Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITUKULWA SHOKUKONAKONWA 26

EIMBILO 8 Jehova oye eameno letu

Lineekela muJehova oo e li emanya loye

Lineekela muJehova oo e li emanya loye

“Kalunga ketu oove auke u na eenghono ngaashi emanya.”1 SAM. 2:2.

ENENEDILADILO

Lihonga kutya omaukwatya elipi a ningifa Jehova a kale a fa emanya, nanghee hatu dulu okuhopaenena omaukwatya aye.

1. Ngaashi sha popiwa mEpsalme 18:​46, David okwa faafanifa Jehova nashike?

 OMAFIMBO amwe, otashi dulika tu shakeneke omaupyakadi oo haa djuupaleke onghalamwenyo, ile nokuli a lundulule filufilu onghalamwenyo yetu. Ashike ohatu pandula, molwaashi ohatu dulu okukonga ekwafo kuJehova Kalunga. Moshitukulwa sha tetekela, otwe lihonga kutya Jehova oKalunga omunamwenyo, nonokutya okwe lilongekida alushe oku tu kwafela. Ngeenge te tu kwafele, ohashi tu shilipaleke kutya “Omwene Oye omunamwenyo!” (Lesha Epsalme 18:46.) Konima eshi David a popya eendjovo odo, okwa ti yo kutya Kalunga “Emanya lange.” Omolwashike a faafanifa Jehova Kalunga omunamwenyo nemanya?

2. Oshike hatu ka kundafana moshitukulwa eshi?

2 Moshitukulwa eshi, ohatu ka konakona kutya omolwashike Jehova a faafanifwa nemanya nosho yo osho hatu lihongo momufefifo oo, shi na sha naye. Ohatu ke lihonga yo nghee hatu dulu okulineekela muye e li emanya letu. Xuuninwa, ohatu ka kundafana eenghedi omo hatu dulu okuhopaenena omaukwatya aJehova, oo a faafanifwa nemanya.

OMOLWASHIKE JEHOVA HA IFANWA EMANYA?

3. Ombiibeli oya longifa ngahelipi outumbulilo “emanya” peemhito dihapu? (Tala kombada yoshifo.)

3 Ombiibeli oya longifa outumbulilo “emanya,” opo i tu kwafele tu ude ko omaukwatya aJehova. Peemhito dihapu mOmbiibeli, ngeenge ovapiya vaJehova va li tave mu tange, omolwomaukwatya aye a denga mbada, ova li have mu ifana emanya. Jehova okwa popiwa e li “Emanya” oshikando shotete muDeuteronomion 32:4. Hanna okwa popya meilikano, a ti “Kalunga ketu oove auke u na eenghono ngaashi emanya.” (1 Sam. 2:2) Habakuk okwa ifana Jehova “Emanya laye.” (Hab. 1:12) Omushangi wEpsalme 73 okwa ifana Kalunga “Emanya lomutima wange.” (Eps. 73:​26, KB-13) Nokuli na Jehova ye mwene okwe liifana emanya. (Jes. 44:8) Natu ka kundafaneni omaukwatya opatatu, oo Jehova ha ulike, oo a faafanifwa nemanya, nokulihonga nghee hatu dulu oku mu ifana Emanya letu.” — Deut. 32:31.

Oshiwana shaJehova oshe mu tala ko e li Emanya lehondameno lavo (Tala okatendo 3)


4. Omonghedi ilipi Jehova e li ehondameno? (Epsalme 94:22)

4 Jehova oye ehondameno. Ngaashi ashike emanya la kula, olo tali dulu okwaamena omunhu koshikungulu, Jehova ohe tu amene, ngeenge twa taalela eenghalo didjuu. (Lesha Epsalme 94:22.) Ohe tu kwafele tu amene ekwatafano letu naye, noku tu shilipaleka kutya kape na osho tashi dulu oku tu yahameka fiyo alushe. Natango, okwa udaneka kutya monakwiiwa ota ka xulifa po oinima aishe oyo hai tu etele oshisho, ile okumona oixuna. — Hes. 34:​25, 26.

5. Ongahelipi Jehova ta dulu okuninga emanya letu lEhondameno?

5 Onghedi imwe omo hatu ningi Jehova emanya letu lEhondameno omokwiilikana kuye. Ngeenge hatu ilikana, Jehova ohe tu pe ‘ombili yaye,’ oyo hai amene omitima nomadiladilo etu. (Fil. 4:​6, 7) Natu ka taleni koshimoniwa shaArtem, omumwatate oo a li a tulwa modolongo omolweitavelo laye. Eshi a li modolongo, omukonakoni woibofa okwa li he mu pula omapulo lwoikando, ha ungaunga naye nai noku mu ningila omatilifo. Artem okwa ti: “Osha li hashi udifa nge nai alushe, ngeenge omukonakoni woibofa ta pula nge omapulo. . . . Onda li alushe handi ilikana kuJehova. Ohandi mu pula a pe nge ombili nounongo. Eenghendabala domukonakoni woibofa inadi pondola. . . . Kekwafo laJehova, onda li nda fa nda hondama konima yemanya.”

