1-2. Ta naanin kũr eo an Jeova ñan ri-karejar ro an retiljek?

 ÑE JUON en kar kajjitõk ippam̦, ‘Ewi wãween am̦ watõk Jeova?’ ta eo kwõn kar ba? Bõlen kwõmaroñ uwaake im ba, ‘Ij watõk Jeova ãinwõt juon Jema, aõ Anij, im juon M̦õtta.’ Emaroñ bar wõr naan ko ak taitõl̦ ko jet me kwõmaroñ ba ñan kõmel̦el̦eik wãween am̦ watõk Jeova. Bõtab, kwõnañin ke watõk Jeova ãinwõt juon eo ej karwaineneik eok ñan jikin jokwe eo an?

² Kiiñ Devid ear keidi kõtaan eo an Jeova ippãn ri-karejar ro An retiljek ñan juon eo ej kũrtok armej ro ñan m̦weo im̦õn im ri-lotok ro an. Devid ear kajjitõk im ba: “O Jeova, wõn enaaj pãd ilo m̦õn kõppãd eo Am̦? Wõn enaaj jokwe ilo Am̦ tol̦ eokkwõjarjar?” (Sam 15:1) Ikijjeen eoon in, jej katak bwe jemaroñ del̦o̦ñ ñan im̦õn kõppãd eo an Jeova—mel̦el̦ein, jemaroñ erom ro m̦õttan. Men in ej juon naanin kũr ekanooj in em̦m̦an jãn Jeova!

JEOVA EKÕN̦AAN BWE JEN DEL̦O̦Ñ ILO IM̦ÕN KÕPPÃD EO AN

3. Wõn ri-lotok eo jinointata ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova ilo kõkkar, im ewi wãween aerro kar Jeova l̦õmn̦ak kõn doon?

³ M̦okta jãn an kar kõm̦anm̦an men otemjej, Jeova ear make iaan. Bõtab tokãlik, ear kõm̦anm̦ane m̦aanje eo Nejin. Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in karwaineneiktok ri-lotok eo an jinointata ñan im̦õn kõppãd eo An ilo kõkkar. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe eo Nejin ear “jitõnbõro ippãn” Jeova. Tokjãn men in, ri-lotok eo an jinointata ear “m̦õn̦õn̦õ iien otemjej im̦aan [Jeova].”—JK. 8:30.

4. Wõn ro jet me Jeova ear kũrtok er ñan im̦õn kõppãd eo an?

 ⁴ Tokãlik, Jeova ear kõm̦anm̦an enjel̦ ro im ear bareinwõt kũrtok er ñan im̦õn kõppãd eo an. Baibõl̦ ej n̦aetan enjel̦ ro, “ro nejin Anij” im ej kwal̦o̦k bwe rem̦õn̦õn̦õ in pãd ippãn Jeova. (Job 38:7; Dan. 7:10) Ium̦win elõñ iiõ ko, ro wõt me rar maroñ m̦õttãiki Anij ear ro me rar jokwe ippãn ilañ. Tokãlik, ear kõm̦anm̦an armej ro, im rar bareinwõt maroñ del̦o̦ñ ilo im̦õn kõppãd eo an. Jet iaan rein rar Inok, Noa, Ebream, im Job. Baibõl̦ ej n̦aetan ri-karejar rein retiljek, ro m̦õttan Anij ak ro me rar “etetal ippãn Anij.”—Jen. 5:24; 6:9; Job 29:4; Ais. 41:8.

5. Ta eo jemaroñ katak jãn kanaan eo ilo Ezekiel 37:​26, 27?

⁵ Ium̦win elõñ iiõ ko tok ñan raan kein, Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kũr ro m̦õttan bwe ren del̦o̦ñ ilo im̦õn kõppãd eo an. (Riit Ezekiel 37:​26, 27.) Ñan waanjoñak, ikijjeen kanaan eo an Ezekiel, jej katak bwe Anij ekõn̦aan bwe ri-karejar ro an retiljek ren ejaak juon jem̦jerã elukkuun epaak ippãn. Ear kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦ane juon “bujen in aenõm̦m̦an” ippãer. Kanaan in ej jitõñl̦o̦k ñan iien eo ro me kõjatdikdik eo aer ej ñan mour ilañ im ro me kõjatdikdik eo aer ej ñan mour ijin ioon lal̦, renaaj bõrokuk ippãn doon ium̦win im̦õn kõppãd eo an ilo kõkkar ãinwõt ‘juon bwij.’ (Jon 10:16) Eñin men eo ej wal̦o̦k kiiõ!

