Kõikjal maailmas tuntakse hästi Priidut, veebisaidi jw.org animafilmide sarja „Saa Jehoovaga sõbraks” peategelast. Esimene film sellest vahvast poisipõngerjast on tõlgitud juba rohkem kui 130 keelde. Selle animafilmide sarja eest on saadetud sadu tänukirju.

Järgmise kirja saatis 11-aastane tüdruk koos oma 8-aastase õega. Kirjas seisis: „Me tahame ülemaailmse kuulutustöö heaks annetuse teha. Kasvatasime üles kaks vasikat ja müüsime nad maha. Nende nimed olid Suur Punane ja Krahv. Tahame kinkida selle raha teile, et saaksite teha veel filme „Saa Jehoovaga sõbraks”. Meie meelest oleks lahe, kui Priidule sünniks  väike õde. Siis oleks ta uues olukorras, kuna talle pöörataks palju vähem tähelepanu. Priidu-multikas on meie lemmik!”

Paljud lapsed on kogu filmi teksti pähe õppinud, sealhulgas laulusõnad ja isegi jutustaja osa. Üks õde kirjutas, et nende koguduses on 100 kuulutajat ning 40 alla kümneaastast last. Kord, kui ta istus kolmandas reas, lauldi koosoleku lõpus laulu number 120. Talle tulid pisarad silma, kui ta kuulis, millise entusiasmiga kõik lapsed seda laulu laulsid.

Ühe vanaema sõnul vaatas ta tütretütar seda filmi kaks korda ning teatas seepeale: „Ma pean oma toa korda tegema, et keegi ei kukuks mu mänguasjade otsa ega saaks viga.” Tüdrukutirts oli töösse nii süvenenud, et polnud nõus isegi vahepeal sööma tulema.

Ühes Lõuna-Aafrika külakeses voorisid lapsed iga päev ühte majja, kus elasid Jehoova tunnistajad. Osa külaelanikke arvas, et lapsed käivad seal seetõttu, et varem müüs see pere komme. Tegelikult oli põhjus selles, et külalaste seas oli levinud jutt, et seal saab koosa keeles, mis on nende emakeel, vaadata filmi „Sõnakuulelikkus rõõmustab Jumala südant”. Kord oli kohal 11 last, kel kõigil olid laulusõnad peas.

Ecuadoris elavad kaks ketšua keelt kõnelevat poissi, 8-aastane Isaac ja tema 5-aastane vend Saul, kes pole Jehoova tunnistajad. Neil oli kombeks oma toiduraha alles hoida ning selle eest mängupüsse,  -mõõkasid ja filmikangelaste kujusid osta. Ühel päeval palus nende ema, et nad koristaksid toa ära ja paneksid kõik mänguasjad voodi alla pappkasti. Mõne aja pärast said poisid kingituseks DVD „Saa Jehoovaga sõbraks” ning vaatasid seda koos. Nädal aega hiljem koristas ema kodu ja avastas, et poiste voodi all olev kast on tühi. Seal oli vaid üks mänguauto. Ta uuris poegade käest, kus kõik lelud on. Nad vastasid: „Jehoovale ei meeldi sellised mänguasjad ja me viskasime need prügikasti.” Kui nüüd teised lapsed nende naabruses vägivaldsete mänguasjadega mängivad, ütleb Isaac neile: „Ära sellega mängi. Jehoovale see ei meeldi.”