Bai pa asuntu

Bai pa indisi

STUDU 26

KANTIKU 8 Jeová É Um Refúgio

Konfia na Jeova bu roca

Konfia na Jeova bu roca

“I ka ten nin un roca suma no Deus.”1 SAM 2:2.

KE KU NO NA BIN APRINDI

No na aprindi kal maneras di sedu ku fasi Jeova parsi ku roca i kuma ku no pudi kopia es maneras di sedu.

1. Di akordu ku Salmu 18:46 ke ku Davi kompara Jeova ku el?

 NO STA na vivi na un mundu nunde ku no pudi pasa purblemas ku no ka spera, o te mesmu e pudi muda tudu no vida. No na gardisi ciu pa manera ku no pudi tene ajuda na mon di Jeova! Na studu ku pasa no lembrantadu di kuma, Jeova i Deus bibu ku ta sta sempri pruntu pa judanu. Ora ku no risibi si ajuda, es ta danu konfiansa di kuma Jeova “sta bibu!” (Lei Salmu 18:46.) Ma, logu dipus ku Davi fala es palabras, i coma Deus di “ña Roca”. Pabia ki pudi kompara Jeova, Deus bibu ku un kusa ku ka tene vida, ku sedu, roca?

2. Ke ku no na aprindi pa manera ku Davi coma Jeova di “ña Roca”?

2 Nes studu no na aprindi pabia ku Jeova comadu di roca i ke ku es palabra ta nsinau aserka del. No na aprindi tambi kuma ku no pudi oja Jeova suma no Roca. Dipus no na bin oja kuma ku no pudi kopia maneras di sedu di Jeova ku parsi ku roca.

PABIA KU JEOVA COMADU DI ROCA

3. Kuma ku Biblia ta usa sempri palabra “roca”? (Jubi foto.)

3 Biblia ta usa palabra “roca” pa judanu ntindi maneras di sedu di Jeova. Manga di bias i ta ojadu na partis di Biblia ku ta ngabal suma Deus ku ka ten kumpañer. Purmeru bias ku Jeova comadu di “Roca” sta na Ripitison di Lei 32:4. Na un orason, Ana fala di kuma “i ka ten nin un roca suma no Deus.” (1 Sam 2:2) Abakuk coma Jeova di “ña kau suguru” o roca. (Aba 1:12) Te mesmu Jeova coma si kabesa di Roca. (Isa 44:8) No na bin fala di tris maneras di sedu ku ta pui Jeova parsi ku roca, tambi no na aprindi kuma ku no pudi fasil pa i sedu “no Roca”. — Lei 32:31.

Povu di Deus ta oja Jeova suma un Roca suguru. (Jubi paragrafu 3)


4. Kuma ku Jeova sedu un tori forti? (Salmu 94:22)

4 Jeova i tori forti. Suma ku un roca garandi pudi proteẑi un algin kontra bentu forti, asin tambi ku Jeova ta proteẑinu ora ku no sta na pasa situasons difisil na vida. (Lei Salmu 94:22.) I ta judanu proteẑi no amisadi ku el, tambi i garantinu di kuma, nin un sufrimentu ku no na pasa aos, ka na fasinu mal pa tudu tempu. I purmiti fasi mas di ki kila: I na kaba ku tudu kusa ku ta punu fika preokupadu dimas o ku ta punu sufri. — Eze 34:​25, 26.

5. Kuma ku Jeova pudi sedu no Tori Forti?

5 Un manera ku no pudi fasi Jeova no Tori Forti, i ora ku no ta fasi orason. Ora ku no fasi orason, Jeova ta danu “pas di Deus” ku ta guarda no korson ku no pensamentu. (Fil 4:​6, 7) No jubi spiriensia di Artem, un ermon ku prindidu pabia di si fe. Na prison, un polisia fasil purguntas manga di bias, i maltratal i tenta pul pa i fika ku medu. Artem fala sin: “N ta staba preokupadu dimas, kada bias ku polisia na fasin purguntas. . . . Sempri N ta oraba Jeova. N pidi Jeova pa i dan pas na korson ku jiresa. N kontinua manti kalmu mesmu ku es pirsigison. . . . Ku ajuda di Jeova, i sta suma si N firma tras di un mura di pedra.”

