Kurt naine Freda oli ülirõõmus, kui kuulis, et ta saab koos õega, kes temaga Piiblit uurib, hakata käima esimeses viipekeelses koguduses Paapua Uus-Guineas. Kogudus moodustati 1. märtsil 2013. Freda märkas, et ta saab asjadest koosolekul palju paremini aru, kui ta paneb väljaanded kõrvale ning jälgib tähelepanelikult viiplemist ja seda, mida lavalt  näidatakse. Endalegi üllatuseks sai ta tänu sellele jagu ujedusest ning hakkas igal koosolekul mitu korda vastama. 2013. aasta aprillis sai temast ristimata kuulutaja ning tema kutsel on koosolekutele tulnud teisigi kurte. Kui talt küsiti, miks tal koosolekul tihtipeale pisarad silma tulevad, kostis ta: „Sest lõpuks ometi saan ma aru.”

Austraalias kuulutustöögrupi koosolekule sõites peatas Barbara kõnnitee servas auto, et kontrollida, kas tal on kaasas korduskülastuste märkmed. Äkitselt avanes auto uks ja üks naine hakkas sisse ronima.

„Vabandust,” sõnas Barbara, „aga te vist eksisite autoga.”

„Oi, palun vabandust,” lausus naine. „Arvasin, et teie olete see, kes pidi mulle järgi tulema.” Nähes Barbara ajakirju Vahitorn ja Ärgake!, ütles ta: „Aastaid tagasi tõid kaks naisterahvast mulle neid ajakirju ja me õppisime koos Piiblit.” Barbara andis rõõmuga naisele ajakirjad ja hakkas temaga hiljem Piiblit uurima.

Violet on 82-aastane põdur õde Uus-Meremaalt Christchurchist. Tal on tavaks saata kirju ja piiblikirjandust hooldekodudesse ning hospiitsidesse,  mis tema kandis asuvad. Hooldusõed, kes toimetavad kirjad eakatele elanikele, ütlevad, et nood ootavad pikisilmi „kirju Jumalalt”. Mõned loevad kirjad ning piibliteemalised väljaanded läbi ja vahetavad siis neid teistega või loevad neid ette kehva nägemisega patsientidele. Hooldusõdede sõnul on need elanikud, kes loevad kirju ja piibliteemalist kirjandust, rahulikumad ja elurõõmsamad kui teised. Violet ütleb: „Tunnen, et Jehoova kasutab mind endiselt inimeste  aitamiseks. Niimoodi teistega tõde jagada on äärmiselt meeliülendav.”

„Ma olen seda juba lugenud.” Sellist ootamatut vastust kuulis Bernie ühel laupäeva hommikul, kui ta pakkus värsket Vahitorni numbrit Saipani saarel. Õde imestas, kuidas ukse avanud ülikooliõpilane Bernadette oli juba ajakirja lugenud. Bernie pistis käe kotti ja võttis välja teise ajakirja. „Seda olen ma samuti lugenud,” ütles Bernadette. Segaduses Bernie küsis: „Kust te need ajakirjad saite? Kas te olete Jehoova tunnistaja, kes on siia puhkama tulnud?” Bernadette selgitas, et ta pole tunnistaja, vaid luges ajakirju veebis. Ta oli ühel päeval otsinud internetist infot lillede kohta ja tippinud otsingusse sõna „roosid”. Talle jäi silma pealkiri „Hurmavad roosid Aafrikast”. Tegu oli Jehoova tunnistajate veebisaidil oleva Ärgake! artikliga. Bernadette sõnas Berniele, et kuna talle väga meeldis artikkel rooside kohta, vaatas ta, millest sellel saidil veel räägitakse. Esiteks luges ta taimedest ja loomadest, kuid avastas siis huvitavaid fakte Piibli kohta. Bernie tajus, et Bernadette on asjast huvitatud, pakkus talle tasuta kodust piiblikursust ja tuli hiljem tagasi raamatuga „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Kolmandal korral arutas Bernie Bernadette’iga raamatust esimest peatükki. Umbes aasta pärast, 2012. aasta novembris, lasi Bernadette end ristida. Kuna ta edenes väga kiiresti, ütlevad tema sõbrad, et ta tuli lausa joostes tõe juurde. Kahtlemata andis meie veebisait talle hea hoo sisse.