Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONDA 26

MUSAMBU WA 8 Yehowa udi tshinyemenu tshietu

Vuija Yehowa dibue diebe

Vuija Yehowa dibue diebe

“Kakuena dibue didi bu Nzambi wetu” to.1 SAM. 2:2.

LUNGENYI LUNENE

Longa ngikadilu ya Yehowa idi imuvuija dibue, ulonge kabidi mua kuyidikija.

1. Mu Misambu 18:​46, Davidi mmufuanyikije Yehowa ne tshinyi?

 KUTU misangu itutu tutuilangana ne malu atu atukebela ntatu anyi anyangakaja nsombelu wetu. Kadi tudi ba diakalenga bualu Yehowa udi ku luseke luetu. Tshiena-bualu tshishale tshivua tshituleje ne: Yehowa udi Nzambi udi ne muoyo ne udi anu pabuipi bua kutuambuluisha. Padiye utusamba, tudi tutuishibua ne: “Yehowa udi ne muoyo!” (Bala Misambu 18:46.) Davidi mumane kuamba ne: Nzambi udi ne muoyo, wakalua kumufuanyikija ne tshintu tshidi katshiyi ne muoyo to. Wakamubikila ne: “Dibue dianyi.” Uvua usua kuamba tshinyi?

2. Mêyi a Davidi a ne: Yehowa “Dibue dianyi” adi atulongesha tshinyi?

2 Mu tshiena-bualu etshi netumone bua tshinyi Bible mmufuanyikije Yehowa ne dibue ne tshidi difuanyikija adi ditulongesha bua bualu buende. Netuakule kabidi bua mutudi mua kumuvuija dibue dietu, ne mutudi mua kuidikija ngikadilu yende.

MMU NGUMVUILU KAYI MUDI YEHOWA DIBUE?

3. Misangu ya bungi patu Bible utela “dibue,” utu wakula bua nganyi? (Tangila tshia pa tshizubu.)

3 Bible mmufuanyikije Yehowa ne dibue bua tujingulule tshidi imue ngikadilu yende. Mu Bible, misangu ya bungi pavua batendeledi ba Yehowa bamutumbisha bua ngikadilu yende milenga, bavua bamubikila ne: Dibue. Musangu wa kumpala uvuabu bamubikile nanku udi mu Dutelonome 32:4. Pavua Hana usambila, wakamba ne: “Kakuena dibue didi bu Nzambi wetu” to. (1 Sam. 2:2) Habakuka wakabikila Yehowa ne: “Dibue dianyi.” (Hab. 1:12) Mufundi wa Musambu wa 73 wakabikila Nzambi ne: “dibue dia muoyo wanyi.” (Mis. 73:26) Too ne Yehowa nkayende mmudibikile ne: dibue. (Yesh. 44:8) Tuakulayi bua ngikadilu isatu idi ivuija Yehowa dibue ne tumone mutudi mua kumuvuija “Dibue dietu.”—Dut. 32:31.

Bantu ba Nzambi badi bamona Yehowa anu bu Dibue (Tangila tshikoso 3)


4. Mmu ngumvuilu kayi mudi Yehowa tshinyemenu tshietu? (Misambu 94:22)

4 Yehowa udi tshinyemenu. Anu mutu nyongolo ukuba muntu ku mvula mukole wa tshipepele, Yehowa utu utukuba mu ntatu. (Bala Misambu 94:22.) Udi ukuba bulunda buetu nende bua tshintu nansha tshimue katshibunyangi bua kashidi to. Mmutulaye kabidi ne: neatumbushile tshintu tshionso tshidi tshitukebela ntatu ne tunyinganyinga kumpala eku.—Yeh. 34:​25, 26.

5. Mmunyi mutudi mua kuvuija Yehowa tshinyemenu tshietu?

5 Umue mushindu utudi tunyemena kudi Yehowa mpatudi tusambila. Dîba adi, udi utupesha “ditalala dia Nzambi” didi dikuba muoyo wetu ne meji etu. (Filip. 4:​6, 7) Tuakulabi bua Artem, muanetu wa balume uvuabu bele mu buloko bua mudiye Ntemu. Bakamuela nkonko misangu ne misangu, kumuenzelabu kabidi malu mabi a bungi. Wakamba ne: “Meji avua anshikila musangu onso uvuabu bambikila bua kungela nkonko. . . . Mvua nsambila ndomba Yehowa bua ngikale mutukije, mmulomba kabidi meji. Nansha muvuabu bankengesha bikole, mvua anu mutukije. . . . Bu muvua Yehowa ku tshianyi, bivua anu bu ne: mvua muimanyine panyima pa tshimanu tshia dibue.”

