Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛkpɔmɔ lɛ Miibɛŋkɛ”!

“Nyɛkpɔmɔ lɛ Miibɛŋkɛ”!

“Nyɛdamɔa shi jaŋŋ ni nyɛholea nyɛyitsei anɔ, ejaakɛ nyɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ.”LUKA 21:28.

LALAI: 133, 43

1. Mɛni tee nɔ yɛ afi 66? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

FEEMƆ nɔ ni tee nɔ yɛ Yerusalem yɛ afi 66 lɛ he mfoniri okwɛ. Roma amralo ko ni atsɛɔ lɛ Florus lɛ baju talentai 17 kɛjɛ sɔlemɔwe lɛ fotro lɛ mli, ni enɛ wo Yudafoi lɛ amli la waa. No hewɔ lɛ, amɛtse Roma Nɔyeli lɛ hiɛ atua, ni amɛgbegbee Roma asraafoi pii. Shi Roma Nɔyeli lɛ tsu shihilɛ lɛ he nii oya. Eyeee nyɔji etɛ ni Roma amralo ko ni atsɛɔ lɛ Cestius Gallus lɛ nyiɛ asraafoi 30,000 ahiɛ ni amɛbabɔ nsara amɛwo Yerusalem he. Yudafoi atuatselɔi lɛ yaba abo yɛ sɔlemɔwe lɛ, shi Roma asraafoi lɛ ba aahu kɛbashɛ sɔlemɔwe lɛ gbogboi lɛ ahe, ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaagbu kɛbote mli. Maŋbii lɛ fɛɛ atsui fã. Eji Kristofonyo ji bo, ni oyɛ Yerusalem be ni nibii nɛɛ fɛɛ yaa nɔ lɛ kulɛ, te obaanu he tɛŋŋ?

2. Be ni Roma asraafoi lɛ babɔ nsara amɛwo Yerusalem he lɛ, mɛni ehe bahia ni Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ afee? Ni mɛni hã amɛnyɛ amɛfee nakai?

2 Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni tee nɔ lɛ he afii komɛi kwraa dani eba. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛna akɛ tabilɔi ebɔ nsara ewo Yerusalem he kɛkpe lɛ, belɛ nyɛnáa nyɛlea akɛ emaŋfɔfeemɔ lɛ ebɛŋkɛ. No lɛ, mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ abɔi foijee kɛya gɔji lɛ anɔ, ni mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ aje kpo, ni mɛi ni yɔɔ koiasɛɛ lɛ akabote maŋ lɛ mli.” (Luka 21:20, 21) Shi, te amɛbaafee tɛŋŋ amɛbo Yesu famɔ lɛ toi ni amɛshi Yerusalem amrɔ nɛɛ ni asraafoi ebɔle maŋ lɛ he kɛkpe nɛɛ? Nɔ ko ni akpaaa gbɛ kwraa ba; Roma asraafoi lɛ shi Yerusalem trukaa! ‘Afo tutuamɔ lɛ nɔ kuku,’ taakɛ Yesu wie akɛ ebaaba lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. (Mateo 24:22) Be ni asraafoi lɛ shi lɛ, ehe bahia ni Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ abo Yesu toi, ni amɛŋɔ hegbɛ lɛ kɛjo foi kɛya gɔji lɛ anɔ amrɔ nɔŋŋ. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Sɛɛ mli yɛ afi 70 lɛ, Roma asraafoi akuu hee ko batutua Yerusalem. Amɛkpãtã maŋ lɛ hiɛ. Shi mɛi fɛɛ ni bo Yesu famɔ lɛ toi lɛ ayi ná wala.

