Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 26

KOUL 8 Siohwa Iei At Wasahn Ruk

Wiahkihla Siohwa Omw Paip

Wiahkihla Siohwa Omw Paip

“Sohte paip ehu me duwehte at Koht.”1 SAM. 2:​2, NW.

DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI

Sukuhlki irair kan me kahrehiong Siohwa en duwehte atail paip oh ia duwen atail kak kahlemengih irair ko.

1. Dahme Depit kahdaneki Siohwa me kileldi nan Melkahka 18:46?

 ELE ekei pak kitail kin lelohng kahpwal kan me kitail sohte kasik me kak kahrehda atail mour en uhdahn apwal de pil wekidala douluhl atail mour. Kitail uhdahn kalahnganki me kitail kak likih sapwellimen Siohwa Koht sawas! Iren onop en mwoweo katamankihong kitail me Siohwa iei me Koht ieias oh me e pahn ketin ahnsou koaros sewese kitail. Ni atail kin alehdi sapwellime sawas, met kin kamehlelehong kitail me “Siohwa ketin ieias!” (Wadek Melkahka 18:​46, NW.) a Ahpw mwurin eh nda me Koht ketin ieias, Depit kapahrengkihong Koht paip ehu me sohte kin mour. Dahme kahrehda?

2. Dahme kitail pahn sukuhlkihsang Depit eh kahdaneki Siohwa “ei Paip”?

2 Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene dahme kahrehda Siohwa ketin karasaraskihong paip ehu oh dahme met padahkihong kitail duwen ih. Kitail pahn pil sukuhlki ia duwen atail kak wiahki ih atail Paip. Mwuri, kitail pahn koasoiapene ia duwen atail kak alasang sapwellimen Siohwa irair kan me teng duwehte paip ehu.

IA DUWEN SIOHWA EH KETIN DUWEHTE PAIP EHU

3. Ia duwen Paipel eh kin kalapw doadoahngki lepin lokaiao “paip”? (Menlau kilang kilel ni Kahn Iroir wet.)

3 Paipel kapahrekihong Siohwa “paip” pwehn sewese kitail en wehwehki ekei sapwellime irair kaselel kan. Nan Paipel, ni sapwellimen Siohwa ladu kan kin kapinga Koht pwehki sapwellime irair kaselel kan, pak tohto re kin kahdaneki ih paip ehu. Deuderonomi 32:​4, (NW) iei tepin wasa me ekeriki Siohwa “Paip” ehu. Ni ahnsou me Ana kapakap, e koasoia “sohte paip ehu me duwehte at Koht.” (1 Sam. 2:​2NW) Apakuk kahdaneki Siohwa “ei Paip.” (Apak. 1:​12NW) Sounnting en Melkahka 73 kahdaneki Koht “paip en ei mohngiong.” (Mel. 73:​26NW) Oh pil Siohwa ketin kahdaneki pein ih paip ehu. (Ais. 44:8NW) Kitail pahn koasoiapene irair siluh me kahrehiong Siohwa en ketin duwehte paip ehu oh sukuhlki ia duwen atail kak wiahki ih “atail Paip.”—Deud. 32:​31, NW.

Sapwellimen Siohwa aramas akan kin wiahki ih arail paip me kehlail (Menlau kilang parakrap 3)


4. Ia duwen Siohwa eh kin ketin wia wasahn ruk ehu? (Melkahka 94:22)

4 Siohwa iei wasahn ruk ehu. Erein kisinieng laud ehu aramas emen kak diar perepe nan pwoahr ehu. Duwehte met, Siohwa kak ketin pere kitail erein atail kahpwal kan. (Wadek Melkahka 94:22.) E kin ketin sewese kitail pere atail nanpwungmwahu reh oh kamehlelehiong kitail me sohte mehkot me kitail kin lokolongki met kak kauweikitailla kohkohlahte. Oh e pil ketin inoukihda me ni ahnsou kohkohdo e pahn ketikihsang soahng koaros me kin kahrehiong kitail en pwunod de lokolok.—Esek. 34:​25, 26.

5. Ia duwen Siohwa eh kak ketin wia soundoarepatail?

5 Ehu ahl me kitail kak ale perepatail sang rehn Siohwa iei sang ni atail kapakap ong ih. Ni atail kin kapakap, Siohwa kin ketikihong kitail “sapwellimen Koht popohl” me kin pere atail mohngiong oh madamadau. (Pil. 4:​6, 7) Medewehla dahme wiawihong Artem, brother men me selkihdi eh pwoson. Nan imwetengo emen pilismen kin kalapw kapeidekih, wiakauwe, oh song en kamasak. Artem koasoia: “I kin uhdahn pwunodada ni ahnsou me pilismeno kin kapeidekih ie. . . . I kin ahnsou koaros kapakapohng Siohwa. I kin peki en ketin sewese ien meleilei oh ahneki erpit. Mendahki kalokolok wet, I kin meleileite. . . . Pwehki sapwellimen Siohwa sawas, e mwomwen me dihd takai ehu pereiehla.”

