Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Oyo Onkhalelo Ove Wapanda”

“Oyo Onkhalelo Ove Wapanda”

“Waholeka ovipuka evi kovanongo no vokualunguka. Mahi, wevihololola kovana.”—LUCAS 10:21.

SOKA ñgeno uluete Jesus “wahambukua unene mospilitu sandu.” Hamwe Jesus ukahi nokuyola iya omaiho ae aliaima nehambu. Mahi omokonda yatyi? Watumine ovalongwa vae 70 opo vakaivise onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. Mokonda ankho kuna ovanthu ovanyingi veyele onondaka onongwa, ankho uhanda unene okunoñgonoka oñgeni ovalongwa vae mavalingi ovilinga viavo. Onondyale ombo, ankho ovanongo vo vihonekwa, nova Faliseu, iya ankho valongeswa unene kosikola. Vahandele ovanthu vatale Jesus ngatyina omuhongi vala womavai, iya ovalongwa vae ngatyina “ovanthu vala vahatangele unene.” (Atos 4:13; Marcos 6:3) Nongotyo, etyi ovalongwa vakondoka kovilinga viavo, ankho vahambukwa unene. Vaivisile namphila veyelwe novanthu, novilulu.Omokonda yatyi vatuaileko nehambu, nokuakola omutima?—Tanga Lucas 10:1, 17-21.

Ovanthu va Huku vekahi nokulongesa monkhalelo yapepuka vali nawa, nokuayandyuluka

2. (a) Oñgeni ovalongwa va Jesus ankho vekahi ngovana? (b) Oityi tyakuatesileko ovalongwa va Jesus okunoñgonoka otyili Tyombimbiliya?

2 Jesus wapopilile Jeova okuti: “Ame ndyikuhivilika mounyingi, Tate, Muene weulu nohi, mokonda waholeka ovipuka evi kovanongo no vokualunguka, mahi wevihololola kovana. Enga Tate, mokonda oyo onkhalelo ove wapanda.” (Mateus 11:25, 26) Omokonda yatyi Jesus aihanena ovalongwa vae okuti ovana? Omokonda, tyelikalela novanongo wo vihonekwa, nova Faliseu ankho valongeswa unene kosikola iya ankho vasoka okuti ovanongo, ovalongwa va Jesus ankho vafuapo pala okulongeswa ngovana. Velilongesa okuliola omutima, ankho kavelipake kounene. (Mateus 18:1-4) Mokonda ankho veliola omutima, Jeova evekuatesako nospilitu sandu yae opo vanoñgonoke otyili Tyombimbiliya. Mahi, ononkhalamutwe mbo nongeleya mbova Judeu vokulipaka kounene, vatuaileko nokutuikiswa na Satanasi mokonda yomutomba wavo.

3. Oityi matulilongesa monthele ei?

3 Tyotyili, Jesus ankho wahambukua unene! Wahambukilue okutala oñgeni Jeova anoñgonokesa otyili Tyombimbiliya kovanthu vomutima weliola ahatalela kokualongeswa kosikola. Onkhalelo oyo yokulongesa yapandwa na Huku, iya Huku kapilulukile. Oñgeni alekesa okuti nkhele upanda onkhalelo oyo yokulongesa? Monthele ei, matulilongesa oñgeni Jeova hono anoñgonokesa otyili Tyombimbiliya kovanthu vomutima weliola.

OKUHANGUNUNINA OVANTHU AVEHO OTYILI TYOKUAYA KOHI

4. Omonkhalelo patyi Omutala Womulavi wapepukisua vali otyiawa?

4 Momanima ano, eongano lia Huku lipopia unene omokonda yatyi tyakolelela okulongesa monkhalelo yapepuka, nokuayandyuluka. Tutalei onongeleka ononthatu. Tete, kukahi nokulingwa Omutala Womulavi wapepukisua vali. * (Tala onondaka pokatoi.) Omutala oo Womulavi, ukahi nokukuatesako ovanthu ovanyingi alo umwe vana vehetyivili okutanga nawa. Onombunga mbanoñgonoka okuti mokonda Omutala Womulavi wapepukisua vali, ovana vavo pahe vekahi nokuunoñgonoka vali nawa. Ovanyingi vahoneka omikanda viokupandula. Omphange umwe wapopia okuti ankho una owoma wokuava omakumbululo Melilongeso Liomutala Womulavi. Pahe utupu vali owoma! Etyi apewa Omutala Womulavi wapepukisua vali, ahoneka okuti: “Pahe ndyiava omakumbululo omanyingi, ndyitupu vali owoma! Ndyipandula Jeova, noonwe.”