3. Mɛɛ shihilɛ ni tamɔ nɔ ni ba yɛ Yerusalem lɛ etsɛŋ Kristofoi kɛbaakpe? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ kɛ efamɔ lɛ kɔɔ wɔ hu wɔhe. Etsɛŋ, wɔbaayaje shihilɛ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli. Yesu kɛ nibii ni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ tsu nii kɛtsɔɔ nɔ ni baaya nɔ kɛ́ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ fɛ. (Mateo 24:3, 21, 29) Taakɛ Kristofoi anɔkwafoi ayi ná wala be ni akpãtã Yerusalem hiɛ lɛ, nakai nɔŋŋ “asafoku kpele” ko yi baaná wala kɛ́ akpãtã je nɛɛ hiɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 7:9, 13, 14.) Ehe miihia waa ni wɔnu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ nibii ni baaya nɔ wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ shishi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eji wala kɛ gbele sane. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔsusua bɔ ni nibii ni baaya nɔ lɛ baasa wɔhe akɛ aŋkroaŋkroi lɛ he wɔkwɛa.

AMANEHULU KPETEŊKPELE LƐ SHISHIJEE

4. Mɛni baatsɔɔ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi?

4 Mɛni baatsɔɔ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi? No ji, abaakpãtã apasa jamɔi fɛɛ hiɛ. Biblia lɛ tsɛɔ apasa jamɔ akɛ, “Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ashawo yei lɛ . . . anyɛ lɛ.” (Kpojiemɔ 17:5-7) Mɛni hewɔ atsɛɔ apasa jamɔ akɛ ashawo lɛ? Atsɛɔ lɛ nakai ejaakɛ ehiɛnyiɛlɔi lɛ yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛbaafi Yesu kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ, amɛfiɔ adesai anɔyelii asɛɛ, ni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Biblia lɛ mli tsɔɔmɔi lɛ anɔ koni amɛná hegbɛi wuji yɛ je nɛɛ mli. Amɛtamɔɔɔ mɛi ni afɔ amɛ mu ni he tse ní jáa Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ lɛ. (2 Korintobii 11:2; Yakobo 1:27; Kpojiemɔ 14:4) Shi namɔ baakpãtã Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛ? Yehowa baahã “kooloo awuiyelɔ” ni tsuɔ fɔɔ lɛ “akolontoi nyɔŋma” lɛ atsu “eyiŋtoo he nii.” “Kooloo awuiyelɔ” ni tsuɔ fɔɔ lɛ damɔ shi kɛhã Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ, ni “akolontoi nyɔŋma” lɛ damɔ shi kɛhã nɔyelii fɛɛ ni fiɔ esɛɛ lɛ.Kanemɔ Kpojiemɔ 17:3, 16-18.

5, 6. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛ ni abaakpãtã lɛ etsɔɔɔ akɛ abaagbe mɛi fɛɛ ni yɔɔ apasa jamɔi amli lɛ?

5 Ani Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛ ni abaakpãtã lɛ tsɔɔ akɛ abaagbe mɛi fɛɛ ni yɔɔ apasa jamɔi amli lɛ? Dabi. Yehowa kɛ emumɔ tsirɛ gbalɔ Zakaria ni ewie nɔ ni baaya nɔ yɛ nakai beiaŋ lɛ he. Ewie akɛ, nakai beiaŋ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhe dɔmɔ apasa jamɔi ahe lɛ baakɛɛ akɛ: “‘Jeee gbalɔ ji mi, shikpɔŋ-hulɔ ji mi; ejaakɛ mɔ ko he mi kɛjɛ migbekɛbiiashi.’ Ni kɛ́ mɔ ko bi lɛ akɛ: ‘Mɛɛ faji yɔɔ oniji ateŋ nɛɛ?’ lɛ, eeekɛɛ: ‘Nii ní apila mi yɛ minanemɛi awe lɛ ni!’” (Zakaria 13:4-6) No hewɔ lɛ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ po baakwa amɛfee tamɔ nɔ ni amɛjáaa Nyɔŋmɔ, ni amɛbaatso akɛ amɛkɛ apasa jamɔ bɛ nɔ ko feemɔ.

