Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Asaa Jeŋmaji lɛ Kɛhã “Yehowa Tsɔɔmɔ Lɛ”

Asaa Jeŋmaji lɛ Kɛhã “Yehowa Tsɔɔmɔ Lɛ”

“Prokɔnsɔl lɛ . . . [batsɔ] héyelilɔ, ejaakɛ Yehowa tsɔɔmɔ lɛ hã ehe jɔ̃ ehe.”BƆFOI 13:12.

1-3. Mɛɛ naagbai ahewɔ Yesu kaselɔi lɛ susu akɛ amɛnaŋ lɛ mlɛo akɛ amɛaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ “jeŋmaji lɛ fɛɛ” lɛ?

YESU KRISTO kɛ nitsumɔ kpele ko wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ. Efã amɛ ni amɛyafee “mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ mli lɛ kaselɔi.” Ehe bahia ni amɛshiɛ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ amɛtsɔɔ mɛi “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.”Mateo 24:14; 28:19.

2 Yesu kaselɔi lɛ sumɔɔ lɛ, ni amɛsumɔɔ sane kpakpa lɛ hu. Shi ekolɛ amɛbi amɛhe akɛ, ‘Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔdɛŋ lɛ?’ Ekolɛ amɛbi amɛhe sane nɛɛ yɛ yiŋtoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahewɔ: Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, amɛyi faaa. Kɛfata he lɛ, amɛmiitsɔɔ mɛi akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi, shi no mli lɛ agbe Yesu, ni mɛi le enɛ. Agbɛnɛ hu, mɛi babaoo na kaselɔi lɛ akɛ “mɛi ni leee woloŋ kɛ mɛi foji” komɛi kɛkɛ. (Bɔfoi 4:13) Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ekase nii yɛ jamɔŋ skul srɔtoi lɛ amli, shi kaselɔi lɛ eyako skul srɔtoi nɛɛ eko. Ni sane ni amɛshiɛɔ lɛ kɛ Yudafoi akusumii ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ afii ohai abɔ etsɔɔ mɛi lɛ kpãaa gbee. Akɛni abuuu kaselɔi lɛ yɛ Israel po hewɔ lɛ, ekolɛ amɛyasusu akɛ mɔ ko mɔ ko boŋ amɛ toi yɛ maji krokomɛi ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ amli.

3 Yesu etsɔ hiɛ ebɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ abaanyɛ amɛ, abaawa amɛyi, ni abaagbe amɛteŋ mɛi komɛi. (Luka 21:16, 17) Ewie hu akɛ, amɛnanemɛi kɛ amɛwekumɛi baajie amɛ amɛhã, ni mɛi komɛi ni kɛɛ ekaselɔi ji amɛ lɛ baatsɔɔ amale tsɔɔmɔi. Agbɛnɛ hu, kaselɔi lɛ baashiɛ yɛ hei ni awuiyeli kɛ yiwalɛ ehe shi waa yɛ jɛmɛ. (Mateo 24:10-12) No hewɔ lɛ, te amɛbaafee tɛŋŋ amɛshiɛ kɛyashi “shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni yɔɔ shɔŋŋshɔŋŋ lɛ”? (Bɔfoi 1:8) Ekolɛ naagbai nɛɛ fɛɛ ahewɔ kaselɔi lɛ susu akɛ ebaawa akɛ amɛaatsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ.