6. Dahme kahrehda kitail kak ahnsou koaros likih Siohwa? (Aiseia 26:​3, 4)

6 Siohwa ketin loalopwoat oh sohte pahn likidmelieikitailla. Duwehte paipalap ehu de nahna me sohte kin mwekid, kitail ese me Siohwa pahn ketin ahnsou koaros sewese kitail. Kitail kak likih pwehki e ketin wia “Paip poatopoat.” (Wadek Aiseia 26:​3, 4, NW.) b E kin ketin ahnsou koaros ieias pwehn kapwaiada sapwellime inou kan, karonge atail kapakap kan, oh ketikihong kitail sawas me kitail anahne. Kitail pil kak likih Siohwa pwehki e kin ketin loalopwoat ong irail kan me kin papah ih. (2 Sam. 22:26) E sohte pahn ketin manokehla dahme kitail kin wia, oh pahn ahnsou koaros katingih kitail.—Ipru 6:10; 11:6.

7. Dahme pahn wiawihong kitail ni atail kin likih Siohwa? (Pil kilang kilel.)

7 Kitail kin wiahki Siohwa atail Paip ni atail kin uhdahn likih ih. Kitail kin likih me ni atail kin peikiong pil ni ahnsou apwal kan, kitail pahn paiekihda. (Ais. 48:​17, 18) Ahnsou koaros me kitail kin kilang Siohwa kin ketin sewesei kitail, atail likih pil kin laudla. Met kamehlelehong kitail me Siohwa kelehpw me kak ketin sewese kitail en dadaur pahn kahpwal sohte lipilipil. Ni ahnsou kan me kitail sohte kin kalapw diar sawas sang meteikan, kitail kin esehda me kitail kak ahnsou koaros likih Siohwa. Vladimir koasoia: “I kin keieu karanih Siohwa ni ahnsou me I mi nan imweteng. I esehla en uhdahn likih Siohwa pwehki I kelehpw oh ih kelehpw me kak ketin sewese ie dadaur.”

Kitail kin wiahki Siohwa atail Paip ni atail kin uhdahn likih ih (Menlau kilang parakrap 7)


8. (a) Dahme kahrehda kitail kak nda me Siohwa sohte pahn ketin wekila? (b) Ia duwen atail paiekihda atail wiahki Koht atail Paipalap? (Melkahka 62:​6, 7)

8 Siohwa sohte kin ketin wekila. Siohwa ketin duwehte paipalap ehu de nahna me sohte kin wekila. Sapwellime irair oh kupwure sohte kin wekila. (Mal. 3:6) Ni ahnsou me Adam oh Ihp uhwongada, Siohwa sohte ketin wekidala kupwure ong aramas akan. Duwehte me wahnpoaron Pohl ntingihedi, Siohwa “sohte kak ketin kahmahmkihla pein ih.” (2 Tim. 2:13) Met wehwehki me sohte lipilipil dahme pahn wiawi de dahme meteikan wia, Siohwa sohte pahn ketin wekidala sapwellime irair kaselel kan, sapwellime koasoandi kan, de kupwure. Pwehki Siohwa sohte pahn ketin wekila, kitail ese me e pahn ketin sewesei kitail ni ahnsou apwal kan oh pahn kolokolete sapwellime inou ong ahnsou kohkohdo.—Wadek Melkahka 62:​6, 7.

9. Dahme ke sukuhlkihsang dahme wiawihong Tatyana?

9 Ma kitail doudouloale sapwellimen Siohwa irair kaselel kan oh kupwure ong sampah oh aramas akan, met kak sewese kitail en likih oh wiahki ih atail Paip. Met pahn sewese kitail en ahnekihte meleilei oh loalopwoat ong ih erein kahpwal kan. (Mel. 16:8) Met wiawihong sister men me adaneki Tatyana me selidi nan ihmw pwehki eh pwoson. E koasoia: “I uhdahn kelehpwla. E uhdahn apwal nin tapio. I kin kalapw mworusala.” Eri e tepida doudouloale duwen Siohwa oh kupwure ong aramas akan oh esehda dahme kahrehda e uhdahn kesempwal en dadaur pahn kahpwalo. Met sewese en kin meleilei oh kihong kehl pwehn lelepekte. E koasoia: “I mihla nan irair pwukat pwehki I poakohng Siohwa [oh men kaperenda ih]. Met sewese ien sohla medemedewehte pein ngehi.”