6 Mɛni baaba Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ yɛ nakai beiaŋ? Yesu wie akɛ: “Kɛ́ afooo nakai gbii lɛ anɔ kuku lɛ, ahereŋ heloo ko heloo ko yiwala; shi mɛi ni ahala lɛ ahewɔ lɛ, abaafo nakai gbii lɛ anɔ kuku.” (Mateo 24:22) Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, ‘afo’ amanehulu ni ba Yerusalem nɔ lɛ nɔ “kuku.” Enɛ hã “mɛi ni ahala,” ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, ná hegbɛ amɛjo foi kɛshi maŋ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ “abaafo” amanehulu kpeteŋkpele lɛ nɔ “kuku” yɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ sɛɛ nɔŋŋ, yɛ “mɛi ni ahala lɛ” ahewɔ. Aŋmɛŋ “akolontoi nyɔŋma,” ni ji maŋkwramɔŋ nɔyelii lɛ gbɛ ni amɛkpãtã Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ. Moŋ lɛ, kɛ́ atutua apasa jamɔ agbe naa lɛ, toiŋjɔlɛ baaba be kukuoo ko.

KAA KƐ KOJOMƆ BE

7, 8. Kɛ́ akpãtã apasa jamɔ hiɛ lɛ, mɛɛ hegbɛ Nyɔŋmɔ webii baaná? Ni mɛɛ gbɛ nɔ ebaasoro amɛ yɛ mɛi krokomɛi ahe?

7 Kɛ́ akpãtã amale jamɔ hiɛ lɛ, mɛni baaya nɔ? Adesai babaoo baatao hebuu kɛ yelikɛbuamɔ kɛjɛ “gɔji atɛsai,” ni ji adesai agbɛjianɔtoi adɛŋ. (Kpojiemɔ 6:15-17) Shi Yehowa webii baakwɛ lɛ gbɛ kɛhã hebuu. Nakai beiaŋ abaana nɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ wɔtsui mli. Be ni ‘afo’ Yerusalem tutuamɔ lɛ nɔ “kuku” yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Yudafoi lɛ fɛɛ tsakeee amɛbatsɔmɔɔɔ Kristofoi. Moŋ lɛ, mɛi ni ji Kristofoi momo lɛ ná hegbɛ amɛjo foi kɛshi Yerusalem, taakɛ Yesu efã amɛ akɛ amɛfee lɛ. Nakai nɔŋŋ wɔsɛɛ kɛ́ ‘afo’ tutuamɔ ni abaatutua jamɔi fɛɛ lɛ nɔ “kuku” lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ mɛi babaoo baatsake ni amɛbatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi. Moŋ lɛ, anɔkwa jálɔi fɛɛ baaná hegbɛ kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ Yehowa, ni amɛfiɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ.Mateo 25:34-40.

Wɔbaaná hegbɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa, ni wɔfiɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ

8 Wɔleee nɔ pɔtɛɛ ni baaya nɔ yɛ nakai kaa be lɛ mli. Shi wɔle akɛ wɔnaŋ shihilɛ lɛ mlɛo, ni ehe baahia ni wɔkɛ nibii komɛi ashã afɔle. Ehe bahia ni Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ashi amɛshĩai, ni amɛfi shi yɛ naagbai babaoo amli, koni amɛyi aná wala. (Marko 13:15-18) Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani mifee klalo akɛ mahã heloonaa nibii aŋmɛɛ mi? Ani mifee klalo akɛ mafee nɔ fɛɛ nɔ ni baahã manyɛ maya nɔ maye Yehowa anɔkwa?’ Bo lɛ susumɔ he okwɛ! Nakai beiaŋ lɛ, wɔ pɛ ji mɛi ni baanyiɛ Daniel nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ni wɔya nɔ wɔjá wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba.Daniel 6:11, 12.

“Naagbee lɛ” eshɛ!