6. Pabia ku no pudi konfia sempri na Jeova? (Isaias 26:​3, 4)

6 Jeova i un algin di fiansa. Suma un roca ku ta sta sempri na un kau, Jeova sta sempri pruntu pa judanu. No pudi konfia nel, pabia el i “roca ku ka ten kumsada nin kabantada.” (Lei Isaias 26:​3, 4.) I na sta sempri bibu pa kumpri si purmesas, pa obi no orasons, i pa danu ajuda ku no pirsisa del. No pudi tambi konta ku Jeova, pabia el i fiel pa kilis ku ta sirbil. (2 Sam 22:26) I ka na diskisi nunka di ke ku no ta fasi, i na paganu sempri. — Eb 6:10; 11:6.

7. Ke ku na kontisi ku nos ora ku no konfia na Jeova? (Jubi tambi foto.)

7 No ta pui pa Jeova sedu no Roca, ora ku no pui tudu no konfiansa nel. No konfia di kuma si no obdisi nin si na tempus difisil, i na sedu bon pa nos. (Isa 48:​17, 18) Kada bias ku no nota di kuma Jeova judanu, no konfiansa nel ta aumenta. Asin no na sta mas purparadu pa nfrenta utrus purblemas ku so Jeova ku pudi judanu. Manga di bias duranti situasons ki ka ten ningin ku no pudi pidi ajuda, la ku no ta nota di kuma no pudi sempri konfia na Jeova. Vladimir fala sin: “Ña amisadi ku Jeova seduba mas forti oca ku N staba na prison. N aprindi konfia ciu na Jeova, pabia N staba ami so i el i seduba uniku algin ku pudiba judan nguenta ki situason.”

No ta fasi di Jeova no Roca ora ku no pui tudu no konfiansa nel. (Jubi paragrafu 7)


8. (a) Pabia ku no pudi fala di kuma Jeova ka ta muda? (b) Kuma ku no ta benefisia di tene Deus suma no Roca? (Salmu 62:​6, 7)

8 Jeova ka ta muda. Suma un roca garandi dimas, Jeova i firmi i ka ta muda. Si maneras di sedu ku si intenson ka ta muda nunka. (Mal 3:6) Oca Adon ku Eva rebela, Jeova ka muda intenson ki teneba pa pekaduris. Suma ku apostolu Paulu skirbi, Jeova “ka pudi nega si kabesa.” (2 Tim 2:13) Es signifika di kuma, i ka mporta ke ku kontisi o ke ku utrus fasi, Jeova nunka ka na muda si maneras di sedu, si intenson o si normas. Suma Jeova nunka ka ta muda, no sibi di kuma i na judanu na tempus difisil, tambi i na kumpri si purmesas pa futuru. — Lei Salmu 62:​6, 7.

9. Ke ku bu aprindi di spiriensia di Tatyana?

9 Si no pensa fundu na maneras di sedu di Jeova ku si intenson pa Tera i pa pekaduris, kila pudi judanu konfia nel, i fasi pa i sedu no Roca. Es na judanu fika kalmu i kontinua sedu fiel na tempus difisil. (Sal 16:8) I es ku kontisi ku un irma comadu Tatyana ku prindidu na si kasa pabia di si fe. I fala sin: “N staba ami son. Na kumsada i seduba difisil dimas. Manga di bias N ta staba disanimadu.” Dipus ki kumsa ku pensa fundu na Jeova ku si intenson pa pekaduris, i nota pabia ki importanti pa i kontinua nguenta es situason. Es judal fika kalmu i tene forsa di kontinua sedu fiel. I fala sin: “Ntindi pabia ku es kontisi, judan lembra di kuma, N sta nes situason pabia N ama Jeova i N misti kontental. Es judan para pensa na ña kabesa.”

