1., 2. Milline auline võimalus Jehoova teenijatel on?

 KUI keegi sinult küsiks, kes Jehoova sulle on, siis mida sa vastaksid? Võib-olla ütleksid, et ta on su Jumal, taevane isa ja sõber. Ilmselt meenub sulle veel teisigi kirjeldavaid nimetusi, millega teda iseloomustada. Ent kas oled kunagi mõelnud sellele, et Jehoova on ka su võõrustaja?

² Taavet võrdles Jehoovat võõrustajaga ja tema teenijaid tema külalistega. Ta küsis: „Jehoova, kes võib olla külaline su telgis? Kes tohib elada su pühal mäel?” (Laul 15:1.) Nagu need sõnad näitavad, on meil kõigil võimalus olla Jehoova külalised, tema sõbrad.

JEHOOVA SOOVIB, ET OLEKSIME TEMA KÜLALISED

3. Kes oli Jehoova esimene külaline ja mida nad teineteise vastu tundsid?

³ Enne kui Jehoova alustas loomist, oli ta üksi. Ent kui ta lõi oma esimese vaimpoja, sai tollest esimene külaline tema telgis. Kahtlemata oli Jehooval väga hea meel teda võõrustada. Piiblis öeldakse, et Jeesus tundis „päevast päeva tema sügavat kiindumust” ning oli „kogu aeg ta ees rõõmus”. (Õpet. 8:30.)

4. Kes hiljem Jehoova külaliste hulka lisandusid?

 ⁴ Hiljem lõi Jehoova ka teisi vaimolendeid ja kutsus neidki oma telki. Ingleid nimetatakse piiblis Jumala poegadeks ja sealt tuleb välja, et nad on Jehoova juures olles väga rõõmsad. (Iiob 38:7; Taan. 7:10.) Mõnda aega olid ainult vaimolendid Jumala sõbrad. Kui Jehoova lõi inimesed, avanes see võimalus ka neile. Näiteks kutsus Jehoova enda telki Eenoki, Noa, Aabrahami ja Iiobi. Nende ustavate jumalateenijate kohta öeldakse piiblis, et nad olid Jumala sõbrad ja käisid koos temaga. (1. Moos. 5:24; 6:9; Iiob 29:4; Jes. 41:8.)

5. Mida me saame teada tekstist Hesekiel 37:26, 27?

⁵ Sajandite jooksul on Jehoova teisigi oma teenijaid enda telki kutsunud. (Loe Hesekiel 37:26, 27.) Hesekieli ennustusest tuleb välja, et Jehoova soovib, et tema ja ta teenijate vahel oleks soe sõprus. Ta on lubanud sõlmida nendega rahulepingu. See ennustus räägib ajast, mil need, kel on lootus elada taevas, ja need, kel on lootus elada igavesti maa peal, on koos Jehoova telgis kui üks kari. (Joh. 10:16.) Just nii see praegusel ajal on.

JEHOOVA HOOLITSEB MEIE EEST, KUS ME KA EI ELAKS

6. Kuidas saab kellestki Jehoova külaline ja kus tema telk asub?

⁶ Piibliaegadel pakkus telk varju ja kaitset ilmaolude eest ning oli koht, kus puhata. Külaline võis õigusega oodata, et võõrustaja hoolitseb tema eest hästi. Kui Jehoovale pühendume, saavad meist külalised tema telgis. (Laul 61:4.) Meil on seal külluslikult vaimset toitu ja me võime olla koos teistega, kelle Jehoova on endale külla kutsunud. Ent Jehoova telk ei asu mingis konkreetses kohas. Ehk on sul olnud võimalus mõnda teise riiki reisida, näiteks erikokkutulekule, ning oled seal kohtunud teiste Jehoova külalistega. Niisiis võib öelda, et Jehoova telk on seal, kus iganes on tema teenijaid. (Ilm. 21:3.)

7. Miks võib öelda, et Jehoova teenijad, kes surmaund magavad, on ikka tema telgis? (Vaata ka pilti.)

 ⁷ Kuidas on aga lugu nende Jehoova teenijatega, kes magavad surmaund? Kas võib öelda, et ka nemad on Jehoova telgis? Võib küll, kuna Jehoova ei ole neid unustanud. Jeesus ütles: „Aga et surnud äratatakse üles, sellele viitab Mooseski põleva põõsa loos, kui ta nimetab Jehoovat „Aabrahami Jumalaks, Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks”. Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal, sest nad kõik on tema silmis elavad.” (Luuka 20:37, 38.)

JEHOOVA KÜLALISTE HÜVED JA KOHUSTUSED

8. Mille eest on Jehoova külalised kaitstud?

⁸ Telk pakub varju ja kaitset. Need, kes on Jehoova telgis, on kaitstud kõige eest, mis võiks ohustada nende suhteid temaga. Samuti on neil imeline tulevikulootus. Kui jääme Jehoova ligi, ei saa Saatan meile püsivat kahju teha. (Laul 31:23; 1. Joh. 3:8.) Ja uues maailmas ei ohusta Jehoova sõpru isegi mitte surm. (Ilm. 21:4.)

9. Mida Jehoova oma külalistelt ootab?

⁹ On tõesti suur au olla Jehoova külaline ja tunda rõõmu sellest, et võime olla tema sõbrad igavesti. Mida meil tuleb aga teha, et tema telki jääda? Kui sind kutsutakse külla, siis kahtlemata tahad võõrustaja soovidega arvestada. Näiteks kui ta palub, et võtaksid enne sisenemist kingad jalast, siis teed seda hea meelega. Samamoodi on tähtis teada, mida ootab Jehoova neilt, kes soovivad tema telki jääda. Kuna me armastame teda, tahame teha kõik, mis võimalik, et talle kõigiti meelepärased olla. (Kol. 1:10.) Samuti mõistame, et kuigi Jehoova on meie sõber, on ta ka meie Jumal ja Isa ning meil tuleb temast lugu pidada. (Laul 25:14.) Me ei tohiks seda kunagi unustada. Kui tunneme tema ees aukartust, siis hoidume kõigest, mis võiks talle meelepaha valmistada. Me soovime käia koos oma Jumalaga alandlikult. (Miika 6:8.)