6. Bua tshinyi mbimpe tuikale anu tueyemena Yehowa? (Yeshaya 26:​3, 4)

6 Yehowa ngua kueyemena. Anu bu dibue ditu kadiyi dinyunga, Yehowa udi anuku bua bualu buetu. Mbimpe tumueyemene bualu udi “Dibue dia tshiendelele.” (Bala Yeshaya 26:​3, 4.) Bu mudiye anuku, neakumbaje malu onso adiye mutulaye, neandamune masambila etu, ne neakumbaje majinga etu. Mbimpe tumueyemene kabidi bualu udi ne lulamatu kudi batendeledi bende. (2 Sam. 22:26) Kakutupua muoyo nansha kakese, neatufute anu kutufuta.—Eb. 6:10; 11:6.

7. Tuetu beyemene Yehowa, ntshinyi tshiatuenzekela? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

7 Tudi tuvuija Yehowa dibue dietu patudi tumueyemena ne muoyo mujima. Tudi batuishibue ne: neatuambuluishe patudi tumutumikila nansha mu ntatu. (Yesh. 48:​17, 18) Musangu onso utudi tumona mudiye utuambuluisha, tudi tumueyemena bikole. Dîba adi netuikale badiakaje bua kutuilangana ne lutatu kayi luonso batuishibue ne: neatuambuluishe bua kulutantamena. Misangu ya bungi itutu mu ntatu katuyi ne wa kukuatshila bualu, tutu tumona ne: anu Yehowa ke utuku utudi mua kueyemena. Vladimir udi wamba ne: “Tshikondo tshivuabu bankuate ke tshingakasemena pabuipi menemene ne Yehowa. Ngakalonga mua kueyemena Yehowa bikole bualu mvua nkayanyi, ne bualu anu yeye ke uvua mua kungambuluisha.”

Tudi tuvuija Yehowa dibue dietu patudi tumueyemena ne muoyo mujima (Tangila tshikoso tshia 7)


8. a) Bua tshinyi tudi tuamba ne: Yehowa kena mua kushintuluka? b) Bu mutudi bavuije Nzambi dibue dietu, mmasanka kayi atuapeta? (Misambu 62:​6, 7)

8 Yehowa katu ushintuluka to. Yehowa udi anu bu dibue dinene ditu kadiyi dishintuluka to. Ngikadilu yende kayena mua kushintuluka to, nansha malu adiye mupangadije bua kuenza. (Mal. 3:6) Pakamutombokela Adama ne Eva, malu avuaye mupangadije bua kuenza kaakashintuluka to. Anu muvua mupostolo Paulo mufunde, Yehowa “kena mua kudivila to.” (2 Tim. 2:13) Mmumue ne: nansha bualu kayi mua kuenzeka anyi bantu benze tshinyi, Yehowa kakushintuluka to; kakushintulula malu adiye mulongolole, anyi mikenji yende to. Bu mudiye kayi mua kushintuluka, tudi bamanye ne: neatuambuluishe mu ntatu ne neatukumbajile malu adiye mutulaye.—Bala Misambu 62:​6, 7.

9. Bualu bua Tatyana budi bukulongesha tshinyi?

9 Patudi tuelangana meji a ngikadilu ya Yehowa ne bua tshidiye mulongolole bua bantu ne bua buloba, tudi tumueyemena, tumuvuija dibue dietu. Dîba adi netutukije ne netushale bamulamate mu ntatu. (Mis. 16:8) Ke tshivua tshienzekele muanetu wa bakaji Tatyana uvuabu bele mu buloko bua muvuaye Ntemu wa Yehowa. Udi wamba ne: “Mvua nkayanyi. Tshivua lutatu lukole ku ntuadijilu. Mvua mbungama misangu ne misangu.” Kadi wakatuadija kuelangana meji a Yehowa ne a tshidiye mulongoluele bantu ne buloba. Wakajingulula ne: bivua ne mushinga wa bungi bua yeye kunanukila mu lutatu alu. Biakamuambuluisha bua kutukija, kumupeteshabi kabidi bukole bua kushala ne lulamatu. Udi wamba ne: “Kuelangana meji a lutatu luanyi alu kuakenza bua mvuluke ne: bavua bankengesha bua Yehowa. Biakangambuluisha bua tshikadi ndimona meme mu lutatu alu to.”