4. Mɛni jɛ kaselɔi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛba?

4 Eyɛ mli akɛ kaselɔi lɛ le akɛ amɛnaŋ nitsumɔ lɛ mlɛo moŋ, shi amɛbo Yesu famɔ lɛ toi, ni amɛshiɛ yɛ Yerusalem, Samaria, kɛ maji krokomɛi po anɔ. Be ni Yesu hã amɛ famɔ lɛ sɛɛ aaafee afii 30 lɛ, no mli lɛ amɛshiɛ yɛ hei babaoo aahu akɛ bɔfo Paulo nyɛ ekɛɛ akɛ, amɛshiɛ “yɛ bɔɔ nii ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ fɛɛ ateŋ.” Mɛi ni jɛ maji srɔtoi babaoo anɔ lɛ batsɔmɔ kaselɔi. (Kolosebii 1:6, 23) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Paulo yashiɛ yɛ Kipro ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ, prokɔnsɔl lɛ, loo Roma amralo ni kwɛɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ po batsɔ kaselɔ, ejaakɛ “Yehowa tsɔɔmɔ lɛ hã ehe jɔ̃ ehe.”Kanemɔ Bɔfoi 13:6-12.

Yesu wo ekaselɔi lɛ shi akɛ ekɛ amɛ baahi shi, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hu baaye abua amɛ ni amɛshiɛ

5. (a) Mɛɛ shi Yesu wo ekaselɔi lɛ? (b) Mɛni yinɔsane wolo ko wie yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ he?

5 Kaselɔi lɛ le akɛ amɛnyɛŋ amɛshiɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛmɔ naa. Shi amɛle hu akɛ Yesu ewo amɛ shi akɛ ekɛ amɛ baahi shi, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hu baaye abua amɛ. (Mateo 28:20) Eeenyɛ efee akɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ hu ye ebua kaselɔi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yinɔsane wolo ko tsɔɔ mli akɛ, eeenyɛ efee akɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ bafee be ni hi fe fɛɛ ni Kristofoi kɛbɔi shiɛmɔ, ni akɛ sɛɛ mli lɛ, Kristofoi nu he akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni saa gbɛ lɛ ehã amɛ.

6. (a) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

6 Ani Yehowa ji mɔ ni tsake je lɛŋ shihilɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli bɔ ni afee ni Kristofoi lɛ anyɛ ashiɛ? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Nɔ pɛ ni wɔle ji akɛ, no mli lɛ Yehowa miitao ni ewebii lɛ ashiɛ sane kpakpa lɛ, ni Satan eyanyɛɛɛ amɛnaa etsĩ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nibii komɛi ni eeenyɛ efee akɛ no hã efee mlɛo fioo kɛhã kaselɔi lɛ akɛ amɛaashiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ahe. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii komɛi ni eye ebua wɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli ni wɔnyɛ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ.

ROMA TOIŊJƆLƐ LƐ

7. Mɛni ji Roma Toiŋjɔlɛ lɛ? Ni mɛni wolo ko wie yɛ be nɛɛ he ni hãa anaa akɛ esoro be nɛɛ yɛ bei krokomɛi ahe?

7 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, be ko bashɛ ni aná toiŋjɔlɛ yɛ maji ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ amli, ni enɛ hã efee mlɛo kɛhã kaselɔi lɛ akɛ amɛaashiɛ. Nɛkɛ be nɛɛ ji be ni atsɛɔ lɛ Roma Toiŋjɔlɛ lɛ, loo Pax Romana yɛ Latin mli lɛ. Be nɛɛ mli lɛ, Roma nɔyeli lɛ hãaa mɛi ni tseɔ atua lɛ hiɛ kwraa. Yesu gba akɛ abaawu tai. (Mateo 24:6) Ni lɛɛlɛŋ Romabii lɛ bakpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 70, ni amɛwu tai bibii hu yɛ amɛnɔyeli lɛ husui lɛ anaa. Shi yɛ nɔyeli lɛ mli hei babaoo lɛ, no mli lɛ toiŋjɔlɛ yɛ, ni enɛ hã kaselɔi lɛ nyɛ amɛfã gbɛ ni amɛyashiɛ. Toiŋjɔlɛ be nɛɛ he aaafee afii 200. Wolo ko wie akɛ, yɛ adesai ayinɔsane mli fɛɛ lɛ, mɛi pii nako toiŋjɔlɛ be kplaŋŋ nakai dã.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Roma Toiŋjɔlɛ lɛ ye ebua kaselɔi lɛ?

