Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 24

INGOMA 24 Izani Entabeni KaJehova

Hlala Usivakatjhi SakaJehova!

Hlala Usivakatjhi SakaJehova!

“Maye! Jehova, ngubani ongaba sivakatjhi etendeni lakho?”RHU. 15:1.

OKUSESIHLOKWENESI

Isihlokwesi sizosenza sibone iimfuneko ezizosisiza sihlale sithabela ubungani noJehova, sibone nokuthi uJehova ulindele bona sibaphathe njani abangani bakhe.

1. Singazuzani ngokucabangela iRhubo 15?

 ESIHLOKWENI esidlulileko sibonile ukuthi abantu abazinikele kuJehova bangakghona ukuba ziimvakatjhi etendeni lakhe elingokomfanekiso nababa nobungani obutjhideleneko naye. Kodwana khuyini ekufuze siyenze bona sibe ziimvakatjhi zakhe? Kunengi iRhubo 15 elikutjhoko ngendaba le. (Funda iRhubo 15:1-5.) Irhubeli lineemfundo ezingasisiza sitjhidele kuZimu.

2. Kungenzeka khuyini eyenza umrhubi wakhuluma ngetende lakaJehova?

2 Irhubo 15 lithoma ngokuthi: “Maye! Jehova, ngubani ongaba sivakatjhi etendeni lakho? Ngubani ongahlala entabenakho ecwengileko?” (Rhu. 15:1) Ngesikhathi umrhubi uDavida akhuluma ‘ngetende’ lakaJehova, kungenzeka bekacabanga ngethaberinakeli, ebeliseGibiyoni isikhatjhana. UDavida wabuye wakhuluma ‘ngentaba ecwengileko’ kaZimu, kungenzeka bekaqalisele eZiyoni eJerusalema. Bekumakhilomitha ambalwa ukutjhinga eGibiyoni, lapho uDavida ahloma khona itende bona kuhlale umfaji wesivumelwano bekube kulapho kwakhiwa indawo umfaji ozokuhlala kiyo.—2 Sam. 6:17.

3. Kubayini kufuze sifune ukwazi ngeRhubo 15? (Qala nesithombe.)

3 Ama-Israyeli amanengi bekangasebenzi ethaberinakeli, bekambalwa kwaphela angena ngetendeni lapho umfaji wesivumelwano ebewuhlala khona. Kodwana boke abantu abalotjha uJehova ngokuthembeka bangaba ziimvakatjhi etendeni lakhe elingokomfanekiso ngokuhlala babangani bakhe. Soke siyakufisa lokho. IRhubo 15, liveza obunye ubuntu ekufuze sibe nabo begodu sibutjengise bona sihlale sibangani bakaJehova.

Ama-Israyeli wangeenkhathi zakaDavida bekangazenzela isithombe engqondweni sokuba ziimvakatjhi etendeni lakaJehova (Funda isigaba 3)


KHAMBA NGOKUNGANA PHOSO, WENZE OKULUNGILEKO

4. Sazi njani ukuthi ukubhajadiswa akusikho kwaphela uJehova akulindele kithi? (Isaya 48:1)

4 Umtlolo weRhubo 15:2 uhlathulula umngani kaZimu ‘njengaloyo okhamba ngokunganaphoso, owenza okulungileko.’ Amezwi athi “okhamba” nelithi “owenza” atjho isenzo esihlala senzeka nesiragela phambili. Kghani kungakghoneka ‘ukukhamba ngokunganaphoso’? Iye, kungakghoneka. Nanyana boke abantu banesono, uJehova angasiqala ‘njengabakhamba ngokunganaphoso’ nasilinga koke okusemandlenethu ukumlalela. Nasizinikela kuZimu besibhajadiswe, sithoma ukukhamba noZimu. Tjheja ukuthi ngeenkhathi zeBhayibheli, ukuba ngowesitjhaba sakwa-Israyeli bekungakwenzi ube sivakatjhi sakaJehova. Abanye bebangambizi “ngeqiniso nokulunga.” (Funda u-Isaya 48:1.) Ama-Israyeli athembekileko kwafuze afunde ngalokho uJehova akufunako bekaphile ngakho. Nanamhlanjesi, nasifuna ukwamukelwa nguJehova, kunengi okufunekako kithi ngemva kokubhajadiswa nokuhlanganyela namaKrestu ebandleni. Kufuze siragele phambili ‘senza okulungileko.’ Alo, kutjho ukuthini lokho?