JEHOOVA ERAPOOLETUS IISRAELLASTE KÕRBERÄNNAKU AJAL

10., 11. Millest ilmnes Jehoova erapooletus iisraellaste kõrberännaku ajal?

¹⁰ Jehoova pole oma külaliste suhtes erapoolik. (Rooml. 2:11.) Seda võib näha näiteks sellest, kuidas ta kohtles iisraellasi Siinai kõrbes.

¹¹ Pärast seda, kui Jehoova oli oma rahva Egiptuse orjusest päästnud, määras ta mõned leviidid telkpühamus preestritena teenima. Teistele andis ta ülesande telkpühamu juures erinevaid töid teha. Kas Jehoova hoolitses leviitide või nende eest, kelle telk juhtus olema telkpühamu lähedal, kuidagi paremini kui teiste iisraellaste eest? Ei, Jehoova ei ole erapoolik.

12. Millest veel Jehoova erapooletus ilmnes? (2. Moos. 40:38; vaata ka pilti.)

¹² Kõik iisraellased võisid olla Jehoova sõbrad. Seda ka siis, kui neil polnud mingeid erilisi ülesandeid või  nad elasid telkpühamust kaugel. Näiteks tagas Jehoova selle, et pilve- ja tulesammast, mis telkpühamu kohal oli, nägi kogu rahvas. (Loe 2. Moosese 40:38.) Kui pilv hakkas liikuma, nägid seda ka laagri äärealadel elavad iisraellased ning nad võisid nagu ülejäänud rahvaski oma asjad ja telgid kokku pakkida ning teele asuda. (4. Moos. 9:15–23.) Samuti kuulsid kõik valju trompetihäält, mis andis märku, et on aeg liikuma hakata. (4. Moos. 10:2.) On selge, et need, kes elasid telkpühamu naabruses, polnud Jehoovaga kuidagi lähedasemad kui teised iisraellased. Kõigil oli võimalus olla Jehoova külaline ning Jehoova juhatas ja kaitses neid kõiki. Nii on ka tänapäeval: Jehoova armastab ja kaitseb kõiki oma teenijaid ning hoolitseb nende eest, kus nad ka ei elaks.

JEHOOVA ERAPOOLETUS NÜÜDISAJAL

13. Millest ilmneb Jehoova erapooletus tänapäeval?

¹³ Tänapäeval teenivad mõned Jehoova rahva seast peakorteris või mõnes harubüroos. Teised jälle elavad nende hoonete läheduses. Seetõttu võib neil olla võimalusi, mida teistel Jehoova teenijatel ei ole. Näiteks saavad nad ehk isiklikult suhelda juhtivate vendadega. Lisaks on teisigi, kel on võimalus olla täisajalises eriteenistuses, näiteks ringkonnaülevaatajad. Kui aga sina ei ole täisajaline eriteenija või elad harubüroost kaugel, võid siiski kindel olla, et sa oled Jehoova külaline ja ta peab sind väga kalliks. Ta teab, mida sa vajad, ja hoolitseb sinu eest. (1. Peetr. 5:7.) Kõigil Jehoova teenijatel on piisavalt vaimset toitu ning ta kaitseb ja juhatab meist igaüht.

14. Mis on veel üks tõend Jehoova erapooletuse kohta?

 ¹⁴ Veel üks tõend Jehoova erapooletuse kohta on see, et piibel on kättesaadav pea kõigile inimestele. Pühakirja osad kirjutati algselt kas heebrea, aramea või kreeka keeles. Kas neil, kes neid keeli oskavad, on Jehoovaga lähedasem sõprus kui teistel? Ei ole. (Matt. 11:25.)

15. Millest veel on näha, et Jehoova on erapooletu? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Jehoova ei kutsu oma telki ainult neid, kes on kõrgelt haritud või oskavad keeli, milles piibel kirja pandi. Tema tarkus on kättesaadav kõigile, ükskõik milline on nende haridustase. Piiblit on tõlgitud tuhandetesse keeltesse ning kogu maailmas on inimestel võimalik saada teada, mida see õpetab ning mida neil tuleb teha, et saada Jehoovaga sõbraks. (2. Tim. 3:16, 17.)

JÄÄ JEHOOVALE MEELEPÄRASEKS

16. Milliseid inimesi Jehoova oma külalistena vastu võtab? (Ap. t. 10:34, 35.)

¹⁶ On tõepoolest suur au olla Jehoova külaline tema telgis. Ta on kõige hoolivam ja külalislahkem võõrustaja üldse. Lisaks on ta erapooletu ja kutsub oma telki inimesi kogu maailmast, sõltumata sellest, milline on nende taust, haridustase, rass, rahvus, vanus või sugu. Ent ta võtab vastu ainult neid, kes talle kuuletuvad. (Loe Apostlite teod 10:34, 35.)

17. Kust me võime teada saada, mida Jehoova oma külalistelt ootab?

¹⁷ Laulu 15 esimeses salmis küsis Taavet: „Jehoova, kes võib olla külaline su telgis? Kes tohib elada su pühal mäel?” Jehoova lasi Taavetil samas laulus neile küsimustele ka vastata. Järgmises artiklis arutamegi, mida täpsemalt ootab Jehoova neilt, kes soovivad olla tema sõbrad.