10. Kuma ku Jeova pudi sedu no Roca aos?

10 I ka na tarda, no na bin pasa situasons difisil dimas ku na iziẑi pa no konfia na Jeova mas di ki nunka. Pa kila, es i tempu di no aumenta no konfiansa di kuma Jeova na danu kualker kusa ku no pirsisa del pa kontinua sedu fiel. Kuma ku no pudi fasil? Lei storias di Biblia ku spiriensias di servus di Jeova di no tempu. Nota kuma ku Deus mostra maneras di sedu suma roca pa juda si servus. Pensa fundu nes storias ku spiriensias. Fasi es, na judau pa bu fasi di Jeova bu Roca.

KOPIA MANERAS DI SEDU DI JEOVA KU PARSI KU ROCA

11. Pabia ku no misti kopia maneras di sedu di Jeova ku parsi ku roca? (Jubi tambi kuadru “ Objetivu pa ermons jovens.”)

11 No oja kuma ku Jeova mostra di kuma i sedu suma roca. Gosi no na oja kuma ku no pudi kopia es maneras di sedu. Si no fasi no minjor pa kopia maneras di sedu di Jeova, no na pudi nkoraẑa no ermons ku irmas. Pur isemplu, Jesus da Simon nomi di Sefas (traduzidu pa “Pedru”), ku signifika “padas di pedra.” (Jon 1:42) Jesus staba na fala di kuma, Pedru na konsola utrus na kongregason i torna se fe forti. Ansions di kongregason faladu del suma “sombra di pedra garandi”. Es signifika di kuma e ta proteẑi kilis ku sta na kongregason. (Isa 32:2) Na bardadi, kongregason ta benefisia ora ku tudu ermons ku irmas kopia maneras di sedu di Jeova ku parsi ku roca. — Ef 5:1.

12. Di kal maneras ku no pudi sedu un tori forti pa utrus?

12 Sedu un tori forti. Ora ku no ermons ku irmas pirdi kusas ke tene, o kuri di se kasas pabia di disastris natural o geras, no pudi disa elis pa e fika na no kau. Suma situasons na “fin de tempu” sta na piora, no tene manga di oportunidadis di juda n̈utru. (2 Tim 3:1) No pudi tambi nkoraẑa no ermons ku irmas i mostra di kuma no ama elis. Un di maneras ku no pudi fasil, i ora ku no ta papia ku elis na runions i anima elis. No misti pa kongregason sedu un kau nunde ki ten amor ku nkoraẑamentu. Aos, manga di jintis na mundu ta trata n̈utru mal. Es ta pui pa no ermons ku irmas sta ku manga di preokupason, i te mesmu pensa di kuma e ka amadu. Pa kila, ora ku no ermons ku irmas mati runions, no misti fasi tudu ku no pudi pa e sinti amadu, animadu i suguru.

13. Kuma ku ansions pudi sedu un tori forti pa utrus? (Jubi tambi foto.)

13 Ansions pudi sedu un tori forti, ora ke ta nkoraẑa se ermons ku irmas na tempus difisil. Ora ki ten disastris natural o emerẑensia di saudi, ansions ta organiza rapidu pa juda se ermons ku irmas. E ta da tambi ajuda spiritual. Ermons ku irmas na sta avontadi di pidi ajuda di un ansion, si e sibi di kuma ansion na papia ku elis ku bondadi, i na sukuta elis i na tenta ntindi kuma ke sta na sinti. Es maneras di sedu na juda utrus sinti amadu, asin, i ta sedu mas fasil pa e aplika kualker konsiju di Biblia ku ansions pudi da. — 1 Tes 2:​7, 8, 11.