5. Ukulalele uJehova kizo zoke izinto kuhlanganisani?

5 KuJehova, ‘ukukhamba ngokunganaphoso’ ‘nokwenza okulungileko’ kutjho okungaphezu kwemisebenzi esiyenza qobe eendaweni esimlotjhela kizo. (1 Sam. 15:22) Kufuze senze koke okusemandlenethu bona simlalele eengcenyeni ezihlukahlukeneko zokuphila kwethu, ngitjho nalokha sisodwa. (IzA. 3:6; UMtj. 12:​13, 14) Kuqakathekile ukuthi silinge ukulalela uJehova ngitjho nezintweni ezibonakala zizincani. Ukwenza njalo kuzokutjengisa ukuthi simthanda kwamambala begodu kuzokwenza nathi asithande.—Jwa. 14:23; 1 Jwa. 5:3.

6. NgokwamaHebheru 6:​10-12, khuyini eqakatheke ukudlula izenzo zokuthembeka zesikhathi esidlulileko?

6 Kumthabisa khulu uJehova esimenzele khona esikhathini esidlulileko. Kodwana ukuthembeka kwesikhathi esidlulileko kwaphela akusenzi sihlale siziimvakatjhi etendeni lakaJehova. Lokho kukhanyisiwe emtlolweni wamaHebheru 6:​10-12. (Ufunde.) UJehova akazilibali izinto ezihle esimenzele zona esikhathini esidlulileko. Nanyana kunjalo, ufuna siragele phambili simlotjha ngomphefumulo woke “bekube sekupheleni.” Uzosibusisa ngobungani obuhlala bukhona “nangabe asidinwa.”—Gal. 6:9.

KHULUMA IQINISO EHLIZIYWENAKHO

7. Ukukhuluma iqiniso elisuka ehliziyweni kuhlanganisani?

7 Umuntu ofuna ukwamukelwa nguJehova njengesivakatjhi etendeni lakhe kufuze ‘akhulume iqiniso ehliziywenakhe.’ (Rhu. 15:2) Lokho kutjho okungaphezu kokungakhulumi amala. UJehova ufuna sithembeke ngokusuka ehliziyweni. (Heb. 13:18) Lokho kuqakathekile “ngombana uJehova uyamnyenya umuntu okhohlisako kodwana utjhidelene nabalungileko.”—IzA. 3:32.

8. Ngikuphi ukuziphatha ekufuze sikubalekele?

8 Umuntu “okhuluma iqiniso ehliziywenakhe” akazenzi ngasuthi uyalalela phambi kwabantu khisibe uphula imithetho kaZimu emsithelweni. (Isa. 29:13) Uyakubalekela ukwenza izinto ezingakathembeki. Umuntu ongakathembeki angathoma ukungaqiniseki ngokuhlakanipha kwemithetho kaJehova. (Jak. 1:​5-8) Angathoma ukungalaleli uJehova ezintweni azibona zingakaqakatheki. Yeke nakubonakala kungenzeki litho nakangathembeki, angathoma ukwenza izinto ezimbi khulu, ngitjho nanyana azitjela bona ulotjha uZimu, uJehova akakwamukeli ukulotjha kwakhe. (UMtj. 8:11) Kodwana thina sifuna ukuthembeka ezintweni zoke.

9. Khuyini esingayifunda ngokuhlangana kwakaJesu noNathaniyeli kokuthoma? (Qala nesithombe.)

9 Singafunda ukuqakatheka kokuba nehliziyo elungileko kilokho okwenzeka, uJesu nakahlangana noNathaniyeli kokuthoma. Ngesikhathi uFlebhe amemela umnganakhe uNathaniyeli kuJesu, kunento erarako eyenzekako. Ngitjho nanyana uJesu angakhenge ambona uNathaniyeli ngaphambili kodwana wathi: “Qala! UmIsrayeli wamambala othembekileko.” (Jwa. 1:47) UJesu bekaqala abafundi bakhe njengabathembekileko kodwana kuNathaniyeli wabona ukuthembeka okuphuma phambili. UNathaniyeli bekanesono njengathi. Nanyana kunjalo, bekangazenzisi, athembekile kizo zoke izinto. Kwamthabisa uJesu lokho begodu wabuka uNathaniyeli ngakho. Kungaba kuhle khulu uJesu nakangabona lokho kithi.