5. O Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas revisada, ikahi nokueta ouwa patyi?

5 Vali, o Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas revisada, yalekeswa mo Ingelesi meliongiyo lilingwa like menima lialingwa mu 5 ya Kulindi yo 2013. * (Tala pokatoi.) Onoversikulu mbumwe pahe mbuna onondaka mbehehi, mahi mbupopia otyipuka tyike, nokuapepuka vali okumbunoñgonoka. Mongeleka, mu Jó 10:1 ankho muna onondaka 27, mahi pahe muna vala 19, iya mu Provérbios 8:6 ankho muna onondaka 20, mahi pahe muna vala 13. Mombimbiliya oyo, onoversikulu ombo mbayandyuluka nawa. Omukuatate umwe omulembulwa ukahiale nokuumbila Jeova nekolelo omanima omanyingi, wati: “Natanga omukanda wa Jó Mombimbiliya revisada, andyikala ngatyina ndyikahi nokuutanga otyikando tyotete”! Ovanyingi tupu vapopia ngotyo.

6. Oñgeni enoñgonoko lietu liayandyuluka nawa lia Mateus 24:45-47 likukalesa?

6 Tatu, soka komapiluluko amwe alingwa monkhalelo ankho tunoñgonoka onotestu mbumwe. Mongeleka, Momutala Womulavi 15 ya Kakwenye yo 2013, muna enoñgonoko liayandyuluka nawa konthele “yomupika wekolelo nokualunguka.” (Mateus 24:45-47) Omutala oo Womulavi, wapopia okuti omupika wekolelo, Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova. Iya “vomeumbo,” ovalembulwa no “nongi ononkhuavo,” vekahi nokupewa okulia nomupika wekolelo. (João 10:16) Tuahambukwa okulilongesa otyili otyo, nokutyilongesa vakuetu. Omononkhalelo patyi ononkhuavo Jeova alekesa okuti upanda ondongeso yapepuka, nokuayandyuluka nawa?

EHANGUNUNO LIAPEPUKA LIOMAHIPULULO OMBIMBILIYA

7, 8. Omahipululo patyi amwe Ombimbiliya alekesa etyi matyikamoneka komutwe?

7 Inkha ukahiale nokuumbila Jeova omanima omanyingi, tyafuile wamonale epiluluko limwe lialingwa momikanda vietu monkhalelo ankho vihangununa omahipululo amwe Ombimbiliya. Kohale, ankho tupopia okuti omahipululo amwe alekesa etyi matyikamoneka komutwe. Ehipululo olio, ankho liihanwa okuti o tipo. Otyilekeso tyo tipo, ankho tyiihanwa okuti antítipo. Okuti ankho pena omahunga omawa pala okuhangununa omahipululo Ombimbiliya monkhalelo oyo? Enga. Mongeleka, Jesus wapopile konthele “yenyingilikilo liomuuli Jona.” (Tanga Mateus 12:39, 40.) Jesus wapopile okuti ononthiki Jona akala meimo liombisi, ankho tyilekesa ononthiki Jesus makala melangalo.

Tyipameka ekolelo lietu tyina tulilongesa omahipululo Ombimbiliya netyi ahangununa

8 Pena omahipululo omakuavo Ombimbiliya alekesa etyi matyikamoneka komutwe. Apostolu Paulu weepopia ovikando ovinyingi. Mongeleka, otyinepo tya Abraiau na Agar, na Sara, ankho tyilekesa oupanga wa Jeova nelongo lio Isilayeli, nonthele yeongano lia Huku keulu. (Gálatas 4:22-26) Tupu, ekaka liefendelo, nondyuo ya Huku, Nonthiki Yokuhita Ononkhali, nomunene-nakwa, novipuka ovikuavo vikahi Movitumino Viapelwe Moisesi, ankho “okahi kovipuka oviwa maviya.” (Hebreus 9:23-25; 10:1) Tyipameka ekolelo lietu tyina tulilongesa omahipululo Ombimbiliya netyi ahangununa. Okuti otyo tyilekesa okuti ovanthu aveho, novipuka, nomahipululo aeho apopiwa Mombimbiliya pena etyi alekesa?