Ansions ta konsola se ermons ku irmas na tempus difisil. (Jubi paragrafu 13) a


14. Kuma ku no pudi mostra di kuma no sedu algin di konfiansa?

14 Sedu algin di fiansa. No misti pa utrus sibi di kuma no na juda elis ora ke pirsisa, prinsipalmenti na tempus difisil. (Dit 17:17) Kuma ku no pudi kunsidu suma algin di konfiansa? No ta fasi no minjor pa kopia maneras di sedu di Jeova kada dia, suma pur isemplu, kumpri no purmesas, i fasi tudu ku no pudi pa ba ta ciga na ora. (Mat 5:37) Tambi, si no sibi di kuma un algin pirsisa di ajuda, no pudi judal. Alen di kila, no ta fasi tudu pa kumpri no disignasons di akordu ku instrusons ku no risibi.

15. Kuma ku kongregason ta benefisia ora ku ansions sedu jintis di konfiansa?

15 Kuma ku kongregason ta benefisia ora ku ansions sedu jintis di konfiansa? Ora ku ermons ku irmas sibi di kuma e pudi kontakta ansions kualker mumentu ke pirsisa, suma pur isemplu, se superintendenti di grupu di pregason, i ta juda elis pa e ka fika preokupadu dimas. Ermons ku irmas ta sinti tambi di kuma e amadu, ora ke sibi di kuma ansions sta dispostu pa juda elis. Ora ku ansions ta usa Biblia ku no publikasons pa da konsiju en ves di basia na se propi opinions, ermons ku irmas ta konfia mas nelis. Tambi, ermons ku irmas ta konfia na ansions ku ka ta konta utrus se sigridus i ku ta kumpri se purmesas.

16. Kuma ku no ta benefisia no kabesa ku utrus, ora ku no sedu jintis ku ka ta muda?

16 Sedu algin ku ka ta muda. Si no ta obdisi Jeova na tudu kusas i toma disisons basiadu na Biblia, no na sedu bon isemplu pa utrus. Ora ku no ta studa Palabra di Deus i aumenta no fe na Jeova, no na sedu fiel pa rel i pa si normas. No ka na sedu jintis ku ta tarda pa toma disison, ku ta lestu di muda, o ku ta lestu di nganadu pa nsinus falsu ku pensamentu di mundu. (Ef 4:14; Tiagu 1:​6-8) No fe na Jeova i na si purmesas na kalmanu, ora ku no risibi mau notisias. (Sal 112:​7, 8) Tambi no na konsigi juda kilis ku sta na pasa pa purblemas. — 1 Tes 3:​2, 3.

17. Kuma ku ansions pudi juda utrus pa e sta firmi?

17 Ansions dibi di sedu ekilibradu, sibi kontrola se kabesa, sedu organizadu i ku ka ta nsisti na se ideias. Es omis ta juda pa kongregason manti kalmu i tene fe forti na Jeova, ora ke “pega na palabra sertu di nsinamentu”. (Titu 1:9; 1 Tim 3:​1-3) Atraves di se isemplu ku se visitas di pastoreiu, ansions ta juda publikaduris pa e ba ta mati sempri runions, prega sempri i fasi sempri studu pesual. Ora ku ermons ku irmas tene purblemas ku ta pui elis fika preokupadu dimas, ansions ta sforsa ciu pa nkoraẑa elis pa e konsentra na Jeova i na purmesas ki fasi.

18. Pabia ku no misti ngaba Jeova i pertusi kada bias mas del? (Jubi tambi kuadru “ Un di manera di pertusi di Jeova.”)

18 Dipus di studa maneras di sedu bonitu di Jeova, no pudi fala suma rei Davi: ‘Jeova ku sedu ña Roca, pa i ngabadu.’ (Sal 144:1) No pudi sempri konfia na Jeova. Duranti tudu no vida, te mesmu na no bejisa, no tene motivu di fala di kuma: “El i ña Roca”, ku konfiansa di kuma i na judanu sempri pertusi del. — Sal 92:​14, 15.

KANTIKU 150 Procurem a Deus Para Obter Livramento

a SPLIKASON DI FOTO: Un irma sta avontadi pa papia ku dus ansions na Salon di Renu.