UFlebhe waletha umnganakhe uNathaniyeli, indoda ebeyinganakohliso. Kghani nathi sibabantu abanjalo? (Funda isigaba 9)


10. Kubayini kungakafuzi sisisebenzise kumbi isipho sokukhuluma? (Jakopo 1:26)

10 Iimfuneko ezinengi okukhulunywa ngazo emtlolweni weRhubo 15 zikhuluma ngendlela esiphatha ngayo abanye. Irhubo 15:3 lithi isivakatjhi etendeni lakaJehova ‘asirhwayeli abanye ngelimu laso, asenzi intwembi kumakhelwanaso begodu asihlazisi abangani baso.’ Ukusebenzisa kumbi ilungelo lokukhuluma kungalimaza abanye kabuhlungu bekusenze singasaba ziimvakatjhi etendeni lakaJehova.—Funda uJakopo 1:26.

11. Khuyini ihlebo elimazako begodu kungenziwani ngomuntu ohleba abanye ngendlela elimazako angatjhuguluki?

11 Umrhubi ukhuluma ngokukhethekileko ngokuhleba okulimazako. Kutjho ukuthini ukuhleba okulimazako? Ngokuyihloko, kumamala angonakalisa indlela umuntu aziwa ngayo. Umuntu ohleba abanye ngendlela elimazako begodu angatjhuguluki uyasuswa ebandleni lobuKrestu.—Jor. 17:10.

12-13. Ngibuphi ubujamo lapho esingenza abangani bethu baziwe kumbi singakatjheji? (Qala nesithombe.)

12 Irhubo 15:3 libuye lisikhumbuze ngokuthi iimvakatjhi zakaJehova azenzi okumbi kumakhelwanazo begodu azihlazisi abangani bazo. Kutjho ukuthini lokho?

13 Singonakalisa indlela umuntu aziwa ngayo singakahlosi ngokurhatjha iindaba ezingakhiko ngaye. Ngokwesibonelo: (1) udade ulisa ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko, (2) abatjhadikazi abasasebenzi e-Bethel namkha (3) umfowethu akasese ngumdala namkha inceku esizako. Kghani kuyafaneleka na bona sifune ukwazi amabanga wamatjhuguluko la besitjho lokho thina esikucabangako? Kungenzeka kunamabanga esingawaziko abangele amatjhuguluko la. Ukungezelela kilokho, isivakatjhi etendeni lakaJehova ‘asenzi intwembi kumakhelwanaso begodu asihlazisi abangani baso.’

Kulula ukurhatjha iindaba ezingakhiko ngabanye, sigcine sele sibahleba ngendlela elimazako (Funda iingaba 12-13)


HLONIPHA ABASABA UJEHOVA

14. Hlathulula ukuthi iimvakatjhi zakaJehova zingakubalekela njani ukuba nananyana ngubani ‘onyenyisako.’

14 Irhubo 15:4 lithi umngani kaJehova “wala nanyana ngubani onyenyisako.” Singakwenza njani lokho? Njengombana sinesono, asikakulungeli ukutjho bona umuntu uyanyenyisa. Kubayini? Kungenzeka sidoseleke ebantwini abanobuntu obuthileko begodu sisilingwe ngabanye abantu. Kungebangelo kufuze singazihlanganisi kwaphela nalabo uJehova athi ‘bayanyenyisa.’ (1 Kor. 5:11) Lokho kuhlanganisa abenza izinto ezimbi bangatjhuguluki, abadelela esikukholelwako bebalinge ukubogabogisa ubungani bethu noJehova.—IzA. 13:20.