6. Omolwashike hatu dulu okukala twe lineekela muJehova? (Jesaja 26:​3, 4)

6 Jehova oku shii okulineekelwa. Ngaashi ashike emanya olo ihali dulu okulinyengifwa, Jehova okwe lilongekida alushe oku tu kwafela. Ohatu dulu oku mu lineekela, molwaashi oku li “emanya laalushe.” (Lesha Jesaja 26:​3, 4, KB-13.) Oha wanifa po alushe omaudaneko aye, ha pwilikine komailikano etu, nohe tu yambidida. Ohatu dulu yo okukala twe mu lineekela, molwaashi oha kala omudiinini kwaavo have mu longele. (2 Sam. 22:26) Ke na fiku a dimbwe oilonga yetu, nohe tu pe alushe ondjabi. — Heb. 6:10; 11:6.

7. Ngeenge twe lineekela muJehova ohatu mono ouwa washike? (Tala yo efano.)

7 Ohatu ningi Jehova emanya letu, ngeenge twe lineekela muye filufilu. Otu shii kutya ngeenge otwa dulika kuye, nokuli nomeenghalo didjuu, ohatu mono ouwa. (Jes. 48:​17, 18) Efimbo keshe tu wete nghee Jehova e tu kwafela, ohashi tu linyengifa tu mu lineekele shi dulife nale. Ohatu kala twa tomhwa kutya Jehova oye ashike ta dulu oku tu kwafela tu lididimike, ngeenge twa taalela omashongo. Peemhito dihapu ngeenge twa taalela eenghalo didjuu, omo tuhe na oo te tu kwafele, ohatu mono kutya ohatu dulu alushe okulineekela muJehova. Vladimir okwa ti: “Onda li ndi udite nda ehena popepi naJehova, eshi nda li modolongo. Onda li nde lihonga okukala nde lineekela unene muJehova, molwaashi onda li aame andike, na Jehova oye ashike a li ta dulu okukwafela nge ndi lididimike.”

Ohatu ningi Jehova emanya letu, ngeenge twe mu lineekela filufilu (Tala okatendo 7)


8. (a) Omolwashike hatu dulu okutya Jehova iha lunduluka? (b) Ohatu mono ouwa ulipi mokuninga Jehova Emanya letu? (Epsalme 62:​6, 7)

8 Jehova iha lunduluka. Ngaashi ashike emanya la kula, Jehova iha lunduluka. Omaukwatya aye nosho yo elalakano laye, ihai lunduluka. (Mal. 3:6) Eshi Adam naEva va li va tukululila Jehova ounashibofa, Jehova ka li a lundulula elalakano laye li na sha novanhu. Ngaashi omuyapostoli Paulus a popya, Jehova “iha longo osho shi li omhinge nomaukwatya aye nonelalakano laye.” (2 Tim. 2:13) Osho osha hala okutya, kashi na nee mbudi kutya oshike tashi ningwa po, ile ovanhu ova ninge shike, Jehova ke na fiku a lundulule omaukwatya aye, elalakano laye, ile omifikamhango daye. Molwaashi Jehova iha lunduluka, otu shii kutya ote ke tu kwafela, ngeenge tu li momaupyakadi, nota ka wanifa po omaudaneko aye e na sha nonakwiiwa. — Lesha Epsalme 62:​6, 7. 

9. Oshike hatu lihongo moshimoniwa shaTatyana?

9 Ohatu ningi Jehova emanya letu, mokukala tu shii kutya oku li omunhu a tya ngahelipi, nokukaleka momadiladilo elalakano laye. Ngeenge otwa ningi ngaho, otashi ke tu kwafela tu kale twa ngungumana, notu li ovadiinini kuye pefimbo lomaudjuu. (Eps. 16:8) Omumwameme wedina Tatyana, oo a li a tulwa modolongo yomeumbo, omolweitavelo laye, okwa mona oushili woshinima osho. Okwa ti: “Onda li filufilu aame andike. Potete, osha li eshongo. Luhapu onda li handi kala nda teka omukumo.” Opo nee okwa hovela okudilonga kuJehova nokelalakano laye li na sha novanhu, nokwa li a mona nghee sha fimana okulididimikila eshongo olo, naasho oshe mu kwafela a kale a ngungumana, noshe mu pa eenghono a kale omudiinini. Okwa ti: “Okukala ndi udite ko kutya omolwashike osho tashi ningwa, osha kwafela nge ndi dimbuluke kutya, eshi handi piti monghalo ya tya ngaha, omolwaJehova. Osho osha kwafela nge ndi efe po okudiladila kombinga yange mwene.”