9, 10. (a) Mɛɛ sane Nyɔŋmɔ webii lɛ baashiɛ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli? (b) Te Nyɔŋmɔ webii lɛ ahenyɛlɔi lɛ baafee amɛnii tɛŋŋ?

9 Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ fɛ lɛ, wɔbaakpa “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ shiɛmɔ, ejaakɛ be ni akɛbaashiɛ nakai sane lɛ eho, ni “naagbee lɛ” eshɛ. (Mateo 24:14) Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ ekãa baajaje sane kroko ni yɔɔ hiɛdɔɔ amɛtsɔɔ mɛi fɛɛ. Ekolɛ amɛbaakɛɛ mɛi akɛ, be ni Nyɔŋmɔ kɛbaafee Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ butuu lɛ eshɛ etã. Biblia lɛ kɛ sane ni amɛbaashiɛ lɛ to nugbɔŋtɛi ahe, ni ewie akɛ: “Nugbɔŋtɛi kpelei, ní eko fɛɛ eko tsiimɔ aaafee talɛnta kome, jɛ ŋwɛi bashwie gbɔmɛi lɛ anɔ, ni gbɔmɛi lɛ wie musubɔɔ wiemɔi amɛshi Nyɔŋmɔ yɛ nugbɔŋtɛi lɛ ahaomɔ lɛ hewɔ, ejaakɛ haomɔ lɛ da fe nine.”Kpojiemɔ 16:21.

10 Wɔhenyɛlɔi lɛ baanu sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa nɛɛ. Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ gbalɔ Ezekiel ní etsɔɔ bɔ ni majimaji akuu ko, ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli akɛ Gog ní yɔɔ Magog lɛ, baafee amɛnii amɛhã yɛ sane ni ashiɛɔ nɛɛ he, ewie akɛ: “Bɔ ni Nuŋtsɔ Yehowa kɛɛ nɛ: Aaaba mli akɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ saji komɛi aaaba otsuiŋ, ni osaa ooojwɛŋ jwɛŋmɔ fɔŋ, ni oookɛɛ: ‘Mafã kɛaatee shikpɔŋ ní naa kã lɛ nɔ, mayatua mɛi ní yɔɔ kpoo, ní amɛhiɔ shi shweshweeshwe, ní amɛ fɛɛ amɛhiɔ shi ní amɛbɛ gbogbo, ní amɛbɛ agbó sɛɛ adabaŋi loo agbói hu lɛ!’ ní oyaha nii, ní otswa ojo, ní owó onine nɔ oshi amaŋfɔi ní agbɛnɛ ahiɔ mli, kɛ maŋ ní abua naa kɛjɛ jeŋmaji lɛ amli, ní amɛná kooloi kɛ nibii pii, ní amɛhiɔ shikpɔŋ laŋmɔ lɛ nɔ lɛ.” (Ezekiel 38:10-12) Ebaasoro Nyɔŋmɔ webii lɛ kwraa yɛ mɛi krokomɛi ni eshwɛ lɛ ahe, tamɔ nɔ ni amɛyɛ “shikpɔŋ laŋmɔ” nɔ loo eteŋ tuuntu. Enɛ baawo majimaji lɛ amli la waa, ni amɛkɛ hiɛdɔɔ baatutua Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ mɛi ni yeɔ buaa amɛ lɛ.

11. (a) Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli yɛ bɔ ni nibii baaya lɛ ahã yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ he? (b) Kɛ́ mɛi na okadii lɛ, te amɛbaafee amɛnii tɛŋŋ?