ANIJ EJ LALE IM KÕJPAROK KÕJ JEKDO̦O̦N IA EO JEJ JOKWE IE

6. Ewi wãween an juon armej maroñ del̦o̦ñ ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova, im im̦õn kõppãd eo An ej pãd ia?

⁶ Ilo iien ko etto ilo Baibõl̦, em̦ nuknuk eo im̦õn juon armej ear juon jikin kakkije im juon jikin tilekek jãn al̦, kõto, ak men ko ãierl̦o̦kwõt. Juon eo me ej del̦o̦ñel̦o̦k im̦õn kõppãd eo an bar juon armej, emaroñ kõtmãne bwe enaaj lukkuun em̦m̦an an armej eo an m̦weo, lale e. Ñe jej ajel̦o̦k mour eo ad ñan Jeova, jej del̦o̦ñ ilowaan im̦õn kõppãd eo an ilo kõkkar. (Sam 61:4) Elukkuun lõñ kijed ekkan ko ilo kõkkar im ebar wõr ro m̦õttad me Jeova ear karwaineneiktok er ñan im̦õn kõppãd eo an. Ilo m̦ool, im̦õn kõppãd eo an Jeova ejjab pãd ilo juon wõt jikin. Jeova ej karwaineneik aolep armej jãn jabdewõt jikin ipel̦aakin lal̦ in bwe ren del̦o̦ñ ilo im̦õn kõppãd eo an. Bõlen em̦õj am̦ etal ñan juon aelõñ, emaroñ kar ikijjeen juon kweilo̦k el̦ap, im kwaar iioone ro jet me rej bareinwõt pãd ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova. El̦aññe jej tiljek ilo  ad karejar ñan Jeova, jemaroñ pãd ilo im̦õn kõppãd eo an jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie.—Rev. 21:3.

7. Etke jemaroñ ba bwe ro retiljek me em̦õj aer jako ilo mej rej pãdwõt ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova? (Bar lale pija eo.)

⁷ Ta kõn ro retiljek me em̦õj aer jako ilo mej? Rej ke pãdwõt ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova? Aet! Etke jemaroñ ba men in? Kõnke rej mour wõt ilo ememej eo an Jeova. Jesus ear kõmel̦el̦e im ba bwe “ilo bwebwenato eo kõn wõjke eo eurur, Moses ear kaalikkar bwe ro remej renaaj bar mour ke ear ba bwe Jeova ‘ej Anij eo an Ebream, Aisak, im Jekob.’ Ej Anij an ro remour im jab an ro remej, kõnke ippãn Anij, aolep im mour.”—Luk 20:​37, 38.

TOKJÃN KO JEJ BŨKI IM EDDO KO EWÕR IPPÃD

8. Ta tokjãn ko jej bũki itok jãn ad pãd ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova?

⁸ Ãinwõt juon em̦ nuknuk me ej juon jikin kakkije im juon jikin tilekek jãn al̦, kõto, ak men ko ãierl̦o̦kwõt, ãindeinl̦o̦k wõt im̦õn kõppãd eo an Jeova ej kõjparok ri-lotok ro an jãn jabdewõt men me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã ko aer ippãn im ej lel̦o̦k ñan er juon kõjatdikdik em̦m̦an kõn ilju im jekl̦aj. Ñe jej pãd epaake wõt Jeova, Setan eban kõm̦m̦an jabdewõt men me enaaj ko̦kkure kõj ñan indeeo. (Sam 31:23; 1 Jon 3:8) Ilo lal̦ eo ekããl, Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjparok ro m̦õttan retiljek jãn jabdewõt men me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã ko aer ippãn, im enaaj bareinwõt kõjparok er jãn mej.—Rev. 21:4.