10. Ongahelipi hatu dulu okuninga Jehova Emanya letu paife?

10 Mafiku ohatu ka taalela eenghalo odo tadi pula tu kale twe lineekela muJehova shi dulife nale. Paife oyo omhito yokukala tu na elineekelo kutya ote ke tu kwafela tu kale ovadiinini. Ongahelipi hatu dulu okuninga ngaho? Kala ho lesha omahokololo Ombiibeli nosho yo oimoniwa yokunena yEendombwedi daJehova. Tala nghee Kalunga a li a ulika omaukwatya aye a fa emanya, opo a yambidide ovapiya vaye. Diladila moule kombinga yomahokololo oo. Ngeenge owa ningi ngaho, otashi ke ku kwafela u ninge Jehova Emanya loye.

HOPAENENA OMAUKWATYA AJEHOVA

11. Omolwashike twa hala okuhopaenena omaukwatya aJehova? (Tala yo oshimhungu “ Elalakano olo ovamwatate ovanyasha tava dulu okulitulila po.”)

11 Otwa konakona omaukwatya aJehova, oo e mu ningifa a kale a fa emanya letu. Paife natu ka konakone nghee hatu dulu okuhopaenena omaukwatya aye. Ngeenge otwa kendabala okuhopaenena omaukwatya aJehova, ohatu ka pameka ovamwatate novamwameme meongalo. Pashihopaenenwa, Jesus okwa luka Simon edina Kefas (sha hala okutya “Petrus”), olo ta li ti “Emanya.” (Joh. 1:42) Osho osha ulika kutya ota ka ninga odjo yehekeleko keongalo. Ovakulunhuongalo meongalo ova popiwa ve li “omudidimbe wemanya lile.” Osho otashi ulike nghee hava amene eongalo. (Jes. 32:​2, KB-13) Eongalo ohali mono ouwa, ngeenge ovamwatate novamwameme aveshe ova hopaenene omaukwatya aJehova. — Ef. 5:1.

12. Omeenghedi dilipi hatu dulu okukala ehondameno kuvamwe.

12 Kala ehondameno kuvamwe. Omafimbo amwe otashi dulika u idilile ovamwatate meumbo loye, ngeenge va hangwa koiponga yopaushitwe, komakuyunguto, ile koita. Eshi eenghalo “momafiku axuuninwa” tadi ende nokunaipala, ohatu ka pumbwa okukwafela ovamwatate novamwameme. (2 Tim. 3:1) Ohatu ka pumbwa yo oku va hekeleka nosho yo oku va ulikila ohole. Onghedi imwe hatu dulu oku shi ninga, omoku va ningifa va kale ve udite va tambulwa ko pOlupale lOuhamba, opo tava dulu okukala ve udite kutya ove holike novatuwa omukumo. Otu li mounyuni omo mu yadi ovanhu ovakwanyanya, vehe na ohole novalyalyakana. Onghee ngeenge ovamwatate novamwameme ve li pokwoongala, natu ninge ngaashi hatu dulu, opo tu va ulikile ohole noku va twa omukumo.

13. Ongahelipi ovakulunhuongalo tava dulu okukala ehondameno kuvamwe? (Tala yo efano.)

13 Ovakulunhuongalo otava dulu okukala ehondameno kovamwatate novamwameme meongalo, ovo tave lididimikile eenghalo didjuu. Ngeenge pa holoka oiponga yopaushitwe, ile eenghalo dopaunamiti dopaulumomhumbwe ohava katuka diva, opo va kwafele ovamwatate novamwameme. Ovakulunhuongalo ohave va pe yo ewiliko nosho yo etwomukumo, tava longifa Ombiibeli. Ovamwatate novamwameme, ohava kala ve udite va manguluka okupula ekwafo komukulunhuongalo, ngeenge omunanghenda, ha pwilikine kuvo, noha kendabala okuuda ko omaliudo avo. Omaukwatya a tya ngaho ohaa kwafele ovamwatate va kale ve udite kutya ove holike, nohashi va ningifa va tule moilonga ewiliko olo tava pewa komukulunhuongalo oo. — 1 Tes. 2:​7, 8, 11.

Ngeenge ovamwatate novamwameme ve li moupyakadi, ovakulunhuongalo ohava ningi ehondameno lavo (Tala okatendo 13) a


14. Ongahelipi hatu dulu okuulika kutya otu va lineekelwa?

14 Kala omulineekelwa. Otwa hala ovamwatate novamwameme va kale ve tu lineekela, unene tuu pomafimbo aa madjuu. (Omayel. 17:1) Oshike hatu dulu okuninga, opo vamwe va kale ve tu lineekela? Natu ninge ngaashi hatu dulu tu hopaenene Jehova efiku keshe, pashihopaenenwa, mokuwanifa po omaudaneko etu nokukala hatu diinine efimbo. (Mat. 5:37) Ohatu dulu yo oku va kwafela, ngeenge va pumbwa ekwafo. Shikwao vali, natu shilipaleke kutya ohatu wanifa po oinakuwanifwa yetu, she likolelela komalombwelo oo hatu pewa.

15. Eongalo ohali mono ouwa ngahelipi, ngeenge ovakulunhuongalo ove shii okulineekelwa?

15 Eongalo ohali mono ouwa ngahelipi, ngeenge ovakulunhuongalo ove shii okulineekelwa? Ovaudifi ohava kala ve udite tava yambididwa, ngeenge ohava dulu okudengela ovakulunhuongalo efimbo keshe, unene tuu omupashukili wongudu yavo yoilonga yomomapya. Ovaudifi ohava kala yo ve udite ve holike, ngeenge ve shii kutya ovakulunhuongalo ova halelela oku va kwafela. Natango, ngeenge ovakulunhuongalo otava yandje omayele a kanghamena kOmbiibeli nosho yo koishangomwa, oyo ya nyanyangidwa komupiya omudiinini nomunaendunge, ponhele yomayele avo vene, ohashi ningifa ovaudifi va kale ve ve lineekela shi dulife nale. Ovamwatate novamwameme ohava kala ve lineekela omukulunhuongalo oo iha holola oiholekwa yavo, noha wanifa po omaudaneko aye.

16. Ohatu mono ouwa ngahelipi, ngeenge ohatu longo osho Jehova a ti kutya oshi li mondjila?

16 Longa alushe osho tashi wapalele Jehova. Ohatu dulu okunwefa mo vakwetu nawa, ngeenge hatu longo alushe osho sha yuka, nohatu ningi omatokolo a kanghamena komafinamhango Ombiibeli. Ngeenge hatu lesha eendjovo daKalunga nokupameka eitavelo letu muJehova, ohatu ka kala ovadiinini kuye, nokomifikamhango daye. Ohatu ka didilika mo omahongo oipupulu, oo e li omhinge nomahongo aJehova noitae ke tu nwefa mo. (Ef. 4:14; Jak. 1:​6-8) Eitavelo letu muJehova nosho yo momaudaneko aye, ohali tu kwafele tu kale twa ngungumana, ngeenge twa uda eenghundana dii. (Eps. 112:​7, 8) Ohatu ka dula yo okukwafela vamwe, ovo tashi dulika va taalela omashongo. — 1 Tes. 3:​2, 3.

17. Oshike hashi kwafele ovakulunhuongalo va kale oshihopaenenwa shiwa?

17 Ovakulunhuongalo ove na okukala ve na eenghedi diwa, ve na eendunge, ve na elandulafano nove na ondjele. Ovalumenhu ovo ohava kwafele ovamwatate novamwameme va kale va ngungumana nova kale ve na eitavelo la kola muJehova, mokukala va “kanghamena keendjovo di shii okulineekelwa.” (Tit. 1:9; 1 Tim. 3:​1-3) Okupitila moshihopaenenwa shavo nosho yo momatalelepo avo oufita, ovakulunhuongalo ohava kwafele ovaudifi va kale have uya pandjikilile kokwoongala, moukalele nokuninga ekonakono lavo lopaumwene. Ngeenge ovamwatate novamwameme ve li meenghalo didjuu, ovakulunhuongalo ohave va ladipike va kale ve lineekela muJehova nosho yo omaudaneko aye.

18. Omolwashike twa hala okuhafifa Jehova nokweehena popepi naye shi dulife nale? (Tala yo oshimhungu “ Onghedi omo to dulu okweehena popepi naJehova.”)

18 Konima eshi twa konakona omaukwatya aJehova a denga mbada, ohatu dulu okupopya ngaashi ohamba David, hatu ti: “Omwene, emanya lange, Oye na fimanekwe.” (Eps. 144:​1, KB-13) Ohatu dulu okukala alushe twe lineekela Jehova. Momukokomoko aushe wokukalamwenyo, nokuli nomomido doukulupe, otu na omatomheno okupopya hatu ti: Ye “Emanya lange,” tu na elineekelo kutya ote ke tu kwafela alushe tu kale nekwatafano lopofingo naye. — Eps. 92:​14, 15, KB-13.

EIMBILO 150 Kongeni Kalunga opo mu ka xupifwe

a OMASHANGELO OMAFANO: Omumwameme ta popi a manguluka novakulunhuongalo vavali, ofimbo e li pOlupale lOuhamba.