11 Mɛni baaba yɛ no sɛɛ? Nibii srɔtoi baaba, shi Biblia lɛ hãaa wɔle amɛteŋ nɔ ni baaba klɛŋklɛŋ kɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ. Eeenyɛ efee akɛ nibii nɛɛ ateŋ ekomɛi baaya nɔ yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Be ni Yesu gbaa nɔ ni baaya nɔ yɛ shihilɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ, ewie akɛ: “Okadii baaba hulu kɛ nyɔɔŋtsere kɛ ŋulamii amli, ni jeŋmaji lɛ ahe baajara amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛleŋ nɔ ni amɛbaafee yɛ ŋshɔ lɛ gbɛɛmɔ kɛ bɔ ni efeɔ hamahama lɛ hewɔ. Nɔ baanyɔnyɔɔ mɛi anɔ yɛ gbeyeishemɔ kɛ nibii ni baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ, ejaakɛ abaahoso ŋwɛi hewalɛi lɛ. Kɛkɛ lɛ, amɛbaana gbɔmɔ Bi lɛ akɛ eeba yɛ atatu mli kɛ hewalɛ kɛ anunyam kpele.” (Luka 21:25-27; kanemɔ Marko 13:24-26.) Ani gbalɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ wɔbaana okadii kɛ nibii ni yɔɔ gbeyei yɛ ŋwɛiniiaŋ? Be baatsɔɔ. Kɛ̃lɛ, wɔle akɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ atsui baafã ni amɛhe baakpokpo kɛ́ amɛna okadii lɛ.

Esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei, ejaakɛ wɔle akɛ abaahere wɔyiwala! (Kwɛmɔ kuku 12, 13)

12, 13. (a) Kɛ́ Yesu ba “kɛ hewalɛ kɛ anunyam kpele” lɛ, mɛni ebaafee? (b) Mɛni Nyɔŋmɔ tsuji baafee yɛ nakai beiaŋ?

12 Kɛ́ Yesu ba “kɛ hewalɛ kɛ anunyam kpele” lɛ, mɛni ebaafee? Ebaajuro anɔkwafoi lɛ, ni ebaagbala mɛi ni yeee anɔkwa lɛ atoi. (Mateo 24:46, 47, 50, 51; 25:19, 28-30) Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko tsɔɔ nɔ ni baaya nɔ lɛ mli jogbaŋŋ. Ewie akɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ Bi lɛ ba yɛ enunyam lɛ mli ni ŋwɛibɔfoi lɛ fɛɛ fata ehe lɛ, ebaata enunyam maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ. Abaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ naa yɛ ehiɛ, ni ebaatsetsee mɛi kɛje mɛi krokomɛi ahe taakɛ tookwɛlɔ tseɔ gwantɛŋi kɛjeɔ abotiai ahe lɛ. Ni ekɛ gwantɛŋi lɛ baadamɔ eninejurɔ nɔ, shi abotiai lɛ ekɛ amɛ baadamɔ ebɛku nɔ.” (Mateo 25:31-33) Mɛni baaba gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ anɔ? Abaakojo amɛ. Abotiai lɛ, ni ji mɛi ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, baaya “naanɔ hiɛkpatamɔ mli.” Shi gwantɛŋi lɛ, ni ji anɔkwafoi lɛ, baaná naanɔ wala.Mateo 25:46.

13 Kɛ́ abotiai lɛ na akɛ aaba abakpãtã amɛhiɛ lɛ, mɛni amɛbaafee? Amɛbaagbala “amɛhe mai kɛtsɔɔ akɛ amɛmiiye awerɛho.” (Mateo 24:30) Shi mɛni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ mɛi ni yeɔ buaa amɛ lɛ baafee? Amɛbaabo Yesu famɔ lɛ toi, akɛ: “Kɛ́ nibii nɛɛ bɔi baa lɛ, nyɛdamɔa shi jaŋŋ ni nyɛholea nyɛyitsei anɔ, ejaakɛ nyɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ.”Luka 21:28.

AMƐBAAKPƐ WAA YƐ MAŊTSƐYELI LƐ MLI

14, 15. Mɛɛ naabuamɔ baaya nɔ yɛ Gog ní yɔɔ Magog lɛ tutuamɔ lɛ sɛɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ abaatsu he nii?