8 Be ni Kristo ba lɛ sɛɛ aaafee afii 250 lɛ, nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Origen lɛ ŋma toiŋjɔlɛ be nɛɛ he sane. Eŋma akɛ, akɛni Romabii lɛ ye maji babaoo anɔ hewɔ lɛ, ebaafee mlɛo kɛhã kaselɔi lɛ akɛ amɛaashiɛ yɛ maji nɛɛ fɛɛ amli. Mɛi wuuu tai kɛfãaa amɛmaji ahe, moŋ lɛ amɛhi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ amɛkrowai amli. No hewɔ lɛ, Origen nu he akɛ enɛ hewɔ mɛi babaoo bo suɔmɔ kɛ toiŋjɔlɛ he sane ni kaselɔi lɛ shiɛ lɛ toi lɛ. Eyɛ mli akɛ awa kaselɔi lɛ ayi moŋ, shi amɛkɛ toiŋjɔlɛ be nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ, ni amɛshiɛ sane kpakpa lɛ yɛ he fɛɛ he.Kanemɔ Romabii 12:18-21.

GBƐFÃA BAFEE MLƐO FIOO

9, 10. Mɛɛ nibii komɛi hã gbɛfãa fee mlɛo fioo kɛhã kaselɔi lɛ?

9 Romabii lɛ gbala gbɛjegbɛi ní kɛlɛ shɛɔ kilomitai 80,000 kɛ sɛɛ, bɔ ni afee ni mɛi anyɛ afã gbɛ kɛjɛ maji ni amɛyeɔ nɔ lɛ ekome mli kɛya ekroko mli. Roma asraafoi ni he wala lɛ nyɛɔ amɛfãa gbɛ oya kɛtsɔɔ gbɛjegbɛi nɛɛ anɔ kɛyaa maji ni abatutua loo maji ni aafee basabasa yɛ jɛmɛ lɛ amli, ni amɛyatsuɔ shihilɛ lɛ he nii. Kristofoi tsɔmɔ gbɛjegbɛi nɛɛ nɔŋŋ anɔ be ni amɛfãa gbɛ kɛtsɔmɔɔ kooi, shiaŋai, kɛ gɔji anɔ koni amɛyashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ hei babaoo lɛ.

Gbɛjegbɛi ni Romabii lɛ gbala lɛ hã efee mlɛo kɛhã kaselɔi lɛ akɛ amɛaashiɛ yɛ hei babaoo

10 Yɛ gbɛjegbɛi nɛɛ asɛɛ lɛ, Romabii lɛ kɛ lɛji hu fã gbɛ. Amɛfã gbɛ kɛtsɔ faai, nujɔi, kɛ ŋshɔ hiɛ kɛtee lɛjiadaamɔhei srɔtoi yɛ Roma Nɔyeli lɛ mli fɛɛ. Anɔkwa, Romabii lɛ nyɛ amɛtsɔ hei fe 900 yɛ ŋshɔ lɛ hiɛ kɛtee maji krokomɛi anɔ. No hewɔ lɛ, Kristofoi lɛ hu nyɛ amɛkɛ lɛji fã gbɛ kɛtee hei babaoo, ní ebiii ni amɛná mla naa woji tamɔ paspɔt dã. Agbɛnɛ hu, ojotswalɔi ayi faaa yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ, ejaakɛ amɛle akɛ kɛ́ Romabii lɛ mɔ amɛ lɛ, amɛbaagbala amɛtoi waa. Ni akɛni Roma asraafoi ameelei babaoo nyiɛ ŋshɔ lɛ hiɛ be fɛɛ be hewɔ lɛ, mɛi ni kɛ lɛji fãa gbɛ lɛ sheee ŋshɔ hiɛ ojotswalɔi gbeyei. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ Paulo kɛ lɛji yasha shi, ni bei komɛi lɛ ekɛ osharai kpe yɛ ŋshɔ hiɛ moŋ, shi ewieee akɛ ŋshɔ hiɛ ojotswalɔi tutua lɛ. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, no mli lɛ ebɛ gbeyei tsɔ akɛ aaafã gbɛ kɛtsɔ gbɛjegbɛi anɔ loo ŋshɔ hiɛ.2 Korintobii 11:25, 26.