15. Singabahlonipha njani abantu ‘abasaba uJehova’?

15 Irhubo 15:4 lithi ‘hlonipha abasaba uJehova.’ Yeke sifuna iindlela zokutjengisa umusa begodu sihloniphe abangani bakaJehova. (Rom. 12:10) Njani? Enye indlela ngile esekelwe kuRhubo 15:4 ethi isivakatjhi etendeni lakaJehova ‘asiphuli isithembiso saso ngitjho nanyana sizwisa ubuhlungu.’ Ukuphula iinthembiso zethu kungalimaza abanye. (Mat. 5:37) Ngokwesibonelo, uJehova ulindele bona iimvakatjhi zakhe ziphile ngokwesifungo sazo somtjhado. Kuthabisa uJehova nalokha ababelethi benza koke abangakwenza ukuphetha iinthembiso abazenze ebantwaneni babo. Ithando esinalo ngoZimu nabomakhelwana lizosenza senze ngokwalokho esikutjhwile ngendlela esingakghona ngayo.

16. Ngiyiphi enye indlela esingahlonipha ngayo abangani bakaJehova?

16 Enye indlela esingahlonipha abangani bakaZimu kukuba nomusa begodu siphane. (Rom. 12:13) Ukuba nesikhathi ndawonye nabafowethu nabodadwethu kusisiza sibe nobungani obuqinileko nabo noJehova. Ukungezelela kilokho, nasitjengisa umusa sisuke silingisa uJehova.

BALEKELA UKUTHANDA IMALI

17. Kubayini kukhulunywa ngendaba yemali eRhubeni 15?

17 Sifunde ukuthi isivakatjhi sakaJehova ‘asibolekisi imalaso ngenzalo begodu asithathi isifumbathiso bona silahle onganamlandu.’ (Rhu. 15:5) Kubayini umrhubi akhuluma ngemali evesineli? Kungombana nange sithanda imali khulu, singalimaza abanye nobungani bethu noZimu. (1 Thim. 6:10) Ngeenkhathi zeBhayibheli, abanye bebagandelela abafowabo abatlhagileko ngokubaboleka imali ngenzalo. Abanye abahluleli bebathatha isifumbathiso bahlulele abantu abanganamlandu ngokunganabulungiswa. Izenzo ezinjalo ziyamnyenyisa uJehova.—Hez. 22:12.

18. Ngimiphi imibuzo engasisiza siqale imali ngendlela efaneleko? (Hebheru 13:5)

18 Kuhle ukuqala indlela esizizwa ngayo ngemali. Zibuze: ‘Kghani ngihlala ngizifumana ngicabanga ngemali nezinto engingazithenga ngayo? Nangiboleke imali, kghani ngithatha isikhathi ukuyibhadela, ngiphethe ngokuthi umuntu ongiboleke yona akayitlhogi? Kghani ukuba nemali kungenza ngizizwe ngiqakathekile kodwana kube budisi ukuphana? Kghani ngithi abafowethu nabodadwethu bathanda izinto eziphathekako ngebanga lokuthi banemali? Kghani ngifuna ukuba nabangani abanemali, ngingabathandisisi kuhle abantu abatlhagako?’ Sifumene isimemo esihle khulu sokuba ziimvakatjhi zakaJehova. Singasamukela isimemeso ngokuthi sikhambele kude nokuthanda imali. Nasenza njalo, uJehova uzokuhlala asithanda.—Funda amaHebheru 13:5.

UJEHOVA UYABATHANDA ABANGANI BAKHE

19. Kubayini uJehova afuna wenze koke okusemtlolweni weRhubo 15?

19 Irhubo 15 liphetha ngesithembiso esithi: “Nanyana ngubani owenza izintwezi angeze aphazanyiswa.” (Rhu. 15:5) Kilokhu umrhubi uveza ukuthi kubayini uZimu afuna senze zoke izinto ekukhulunywa ngazo erhubeneli. Kungombana ufuna sithabe. Kungebangelo asinikela iinqophiso ezizosilethela iimbusiso nesivikelo sakhe.—Isa. 48:17.

20. Khuyini iimvakatjhi zakaJehova ezingaqala phambili kiyo?

20 Iimvakatjhi zakaJehova zingaqala phambili engomusweni elihle. Abazesiweko abathembekileko bazokuya ‘eendaweni zokuhlala ezinengi,’ lezo uJesu abalungiselele zona ezulwini. (Jwa. 14:2) Abanethemba lokuphila ephasini baqale phambili eenthembisweni ezikusAmbulo 21:3. Kwamambala, sizizwa sithabe khulu ngokufumana isimemo sokuba bangani bakaJehova abazokuhlala ngokungapheliko etendeni lakhe.

INGOMA 39 Zakhele Ibizo Elihle NoZimu