9. Kohale, oñgeni ankho ehipululo lia Nabote lihangununwa?

9 Kohale, omikanda vietu ankho vipopia okuti kese omunthu ine otyipuka tyipopiwa momahipululo amwe ankho tyilekesa etyi matyikamoneka komutwe. Mongeleka, Onkhai Hamba ondingavivi Jezabele, watuma okuipaa Nabote opo omulume wae Akabe akale nomuvinyu wa Nabote. (1 Reis 21:1-16) Mo 1932, Omutala Womulavi ankho wahangununa okuti Akabe na Jezabele valekesa Satanasi, neongano liae, iya Nabote ulekesa Jesus, iya ononkhia mba Nabote mbulekesa ononkhia mba Jesus. Mahi mo 1961, omukanda “Santificado Seja o Teu Nome,” wapopile okuti Nabote ulekesa ovalembulwa, iya Jezabele ulekesa Ovakristau vomouye. Tupu, ononkhumbi Jezabele amonesile Nabote mbulekesa ononkhumbi ovalembulwa vamoneswa mokueenda kuononthiki mbonthyulilo. Mokueenda kuomanima omanyingi, onkhalelo ovipuka ovio viahangununwa, tyapamekele ekolelo liovanthu va Huku. Ngotyo, omokonda yatyi pahe tuhangununina ovipuka ovio monkhalelo yelikalela?

10. (a) Omonkhalelo patyi omupika wekolelo atala vali nawa tyina ahangununa omahipululo amwe Ombimbiliya? (b) Omikanda vietu hono vipopia vali konthele yatyi?

10 Mokueenda kuomanima, Jeova ukahi nokukuatesako “omupika wekolelo nokualunguka” okukala vali tyalunguka. Omonkhalelo patyi? Pahe omupika wekolelo nokualunguka, upopia vala okuti ehipululo Liombimbiliya lilekesa etyi matyikamoneka komutwe tyina Movihonekwa muna ehunga liayandyuluka pala okutyilinga. Ovipuka vimwe viahangununwa kohale okuti o tipo no antítipo, ankho vipuiya okuvinoñgonoka, nokuvihinangela, nokuendela muvio. Tupu, tyina tusukalala unene netyi omahipululo Ombimbiliya ahangununa, kamatulilongesilako. Ngotyo, omikanda vietu hono, vipopia vali konthele yekolelo, nekoleleyo, nonthilo na Huku, novituwa ovikuavo vialekesilwe novanthu vapopiwa Mombimbiliya netyi tupondola okulilongesilako. *—Tala onondaka pokatoi.

Ongeleka ya Nabote itulongesa ovipuka viakolela (Tala popalagrafu 11)

11. (a) Oñgeni pahe tunoñgonoka ehipululo lia Nabote, iya oñgeni ongeleka yae itukuatesako? (b) Hono, omokonda yatyi omikanda vietu kavipopi vali unene ono tipo ine antítipo? (Tala okakasa “Omapulo Alingwa Novatangi” Momutala ou Womulavi.)

11 Enoñgonoko lietu konthele yehipululo lia Nabote pahe liapepuka nokuayandyuluka nawa. Nabote kankhile mokonda ankho ulekesa Jesus ine ovalembulwa. Mahi wankhile mokonda ankho watokola okutualako nekolelo mu Huku. Watuaileko okutavela Ovitumino via Jeova namphila amonesilwe ononkhumbi ononene nomutumini. (Números 36:7; 1 Reis 21:3) Oyo ongeleka ongwa pala ovaumbili aveho va Huku hono vena okukoleleya tyina vamoneswa ononkhumbi. (Tanga 2 Timóteo 3:12.) Ovakristau aveho vapondola okunoñgonoka, nokuhinangela, nokuendela monongeleka ombo, nokupameka ekolelo liavo.

12. (a) Oityi tuhapondola okusoka konthele yomahipululo Ombimbiliya? (b) Omokonda yatyi tuna omahangununo ayandyuluka konthele yovipuka viokuaya kohi? (Tala onondaka pokatoi.)

12 Okuti tupondola okusoka okuti momahipululo Ombimbiliya muna vala onongeleka tupondola okulilongesilako, iya mutupu ehangununo ekuavo? Au. Mahi omikanda vietu pahe kavihangununa vali okuti omahipululo amwe tipo ine antítipo, mahi vipopia vali konthele yoñgeni ehipululo Liombimbiliya lielikuata nekuavo. Mongeleka, oukuatyili wa Nabote namphila amonesilwe ononkhumbi, nononkhia mbae, mbutuhinangelesa oukuatyili wa Kristu, no wovalembulua. Mahi tupu utuhinangelesa oukuatyili wovanthu ovanyingi “vonongi ononkhuavo.” Tupondola okutala nawa oñgeni Jeova ekahi nokutulongesa monkhalelo imwe yapepuka. *—Tala onondaka pokatoi.

EHANGUNUNO LIAPEPUKA LIONONGELEKA MBA JESUS

13. Onongeleka patyi mbulekesa okuti pahe tuhangununa onongeleka mbumwe mba Jesus monkhalelo yapepuka nokuayandyuluka nawa?

13 Jesus Kristu, Omulongesi omunene wakaleleko. Ankho uhole okupopia onongeleka pokulongesa. (Mateus 13:34) Okulongesa nonongeleka otyiwa mokonda mbuhangununa ovipuka viepuiya monkhalelo yapepuka itukuatesako okusoka, nokuhika komutima. Mokueenda kuomanima, omikanda vietu vikahi nokuhangununa onongeleka mba Jesus monkhalelo yapepuka, nokuayandyuluka nawa. Mongeleka, Omutala Womulavi 15 ya Kakwenye yo 2008, wetukuatesako okunoñgonoka vali nawa ongeleka ya Jesus yonkhiso, noñgima yomostarda, nowanda wokufua. Pahe tupondola okunoñgonoka okuti onongeleka ombo, mbupopia Ouhamba wa Huku ukahi nokukuatesako ovanthu ovanyingi okuanya ouye uno wovivi, avakala ovalongwa va Kristu.

Ongeleka ya Nabote itulongesa ovipuka viakolela (Tala popalagrafu 11)

14. (a) Oñgeni ankho tuhangununa onthengele-popia yomu Samaria woluembia? (b) Oñgeni pahe tunoñgonoka onthengele-popia ya Jesus?

14 Oñgeni tupondola okunoñgonoka vali nawa omahipululo, ine ononthengele-popia mba Jesus? Amwe pomahipululo oo, omalekeso ine omaulo. Omakuavo etulongesa onongeleka onongwa. Mahi oñgeni matunoñgonoka okuti ehipululo limwe elekeso ine helekesoko? Mokueenda kuomanima, ekumbululo likahi nokuyandyuluka nawa. Mongeleka, soka konkhalelo ankho tuhangununa onthengele-popia ya Jesus yomu Samaria woluembia. (Lucas 10:30-37) Mo 1924, Omutala Womulavi wapopia okuti omu Samaria ulekesa Jesus, iya ondyila itunda ko Jelusalei okulauka noko Jeriko, ilekesa onkhalelo yovanthu ikahi nokuvilapo tunde koumphuki mo Endene. Tupu, ovimphulu metapalo, vilekesa omaongano omanene ovitanda, omunakwa no mu Levita valekesa Ovakristau Vomouye. Mahi hono, omikanda vietu vipopia onongeleka ombo opo vihinangelese Ovakristau aveho okuti kavapondola okulinga okapungulula. Tuna okukuatesako aveho vesuka, haunene okuvekuatesako okuvelongesa otyili konthele ya Huku. Tyituhambukiswa okutala oñgeni Jeova ekahi nokuyandyulula otyili.

15. Oityi matulilongesa monthele mailandulako?

15 Monthele ilandulako, matulilongesa onthengele-popia ya Jesus yovamphembela ekwi. (Mateus 25:1-13) Oñgeni Jesus ahandele ovalanduli vae vanoñgonoke ongeleka oyo mononthiki mbahulililako? Okuti kese omunthu, notyipuka, ine ehipululo, mongeleka oyo vilekesa otyipuka tyimwe ine etyi matyikamoneka komutwe? Ine Jesus ankho uhanda okutulongesa etyi matyitukuatesako mononthiki mbahulililako? Tutalei.

^ palag. 4 Omutala Womulavi wapepukisua vali walingua tete mo Ingelesi, mu Kakwenye yo 2011. Konyima, akuyawisua vali omalaka omakuavo.

^ palag. 5 O Tradução oyo, maipitiyua momalaka omakuavo.

^ palag. 10 Mongeleka, omukanda Hetekela Ekolelo Liavo, upopia konthele yovanthu 14 vapopiwa Mombimbiliya. Omukanda oo, kaupopi ono tipo ine antítipo, mahi upopia vali konthele yetyi tupondola okulilongesilako.

^ palag. 12 Tupu, Mondaka ya Huku muna ovipuka vimoneka ngoti “vipuiya okuvinoñgonoka,” okukutikinyamo ononthele mbumwe mbahonekwa na Paulu. Mahi, aveho vahoneka Ombimbiliya vakuatesilueko nospilitu sandu. Ospilitu ya Huku ikuatesako Ovakristau votyotyili hono okunoñgonoka Ombimbiliya, “alo umwe ovipuka viokuaya kohi via Huku.”—2 Pedro 3:16, 17; 1 Coríntios 2:10.