HELA WIEMƆ LƐ

Ewaaa akɛ aaatao ŋmalɛi yɛ kodɛs lɛ mli (Kwɛmɔ kuku 12)

11. Mɛni hewɔ kaselɔi lɛ kɛ Hela wiemɔ lɛ tsu nii lɛ?

11 Hela maŋtsɛ Alexander Kpeteŋkpele lɛ ye maji pii anɔ dani amɛbaje Roma Nɔyeli lɛ shishi. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ maji nɛɛ anɔ lɛ kase Hela wiemɔ lɛ henɔ ko ni atsɛɔ lɛ Koine lɛ. Enɛ hã kaselɔi lɛ nyɛ amɛshiɛ amɛtsɔɔ mɛi yɛ wiemɔ nɛɛ mli. Amɛnyɛ amɛtsɛ ŋmalɛi ayisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli po, ejaakɛ no mli lɛ atsɔɔ shishi kɛtee Hela mli. Atsɛɔ shishitsɔɔmɔ nɛɛ Septuagint, ni Yudafoi ni yɔɔ Egipt lɛ ji mɛi ni tsɔɔ shishi. No mli lɛ, mɛi babaoo le shishitsɔɔmɔ nɛɛ. Aŋma Biblia mli woji ni aŋmala yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ babaoo yɛ Hela mli. Etamɔ nɔ ni Helabii lɛ yɛ gbɛ́i kɛhã nɔ fɛɛ nɔ. Enɛ hã efee mlɛo akɛ aaagbala Biblia mli anɔkwalei ni mli kwɔlɔ lɛ amli yɛ Hela mli. Hela wiemɔ lɛ ye ebua asafoi lɛ ni amɛnyɛ amɛkɛ amɛhe shara ni amɛfee ekome.

12. (a) Mɛni ji kodɛs lɛ? Ni mɛni hewɔ ehi fe wolokpoi lɛ? (b) Mɛɛ be Kristofoi babaoo kɛ kodɛs lɛ bɔi nitsumɔ?

12 Be ni Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ tsɔɔ mɛi Biblia lɛ, no mli lɛ mɛni nɔ aŋma yɛ? Shishijee mli lɛ, aŋma yɛ wolokpoi anɔ. Shi wolokpoi nɛɛ ahiɛmɔ kɛ gbelemɔ bɛ mlɛo. Be fɛɛ be kɛ́ Kristofonyo ko miitao ekane ŋmalɛ ko lɛ, esa akɛ efɛne wolokpo lɛ aahu kɛyashi he ni ŋmalɛ lɛ yɔɔ, koni kɛ́ ekane egbe naa lɛ, esaa ekota ekoŋŋ. Kɛfata he lɛ, wolokpoi lɛ ahiɛgbɛ pɛ afɔɔ niŋmaa yɛ. Mateo Sanekpakpa lɛ pɛ he wolokpo muu kome. Shi sɛɛ mli lɛ, mɛi kɛ wolo henɔ ko ni atsɛɔ lɛ kodɛs lɛ bɔi nitsumɔ. Kodɛs lɛ tamɔ woji ni wɔhiɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ nɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ ootao ŋmalɛ ko yɛ mli lɛ, ewaaa. Yinɔsaneŋmalɔi kɛɔ akɛ, Kristofoi lɛ kɛ kodɛs lɛ bɔi nitsumɔ oya, ni be ni shɛɔ afi 101 lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo hiɛ eko.