10. Ia duwen Siohwa eh kak ketin wia atail Paip rahnwet?

10 Ahnsou keren kitail pahn lelohng kahpwal kan me uhdahn apwal oh kitail pahn anahne likih Siohwa laudsang mahs. E uhdahn kesempwal en kakehlaka atail likih Siohwa ahnsou wet oh uhdahn kamehlele me e pahn ketin sewesei kitail en lelepekiohngete nan irair sohte lipilipil. Ia duwen atail kak wia met? Wadek duwen sapwellimen Siohwa ladu kan nan Paipel oh pil nan atail ahnsou. Tehk ia duwen Koht eh ketin sewese sapwellime ladu kan. Doudouloale duwen irail pwukat. Omw wia met kak seweseiuk en wiahki Siohwa omw Paip.

ALASANG SAPWELLIMEN SIOHWA IRAIR KASELEL KAN

11. Dahme kahrehda kitail men alasang sapwellimen Siohwa irair kaselel kan? (Pil kilang koakono “ Mehn Akadei ong Brother Pwulopwul kan.”)

11 Kitail koasoiapenehr sapwellimen Siohwa irair kaselel kan me kahrehiong en ketin wia atail paip. Met medewehla ia duwen atail kak alasang irair ko. Ma kitail song en wia uwen atail kak en alasang sapwellimen Siohwa irair kaselel kan, kitail kak kakehlaka riatail Kristian kan. Karasepe, Sises kamwarenki Saimon Kepas (ni lokaiahn Krihs “Piter”), me wehwehki “Paip.” (Sohn 1:42) Sises mahmahsanih me Piter pahn kansenamwahwih meteikan nan mwomwohdiso oh kakehlaka arail pwoson. Paipel kin kahdaneki elder kan “mwetehn paipalap ehu.” Met wehwehki me irail kin pere irail kan nan mwomwohdiso. (Ais. 32:2) Ahpw kitail koaros kak kangoange emenemen ma kitail alasang sapwellimen Siohwa irair kaselel kan.—Ep. 5:1.

12. Ia duwen atail kak sewese meteikan ni ahnsou apwal?

12 Sewese riatail kan ni ahnsou apwal. Ni riatail kan ar tangasang imwarail kan de sohla imwarail pwehki kahpwal kan me duwehte melimel de rerrer en sahpw ape de mahwen, kitail kak mweidohng irail en mi nan imwatail. Ni irair en “imwin rahn akan” eh susuwedla, e uhdahn pahn mie ahnsou mwahu en sewesehki riatail Kristian kan dahme re anahne. (2 Tim. 3:1) Kitail pil kak kasalehda limpoak oh kansenamwahwih irail ni ahnsou me re anahne. Ehu ahl en wia met iei sang ni atail koasoiong irail nan atail Wasahn Kaudok oh kansenamwahwih irail. Kitail men atail mwomwohdiso en wia wasa ehu me koaros kak kehn limpoak oh ale kangoang. Aramas tohto rahnwet kin lemeiong meteikan. Met kak kahrehda riatail Kristian kan en uhdahn pwunod oh pehm me sohte me poakohng irail. Eri ni arail iang towehda mihting kan, kitail men tehk mwahu me kitail kin kangoange irail oh kasalehiong irail limpoak.

13. Ia duwen elder kan ar kak sewese meteikan ni ahnsou apwal? (Pil kilang kilel.)

13 Elder kan kak sewese riarail Kristian kan erein ahnsou apwal. Ni ahnsou me melimel de rerrer en sahpw wiawi de riarail kan anahne sawas en wini ni ahnsou karuwaru, elder kan kin mwadang koasoanehdi sawas ong riarail ko. Elder kan kin kihda kaweid oh mehn kangoang sang nan Paipel. E pahn mengei ong Kristian kan en peki sawas rehn elder men ma irail ese me e kin kadek, rong irail, oh song en wehwehki arail pepehm. Soangen irair pwukat kin sewese irail en pehm me mie me poakohng irail; kahrehda, e mengei ong irail en kapwaiada kaweid kan en Paipel me elder men ele kihda.—1 Des. 2:​7, 8, 11.

Elder kan kin kansenamwahwih riarail Kristian kan erein ahnsou apwal (Menlau kilang parakrap 13) c


14. Ia duwen atail kak kasalehda me meteikan kak likih kitail?

14 Meteikan kak likihiuk. Kitail men meteikan en likih me kitail pahn sewese irail ni ahnsou me re anahne, ahpw mehlel ni ahnsou apwal kan. (Lep. Pad. 17:17) Dahme kitail kak wia pwe meteikan en kak likih kitail? Kitail kak wia uwen atail kak en alasang Siohwa rahn koaros, karasepe sang ni atail kin kapwaiada atail inou kan, oh kin lella wasa kan ni ahnsou me kileldi. (Mad. 5:37) De ma kitail ese emen me anahne sawas, kitail kak sewese. Patehng met, kitail en tehk mwahu me kitail kin kapwaiada atail pwukoa kan nan mwomwohdiso sang ni atail idawehn kaweid kan me kitail alehdi.

15. Ia duwen mwomwohdiso ar kin paiekihda ni ahnsou me re kin likih elder kan?

15 Ia duwen mwomwohdiso kak paiekihda ni arail kak likih elder kan? Sounkalohk kan ar ese me re kak call elder kan ni ahnsou me re anahne sawas, met kin sewese irail en sohte nohn pwunod. Riatail kan pil kin pehm me mie me poakohng irail ni arail ese me elder kan kin men sewese irail. Elder kan pil kin doadoahngki Paipel oh sawasepen Paipel kan pwehn kihda kaweid, a kaidehn pein arail madamadau, oh met kin kalaudehla ahn riatail kan ar likih irail. Riatail Kristian kan pil kin likih elder kan me sohte kin padahkihong meteikan soahng kan me pid irail oh kin kolokol arail inou.

16. Ia duwen atail kin paiekihda ni atail wia dahme Siohwa mahsanih me pwung, oh ia duwen met eh kin sewese meteikan?

16 Ahnsou koaros wia dahme Siohwa mahsanih me pwung. Ma kitail kin peikiong Siohwa ni soahng koaros oh wiahda pilipil kan me poahsoankihda Paipel, kitail pahn wia mehn kahlemeng mwahu ong meteikan. Ni atail kin onopki Mahsen en Koht oh kakehlaka atail pwoson Siohwa, kitail pahn loalopwoatohng ih oh sapwellime koasoandi kan. Kitail pahn ese padahk likamw kan oh madamadau kan me sohte pahrekiong sapwellimen Siohwa madamadau, oh kitail sohte pahn mwekidki soahng pwukat. (Ep. 4:14; Seims 1:​6-8) Atail pwoson Siohwa oh sapwellime inou kan kin kameleilei kitail ni atail kin alehdi rohng suwed kan. (Mel. 112:​7, 8) Kitail pahn pil kak sewese irail kan me lelohng kahpwal kan.—1 Des. 3:​2, 3.

17. Dahme kin sewese elder kan en sewese meteikan en meleilei oh uhdahn pwoson Siohwa?

17 Elder kan anahne ese kaunda arail wiewia kan, ahneki madamadau pwung, soandi mwahu, oh kin toupahrek. Irail kin sewese meteikan en meleilei oh uhdahn pwoson Siohwa oh kakehlaka mwomwohdiso sang ni arail kin “kolokol teng mahsen likilik.” (Taitus 1:9; 1 Tim. 3:​1-3) Sang arail mehn kahlemeng mwahu oh arail apwalih mwomwohdiso, elder kan kin sewese sounkalohk en kaukaule iang towehda mihting kan, iang kalohk, oh wia pein arail onop Paipel. Ni ahnsou me riatail Kristian kan ahneki kahpwal kan me kahrehiong irail pwunod, elder kan kak katamankihong irail en likih Siohwa oh medemedewe sapwellime inou kan.

18. Dahme kahrehda kitail men kapinga Siohwa oh karanihala? (Pil kilang koakono “ Ahl en Karanihala Siohwa.”)

18 Mwurin atail koasoiapenehr sapwellimen Siohwa irair kaselel kan, kitail kak nda dahme Nanmwarki Depit koasoia: “Kaping en kohwong Siohwa, ei Paip.” (Mel. 144:​1NW) Kitail kak ahnsou koaros likih Siohwa. Ni ahnsou me kitail mahla, kitail kak likih me Siohwa pahn ketin pousehlahte sewese kitail en karanihte ih. Oh kitail kak nda me “Ih me ei Paip.”—Mel. 92:​14, 15.

KOUL 150 Rapahki Komourpomw Rehn Koht

a Melkahka 18:​46, NW “Siohwa ketin ieias! Kaping ong ei Paip! Koht sounkomourpei en ketin lapalapala.”

b Aiseia 26:​3, 4, NW “Komw pahn ketin sinsile irail me kin likih komwi ni unsek; Komw pahn ketikihong irail popohl me poatopoat, Pwehki komwi me re kin likih. Likih Siohwa kohkohlahte, Pwe Iah Siohwa iei Paip poatopoat.”

c WEHWEHN KILEL: Ni sister men eh mi ni Wasahn Kaudok ehu, e saledek en koasoiong elder riemen.