9. Ta eo Jeova ej kõtmãne jãn ro rej pãd ilo im̦õn kõppãd eo an?

⁹ Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap bwe jemaroñ pãd ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova—mel̦el̦ein, emaroñ wõr juon ad jem̦jerã elukkuun epaak ippãn me emaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan indeeo. Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani el̦aññe jekõn̦aan pãdwõt ilo im̦õn kõppãd eo an? El̦aññe juon en kar kũrwaj kwe ñan m̦weo im̦õn, ejjel̦o̦k pere bwe kwõn kar kõn̦aan jel̦ã ta ko ej kõtmãni jãn kwe. Ñan waanjoñak, emaroñ kõtmãne bwe kwõn utũk juuj ko am̦ m̦okta jãn am̦ del̦o̦ñ ilowaan m̦weo im̦õn, im ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jelukkuun kõn̦aan jel̦ã ta ko Jeova ej kõtmãne jãn ro me rekõn̦aan pãdwõt ilo im̦õn kõppãd eo an. Kõn ad yokwe Jeova, jekõn̦aan kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan “lukkuun kabuñbũruon.” (Kol. 1:10) Em̦ool bwe jej watõk Jeova ãinwõt juon M̦õttad, bõtab jej bar kile bwe ej Anij eo ad im eo Jemãd, im ej tõllo̦kũn ñan ad kwal̦o̦k kautiej ñane. (Sam 25:14) Eaorõk bwe jen jab mel̦o̦kl̦o̦k men in im bwe jen aolep iien lukkuun kautiej e. Ad kõm̦m̦ane men in enaaj jipañ kõj ñan jab kõm̦m̦ani men ko me renaaj kabũrom̦õje. Jekõn̦aan ‘etetal ippãn Anij kõn juon bõro ettã’ aolep iien.—Mai. 6:8.

JEOVA EAR JAB KALIJEKL̦O̦K ILO ÃNE JEM̦ADEN

10-11. Ewi wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan ri-Israel ro ilo ãne jem̦aden ilo Sainai, im ewi wãween an men in kam̦ool bwe ejjab kalijekl̦o̦k?

¹⁰ Jeova ejjab kalijekl̦o̦k ñan ro rej pãd ilo im̦õn kõppãd eo an. (Rom 2:11) Jej lo men in ikijjeen wãween an kar kõm̦m̦an ñan ri-Israel ro ke rar pãd ilo ãne jem̦aden ilo Sainai.

¹¹ Ãlikin an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren armej ro an jãn aer kõm̦akoko ilo Ijipt, ear jitõñ bũrij ro bwe ren jerbal ilo im̦õn kõppãd eo. Im ear jitõñ ri-Livai ro bwe ren jipañ er im kõm̦m̦ani jerbal ko jet. Ear ke em̦m̦anl̦o̦k an Jeova lale armej ro rar jerbal ilo im̦õn kõppãd eo ak ro rar jokwe iturin, jãn ro jet? Jaab! Jeova ejjab kalijekl̦o̦k.

12. Ke ri-Israel ro rar pãd ilo ãne jem̦aden, ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k bwe ear jab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan er? (Exodus 40:38) (Bar lale pija eo.)

 ¹² Aolep ri-Israel ro ilo kããm̦ eo rar maroñ m̦õttãik Jeova, jekdo̦o̦n ñe ewõr aer jerbal ilo im̦õn kõppãd eo ak jaab, ak ñe ear epaak ak ettol̦o̦k jikin jokwe eo aer jãn im̦õn kõppãd eo. Ñan waanjoñak, Jeova ear lukkuun lale bwe aolepen aelõñ eo en maroñ lo kõdo̦ eo im kijeek eo me rar pãd ilõñin im̦õn kõppãd eo. (Riit Exodus 40:38.) Ke kõdo̦ eo ear jino em̦m̦akũt ñan bar juon jikin, aolepen armej ro rar maroñ loe, ekoba ro me rar jokwe ijoko rettol̦o̦ktata jãn im̦õn kõppãd eo. Kõn men in, rar maroñ kõpooji men ko m̦weieer, tũm̦wi em̦ nuknuk ko aer, im em̦m̦akũt ippãn aolepen armej ro. (Bõn. 9:​15-23) Bareinwõt, aolep rar maroñ roñ ainikien jilel ko ruo me kar kõm̦m̦an jãn jelba im el̦l̦aaj ainikieer. Jilel kein rar kõjjel̦ãik armej ro bwe iien em̦m̦akũt. (Bõn. 10:2) Alikkar bwe meñe juon armej emaroñ jokwe iturin im̦õn kõppãd eo, ak men in ear jab mel̦el̦ein bwe epaakl̦o̦k jem̦jerã eo an ippãn Jeova jãn ro rar jokwe ilo jikin ko rettol̦o̦k. Ijello̦kun men in, aolep armej rar maroñ jem̦jerãik Jeova im lõke bwe enaaj tõl im kõjparok er. Ãindeinl̦o̦k wõt ilo raan kein, Jeova ej yokwe kõj aolep im ej lale im kõjparok kõj jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie ilo lal̦ in.