ROMA MLA LƐ

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Romanyo ni Paulo ji lɛ bu ehe? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi lɛ ná Roma mla lɛ he sɛɛ?

13 Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ná Roma mla lɛ he sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo ji Romanyo, ni kɛ́ efã gbɛ po lɛ, bei pii lɛ mla lɛ buɔ ehe. Be ni Roma asraafoi lɛ mɔ lɛ yɛ Yerusalem ni kulɛ amɛyaagwao lɛ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ Romanyo ji lɛ. Ekai tatsɛ lɛ akɛ esaaa akɛ ayiɔ Romanyo ni abuko lɛ fɔ. No hewɔ lɛ, “hii ni miiba amɛbapiŋ lɛ kɛtao eyitsoŋ lɛ gbala amɛhe shi kɛje ehe; ni akɛni tatsɛ lɛ yɔse akɛ Romanyo ji lɛ ni kɛ̃lɛ ehã awo lɛ kɔsɔŋkɔsɔi hewɔ lɛ, eshe gbeyei.”Bɔfoi 22:25-29.

Kristofoi lɛ tsɔ Roma mla lɛ nɔ ‘amɛfã’ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛshiɛɔ lɛ he, ni ‘amɛma nɔ mi’

14 Be ni Paulo yɔɔ Filipi lɛ, akɛ lɛ ye jogbaŋŋ, ejaakɛ Romanyo ji lɛ. (Bɔfoi 16:35-40) Ni be ni asafoku ko ka akɛ amɛbaaye Kristofoi komɛi awui yɛ Efeso lɛ, amralo lɛ jɔɔ mɛi lɛ atsui he, ni ehã amɛle akɛ amɛmiiku Roma mla mli. (Bɔfoi 19:35-41) Sɛɛ mli be ni Paulo yɔɔ Kaisarea lɛ, ebi ni akɛ esane ayahã Kaisare, ejaakɛ yɛ Roma mla lɛ naa lɛ eyɛ hegbɛ akɛ efeɔ nakai. Enɛ hã enyɛ efã sane kpakpa lɛ he yɛ Kaisare hiɛ. (Bɔfoi 25:8-12) No hewɔ lɛ, Kristofoi kɛ Roma mla lɛ tsu nii ‘kɛfã’ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛshiɛɔ lɛ he, ni ‘amɛma nɔ mi.’Filipibii 1:7.

YUDAFOI LƐ GBƐ AMƐSHWA HEI BABAOO

15. Mɛɛ maji srɔtoi anɔ Yudafoi lɛ hi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

15 Eeenyɛ efee akɛ nɔ kroko hu ye ebua Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ni amɛnyɛ amɛshiɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. No mli lɛ, Yudafoi yɛ maji babaoo amli, jeee Israel pɛ. Te eba lɛ tɛŋŋ? Afii ohai komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ, aŋɔ Yudafoi lɛ nom kɛtee Asiria, ni sɛɛ mli lɛ, aŋɔ Yudafoi krokomɛi hu nom kɛtee Babilon. Be ni Persiabii lɛ yeɔ Babilon nɔ lɛ, no mli lɛ Yudafoi yɛ maji ni yɔɔ Persia Nɔyeli lɛ shishi lɛ fɛɛ amli. (Ester 9:30) Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yudafoi yɛ maji ni Roma Nɔyeli lɛ yeɔ nɔ lɛ fɛɛ amli. Maji nɛɛ ekomɛi ji, Hela, Mesopotamia (Iraq), Asia Bibioo (Turkey), kɛ agbɛnɛ hu Ejipt, kɛ maji krokomɛi ni yɔɔ Afrika Kooyigbɛ lɛ. Abuɔ akɔntaa akɛ mɛi akpekpei 60 ni hi Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ ateŋ mɛi ni fa fe akpekpei 4 ji Yudafoi. Eyɛ mli akɛ Yudafoi lɛ gbɛ amɛshwa hei babaoo moŋ, shi amɛkwaaa amɛjamɔ lɛ.Mateo 23:15.