10. Mmunyi mutudi mua kuvuija Yehowa dibue dietu mpindieu?

10 Netutuilangane ne ntatu kumpala eku yatulomba bua kueyemena Yehowa mututu katuyi banji kumueyemena to. Lelu ke utudi ne bua kudijadikila ne: neatuenzele tshionso tshidi tshikengela bua tushale ne lulamatu mu ntatu. Mmunyi mutudi mua kuenza nanku? Bala malu adi mu Bible ne adi mafikile Bantemu ba matuku etu aa. Teta kumona mudi Nzambi mukuatshishe batendeledi bende. Elela malu au meji. Neuvuije Yehowa dibue diebe wewe muenze nanku.

IDIKIJA NGIKADILU YA YEHOWA

11. Tudi ne bua kuidikija ngikadilu ya Yehowa bua tshinyi? (Tangila kabidi kazubu ka “ Malu adi bansonga balume ne bua kudifundila.”)

11 Tudi bakule bua ngikadilu ya Yehowa idi imuvuija dibue dietu. Tumonayi mpindieu mutudi mua kuyipeta. Tuetu bayipete, netukoleshe bena Kristo netu. Tshilejilu, Yezu wakapesha Simona dîna dia Kefa (didibu bakudimune ne: “Petelo”), didi diumvuija “dibue.” (Yone 1:42) Bualu ebu budi buleja ne: Petelo uvua ne bua kukankamija bisumbu ne kubishindamija mu ditabuja. Bible udi ubikila bakulu ne: “mukuna munene wa dibue” bua kuleja mudibu bakuba tshisumbu. (Yesh. 32:2) Kadi tuetu bonso tudi tukankamijangana patudi tuidikija ngikadilu ya Yehowa.—Ef. 5:1.

12. Leja mutudi mua kudivuija muaba wa bakuabu kunyemena.

12 Ikala tshinyemenu. Tudi mua kupesha bana betu muaba wa kulala badi banyeme mvita anyi bimvundu muaba uvuabu basombele, peshi bavua bipupu bitute. Bu mudi nsombelu “mu matuku a ku nshikidilu” aa wenda ubipa, mbimpe tukebe mpunga ya kupesha bena Kristo netu bidibu bakengela. (2 Tim. 3:1) Mbimpe tubasambe ne tubanange mudibi bikengela. Umue mushindu utudi mua kubenzela nanku ngua kuyukila nabu ne kubakankamija padibu balua mu bisangilu. Bisangilu bietu bikale bikankamija bakuabu ne bibaleja mutudi babanange. Bantu ba bungi lelu badi benzelangana malu mabi. Bua bualu abu, bena Kristo netu badi mua kudiumvua batshioke bikole anyi kabayi banangibue to. Nanku, padibu balua mu bisangilu, tudi ne bua kubakankamija ne kuenza bua badiumvue banangibue.

13. Mmunyi mudi mukulu mua kudivuija muaba wa bakuabu kunyemena? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

13 Bakulu batu bambuluisha bena Kristo nabu batu mu ntatu. Batu babambuluisha diakamue padi masama anyi bipupu bibakuata. Batu kabidi babakankamija ne Dîyi dia Nzambi. Mukulu yeye wakula ne bakuabu ne dîyi dimpe, ubateleja, ne uditeka pa muaba wabu, bena mu tshisumbu nebamukuatshile ntatu yabu bipepele. Ngikadilu ayi idi mua kuenza bua badiumvue banangibue. dîba adi, nebatumikile bipepele mibelu idiye mua kubapesha.—1 Tes. 2:​7, 8, 11.

Bakulu batu basamba bena Kristo nabu padibu mu ntatu (Tangila tshikoso tshia 13) a


14. Tshia kuenza ntshinyi bua kuikala bantu ba kueyemena?

14 Ikala muntu wa kueyemena. Mbimpe bakuabu bikale batueyemena nangananga padibu mu ntatu. (Nsu. 17:17) Bena Kristo netu nebatueyemene bituikala tuidikija Yehowa dituku dionso. Tshilejilu, patudi tudienzeja bua kukumbaja malu atudi balayangane ne patudi tunemeka dîba. (Mat. 5:37) Peshi patudi tuambuluisha muanetu udi ukengela tshintu, ne patudi tuenza midimu idibu batupeshe mu tshisumbu mu diumvuangana ne mêyi a kulonda a mua kuyenza.

15. Bakulu bobu bikala bantu ba kueyemena, mmunyi muambuluishabi bena mu tshisumbu?

15 Bakulu batu badienzeja bikole bua kuambuluisha bena mu bisumbu bidibu. Mushindu kayi? Padi bana betu badiumvua badilekelele bua kubikila bakulu dîba dionso didibu nabu dijinga, bidi bibambuluisha bua kabikadi basamisha mutu bikole to. Badi badiumvua banangibue padibu bamanya ne: bakulu badi pabuipi bua kubambuluisha. Bena Kristo netu nebeyemene bakulu bikole padi bakulu babapesha mibelu miangatshila mu Bible ne mu mikanda yetu, kayiyi ifuma mu meji abu to. Bena Kristo netu nebeyemene kabidi bakulu padi bakulu balama malu masokoka ne bakumbaja malu adibu balayangane.

16. Mmunyi mudi kuenza tshidi tshimpe kutuambuluisha tuetu ne bakuabu?

16 Enza tshidi tshimpe. Tuetu tutumikila Yehowa mu malu onso ne tuangata mapangadika pa tshidi Bible wamba, netuikale tshilejilu tshimpe kudi bakuabu. Tuetu tulonga Dîyi dia Nzambi ne tukolesha ditabuja dietu kudi Yehowa, netushale ne lulamatu ne netutumikile mikenji yende. Katuakuikala bena mioyo ibidi, katuyi bashindame mu ditabuja, ne katuakuikala tukupibua eku ne eku bipepele kudi malongesha a dishima ne ngenyi ya bena panu to. (Ef. 4:14; Yak. 1:​6-8) Ditabuja dietu kudi Yehowa ne mu milayi yende nedituambuluishe bua tuikale batukije patudi tupeta lumu lubi. (Mis. 112:​7, 8) Netuikale bakumbane bua kuambuluisha bana betu badi mu ntatu.—1 Tes. 3:​2, 3.

17. Mmunyi mudi bakulu mua kuambuluisha bena Kristo nabu bua bikale batukije ne bikale ne ditabuja dikole kudi Yehowa?

17 Bakulu badi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi mu bienzedi biabu, bena meji majalame, bena bululame, ne kabayi bena malu makole to. Badi bambuluisha bakuabu bua bikale batukije, bikale ne ditabuja dikole kudi Yehowa, ne badi bakolesha bisumbu padibu ‘balamata ku dîyi dia lulamatu.’ (Tito 1:9; 1 Tim. 3:​1-3) Bakulu bobu tshilejilu tshimpe kudi bena mu tshisumbu ne babenza makumbula a bulami, nebabambuluishe bua bikale ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu, kuyisha, ne kudilongela Bible. Padi bena Kristo netu batuilangana ne ntatu, bakulu badi babakankamija bua beyemene Yehowa ne bimanyine pa malu adiye mutulaye.

18. Mbimpe tutumbishe Yehowa ne tusemene pabuipi nende bua tshinyi? (Tangila kabidi kazubu ka “ Tshia kuenza bua kusemena pabuipi menemene ne Yehowa.”)

18 Bu mutudi balonge ngikadilu ya Yehowa milenga eyi, tudi petu mua kuamba anu bu mukalenge Davidi ne: “Yehowa, Dibue dianyi, atumbishibue.” (Mis. 144:1) Mbimpe tueyemene Yehowa bikondo bionso. Nansha tuetu bamane kukulakaja, tudi bamanye ne: neatungunuke anu ne kutuambuluisha bua tushale pabuipi nende. Nanku tudi petu mua kuamba ne: “Yeye udi Dibue dianyi.”—Mis. 92:​14, 15.

MUSAMBU WA 150 Kebayi Nzambi bua anusungile

a DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI BIA PA: Muanetu wa bakaji uyukila mudilekelele ne bakulu ku Nzubu wa Bukalenge.