JEOVA EJJAB KALIJEKL̦O̦K ILO RAAN KEIN

13. Ta juon iaan wãween ko Jeova ej kwal̦o̦k an jab kalijekl̦o̦k ilo raan kein?

¹³ Jet iaan armej ro an Anij ilo raan kein rej jokwe iturin ra eo el̦ap ak ra ko jet an doulul in. Im ewõr ro jet me rej jerbal ilo ra kein ad. Tokjãn men in, remaroñ bõk kun̦aaer ilo elõñ iaan m̦akũtkũt ko ad me rej wal̦o̦k ilo jikin kein, im remaroñ bareinwõt kõm̦m̦ao ippãn em̦m̦aan ro rej tõl doulul in ad. Jet rej pãd ilo jerbalin ito-itak im lol̦o̦k eklejia ko ak rej pãd ilo jerbal ko jet ilo jerbalin jipejel̦ full-time. El̦aññe kwõjjab juon iaan rein, eokwe kwõmaroñ  lõke bwe kwõj pãdwõt ilowaan im̦õn kõppãd eo an Jeova im ej yokwe eok. Elukkuun jel̦ã kajjiem̦ im ej lale im kõjparok eok. (1 Pit. 5:7) Jeova ej lel̦o̦k ñan aolep ri-karejar ro an ekkan ko ilo kõkkar, im ej tõl im kõjparok er aolep.

14. Ta bar juon wãween Jeova ej kwal̦o̦k an jab kalijekl̦o̦k?

¹⁴ Bar juon iaan wãween ko Jeova ej kwal̦o̦k an jab kalijekl̦o̦k ej ikijjeen an kõm̦m̦an bwe aolep armej ro ipel̦aakin lal̦ in ren maroñ riiti Baibõl̦ eo. Ilo jinoin, kar jeiki Jeje ko Rekkwõjarjar ilo jilu kajin ko: Hibru, Aramea, im Grik. Ro me remaroñ riiti Baibõl̦ eo ilo kajin kein jãn etto, epaakl̦o̦k ke kõtaan eo aer ippãn Jeova jãn ro me rejjab maroñ riiti kajin kein? Jaab.—Matu 11:25.

15. Ta eo ej kaalikkar bwe ejjel̦o̦k kalijekl̦o̦k ippãn Jeova? (Bar lale pija eo.)

¹⁵ An Jeova buñbũruon ippãd ejjab pedped ioon joñan jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ippãd ak ad jel̦ã kilen riiti kajin ko me kar jeiki Baibõl̦ eo ilo kar jinoin. Jeova ejjab kõm̦m̦an bwe ro wõt me el̦ap jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ippãer ren maroñ bõk tokjãn jãn mãlõtlõt eo an. Ijoke, ej letok jeraam̦m̦an in ñan aolep armej ro ipel̦aakin lal̦ in. Em̦õj ukote Naan eo an, Baibõl̦ eo, ñan elõñ to̦ujin kajin ko. Tokjãn men in, aolep armej ro ipel̦aakin lal̦ in remaroñ bõk tokjãn jãn katak ko ie im bareinwõt katak kõn wãween eo remaroñ erom m̦õttan.—2 Tim. 3:​16, 17.

KÕM̦M̦AN BWE JEOVA EN “BUÑBŨRUON” WÕT IPPAM̦

16. Ekkar ñan Jerbal 10:​34, 35, ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an bwe Jeova en buñbũruon wõt ippãd?

¹⁶ Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap bwe Jeova ej kũrtok kõj bwe jen pãd ilo im̦õn kõppãd eo an ãinwõt juon ri-lotok. Elukkuun l̦ap an jouj, yokwe, im l̦ap an karwainene ñan ro me ej kũr er. Bareinwõt ejjel̦o̦k kalijekl̦o̦k ippãn, im ej karwaineneik kõj aolep jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie, wãween ad kar dik im rũttol̦o̦k, joñan jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ippãd, kil eo kilid, bwij eo ad, joñan dettad, ak ñe kõj em̦m̦aan ak kõrã. Meñe ãindein, ak Jeova ej karwaineneik im buñbũruon wõt ippãn ro rej pokake e.—Riit Jerbal 10:​34, 35.

17. Ia eo jemaroñ lo mel̦el̦e ko jet kõn ad pãd ãinwõt juon ri-lotok ilo im̦õn kõppãd eo an Jeova?

¹⁷ Ilo Sam 15:​1, Devid ej bũkm̦aantak kajjitõk kein: “O Jeova, wõn enaaj pãd ilo m̦õn kõppãd eo Am̦? Wõn enaaj jokwe ilo Am̦ tol̦ eokkwõjarjar?” Tokãlik, Jeova ear kõm̦akũt Devid ñan uwaake kajjitõk kein ilo Sam jebta 15. Katak eo tok juon enaaj kõnono kõn jet iaan men ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe Jeova en buñbũruon wõt ippãd.