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni jeee Yudafoi lɛ ná gbɛ ni Yudafoi lɛ gbɛ amɛshwa maji babaoo anɔ lɛ he sɛɛ? (b) Mɛɛ gbɛi anɔ Kristofoi lɛ kase bɔ ni Yudafoi lɛ jáa Nyɔŋmɔ amɛhãa lɛ?

16 Akɛni Yudafoi lɛ yɛ maji babaoo anɔ hewɔ lɛ, mɛi pii ni jeee Yudafoi lɛ bale Hebri Ŋmalɛi lɛ kɛ Yudafoi lɛ ahemɔkɛyelii lɛ ahe nɔ ko. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛná amɛle akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ, ni esa akɛ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ aye emlai lɛ anɔ. Amɛná amɛle hu akɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni gbalɛi babaoo yɛ mli ni kɔɔ Mesia lɛ he. (Luka 24:44) Enɛ hewɔ lɛ, be ni Kristofoi lɛ shiɛɔ sane kpakpa lɛ, no mli lɛ Yudafoi kɛ mɛi ni jeee Yudafoi fɛɛ le nibii ni amɛshiɛɔ lɛ ekomɛi ahe sane momo. Paulo tao mɛi ni baabo sane kpakpa ni eshiɛɔ lɛ toi. No hewɔ lɛ, nɔ ni efɔɔ feemɔ ji, eyaa kpeehei lɛ, ni ji he ni Yudafoi lɛ jáa Nyɔŋmɔ yɛ lɛ, ni ekɛ amɛ yasusuɔ nii ahe kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli.Kanemɔ Bɔfoi 17:1, 2.

17 Yudafoi lɛ kpe daa kɛjá Nyɔŋmɔ yɛ amɛkpeehei lɛ loo agbo naa. Amɛlá, amɛsɔle, ni amɛsusu Ŋmalɛi lɛ ahe. Kristofoi ni hi shi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ nyiɛ amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ni ŋmɛnɛ lɛ, wɔfeɔ nakai nɔŋŋ yɛ wɔsafoi lɛ amli.

YEHOWA YE EBUA AMƐ NI AMƐSHIƐ

18, 19. (a) Bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ye ebua Kristofoi ni amɛnyɛ amɛfee mɛni? (b) Te nikasemɔ nɛɛ hãa onaa Yehowa tɛŋŋ?

18 Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ ji be ko ni sa kadimɔ waa yɛ yinɔsane mli. Roma Toiŋjɔlɛ lɛ, Hela wiemɔ lɛ, bɔ ni Roma mla lɛ bu mɛi ahe, bɔ ni gbɛfãa bafee mlɛo fioo, kɛ bɔ ni mɛi ni yɔɔ maji babaoo anɔ lɛ bale Yudafoi lɛ kɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ he sane lɛ, ye ebua Kristofoi lɛ ní amɛnyɛ amɛya nɔ amɛtsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ.

19 Aaafee afii 400 dani Yesu baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Hela nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Plato lɛ wie akɛ, ewa waa akɛ mɛi aaale Bɔlɔ lɛ, ni akɛ anyɛŋ awie ehe sane atsɔɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli. Shi Yesu wie akɛ: “Nibii ni gbɔmɛi nyɛŋ afee lɛ, Nyɔŋmɔ lɛ enyɛɔ efeɔ.” (Luka 18:27) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa eye ebua etsuji ni amɛnyɛ amɛshiɛ sane kpakpa lɛ. Eesumɔ ni “jeŋmaji lɛ fɛɛ” anu sane kpakpa lɛ ni amɛbale lɛ. (Mateo 28:19) Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baahã wɔle bɔ ni afeɔ ashiɛɔ sane kpakpa lɛ ŋmɛnɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ.