli nakaphuma eGibhide. Kungenzeka abanye babo bathoma ukutjengisa ukukholwa kuJehova nababona iinyeleliso zakaMosi zenzeka, ezimalungana neemBetho eziliTjhumi. (Eks. 12:38) Nange kwenzeka okufanako ngemva kokutjhatjalaliswa kweBhabhiloni eliKhulu, kghani sizokudana namkha sisilingeke ngebanga lokuthi abantu bakhethe ukuhlanganyela nathi msinyana ngaphambi kokufika kwesiphelo? Awa, angeze! Sifuna ukutjengisa ubuntu bakaBabethu wezulwini, “uZimu onesirhawu nomusa, ongasilingeki msinya begodu onethando elikhulu, oneqiniso.” bEks. 34:6.

Abanye abazokubona ukutjhatjalaliswa ‘kweBhabhiloni eliKhulu’ bazokukhumbula ukuthi aboFakazi bakaJehova kade bakhuluma ngokuthi isenzakalwesi sizokwenzeka (Funda iingaba 12-13) d


14-15. Umuntu nakazakufumana ithuba lokuphila ngokungapheliko, kghani kuya ngokuthi uhlongakele nini namkha uhlala kuphi? Hlathulula. (IRhubo 33:​4, 5)

14 Ngezinye iinkhathi omunye angathi ngelunga lomndeni elingalotjhi uJehova, “Nange angahlongakala ngaphambi kobana kuthome isizi elikhulu kuzokuba ngcono ngombana unethemba lokuthi angavuswa.” Amezwi la angatjengisa ukuthi umuntu usuke afisa okuhle. Nanyana kunjalo, ukuphila ngokungapheliko esikhathini esizako akuyi ngokuthi umuntu uhlongakale nini. UJehova ungumaHluleli olungileko begodu wahlulela ngendlela enobulungiswa, wenza neenqunto ezifaneleko. (Funda iRhubo 33:​4, 5.) Yeke singaqiniseka ukuthi “umaHluleli wephasi” uzokwenza isiqunto esilungileko.—Gen. 18:25.

15 Kuyazwakala ukuphetha ngokuthi, umuntu nakazakufumana ithuba lokuphila ngokungapheliko akuyi ngokuthi uhlala kuphi. UJehova angeze ahlulela abantu njengeembuzi ngebanga lokobana bahlala endaweni ebenza bangakghoni ukufumana ithuba lokufunda ngomlayezo womBuso. (Mat. 25:46) UmaHluleli olungileko unendaba nabantu ukudlula indlela thina esingacabanga ngayo. Asazi ukuthi khuyini uJehova azoyenza hlangana nezenzakalo ezizokwenzeka ngesizi elikhulu. Kungenzeka lokho abazokubona kwenzeka ngesizi elikhulu, kuzobenza bafune ukufunda ngoJehova njengombana enza igama lakhe laziwe ephasini loke.—Hez. 38:16.

Ngemva kokuthoma kwesizi elikhulu, kghani abanye bangabona lokho okwenzekako bafune ukutjhugulula iinhliziyo zabo?

16. Khuyini oyaziko ngoJehova? (Qala nesithombe.)

16 Ngokwalokho esikufunde eBhayibhelini, siyazi ukuthi abantu baligugu kangangani kuJehova. Wanikela ngokuphila kweNdodanakhe bona soke sifumane ithuba lokuphila ngokungapheliko. (Jwa. 3:16) Soke siyalazi ithando lakaJehova. (Isa. 49:15) Wazi igama lomuntu ngamunye. Usazi soke kuhle ngitjho nanyana singahlongakala, angakghona ukusivusa ngombana ukhumbula yoke imininingwana ngathi, kuhlanganise nemikhumbulo esinayo esenza sibe babantu esingibo. (Mat. 10:​29-31) Yeke, sinebanga elihle lokuqiniseka ukuthi uBabethu onethando wezulwini uzokwahlulela umuntu ngamunye ngendlela efaneleko, elungileko nenesirhawu.—Jak. 2:13.

Singaqiniseka ukuthi uJehova uzokwahlulela umuntu ngamunye ngendlela efaneleko, enobulungiswa nesirhawu (Funda isigaba 16)


17. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokweni esilandelako?

17 Njengombana sele sifumene ukuzwisisa okungcono, siyalemuka ukuthi umsebenzethu wokutjhumayela urhabeke kangangani. Kubayini sitjho njalo? Khuyini esenza sikhuthalele ukutjhumayela singapheli amandla? Sizokucoca ngeempendulo zemibuzo le ngokungeneleleko esihlokweni esilandelako.

INGOMA 76 Wena Uzizwa Njani?

a Ukufumana ihlathululo yokuthi kubayini kwenziwe itjhuguluko le, funda isihloko esithi, “Ngaleyo Ndlela Kube Kuhle Kuwe” esiThaleni sakaMatjhi 15, 2015, kk. 7-11.

b Ngemva kobana kutjhatjalaliswe iBhabhiloni eliKhulu boke abantu bakaJehova bazokulingwa nakusahlela uGogi wakwamaGogi. Nanyana ngubani ozokuba sehlangothini labantu bakaZimu ngemva kokutjhatjalaliswa kweBhabhiloni eliKhulu, naye uzokulingwa.

c IHLATHULULO YEENTHOMBE : Izenzakalo ezintathu zitjengisa amabanga wokuthi kubayini singekhe sitjhumayeze boke abantu: (1) Umma uhlala endaweni lapho ikolo ethileko yenza kungaphephi ukutjhumayela kiyo, (2) abatjhadikazi bahlala endaweni lapha zepolotiki zenza kungabi semthethweni ukutjhumayela iindaba ezimnandi bekwenze ukutjhumayela kube yingozi, (3) indoda ihlala endaweni okubudisi ukuya kiyo.

d IHLATHULULO YESITHOMBE: Udade osese mutjha owalisa ukulotjha uJehova, ukhumbula lokho akufundako malungana nokutjhatjalaliswa ‘kweBhabhiloni eliKhulu.’ Uqunta ukubuyela kuJehova nebabelethini bakhe ababoFakazi. Nange kwenzeka izinto ezinjengalezo sifuna ukuba nomusa nesirhawu okububuntu obuhle bakaBabethu wezulwini besithabe nabantu ababuyileko ebebatjhiye uJehova.