14 Kɛ́ Gog ní yɔɔ Magog lɛ bɔi Nyɔŋmɔ webii lɛ tutuamɔ lɛ, mɛni baaba? Biblia lɛ kɛɔ akɛ, gbɔmɔ Bi lɛ baatsu “ŋwɛibɔfoi lɛ, ni amɛbaabua ehalamɔbii lɛ anaa kɛaajɛ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ anɔ, kɛjɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe kɛyashi ŋwɛi naagbeehe.” (Marko 13:27; Mateo 24:31) Naabuamɔ nɛɛ kɔɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahalamɔ lɛ he, ni ekɔɔɔ amɛteŋ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ anaasɔomɔ nɔ ni ji naagbee nɔ lɛ hu he. (Mateo 13:37, 38) Abaatsu nakai naasɔomɔ lɛ he nii kɛ́ eshwɛ fioo ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi. (Kpojiemɔ 7:1-4) Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ mɛni he ekɔɔ? Ekɔɔ be ni abaajuro mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ, ni aŋɔ amɛ kɛya ŋwɛi lɛ he. (1 Tesalonikabii 4:15-17; Kpojiemɔ 14:1) Naabuamɔ nɛɛ baaya nɔ yɛ Gog ní yɔɔ Magog lɛ tutuamɔ lɛ sɛɛ. (Ezekiel 38:11) No sɛɛ lɛ, “jalɔi baakpɛ waa tamɔ hulu yɛ amɛ-Tsɛ lɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli,” taakɛ Yesu wie lɛ pɛpɛɛpɛ.Mateo 13:43. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

15 Ani enɛ tsɔɔ akɛ jwɛŋmɔ ni Kristendom sɔlemɔi lɛ hiɛ yɛ gbɛ ni abaatsɔ nɔ aŋɔ Kristofoi kɛya ŋwɛi lɛ he lɛ ja? Mɛi ni yɔɔ Kristendom sɔlemɔi lɛ amli lɛ ateŋ mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ, amɛkɛ amɛhiŋmɛii baana Yesu be ni ekuɔ esɛɛ koni ebaye shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni akɛ kɛ́ eba lɛ, ebaaŋɔ Kristofoi kɛya ŋwɛi kɛ amɛheloo gbɔmɔtsei lɛ. Enɛ ji nɔ ni amɛfɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ rapture lɛ. Shi Biblia lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, kɛ́ Yesu ku esɛɛ lɛ, anaŋ lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ Bi lɛ okadi lɛ baapue yɛ ŋwɛi” ni ebaaba yɛ “ŋwɛi atatui lɛ anɔ.” (Mateo 24:30) Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ, “heloo kɛ lá nine nyɛŋ ashɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” No hewɔ lɛ, dani abaaŋɔ mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ kɛya ŋwɛi lɛ, ehe baahia ni ‘atsake’ amɛ “amrɔ nɔŋŋ, yɛ hiŋmɛitswaa kome mli, be mli ni akpãa naagbee tɛtɛrɛmantɛrɛ lɛ.” * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) (Kanemɔ 1 Korintobii 15:50-53.) Yɛ shishinumɔ ni ejaaa ni Kristendom sɔlemɔi lɛ hiɛ lɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ abaabua anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ fɛɛ naa kɛya ŋwɛi yɛ hiŋmɛitswaa kome mli moŋ, shi wɔkɛ wiemɔ ni ji, rapture lɛ, tsuŋ nii kɛhã nifeemɔ nɛɛ.

16, 17. Dani Gwantɛŋbi lɛ yookpeemɔ lɛ baaba nɔ lɛ, mɛni baaya nɔ?

16 Kɛ́ mɛi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ ayi shɛ yɛ ŋwɛi pɛ, abaamu gbɛjianɔ ni atoɔ kɛhã “Gwantɛŋbi lɛ yookpeemɔ lɛ” naa. (Kpojiemɔ 19:9) Shi esa akɛ nɔ ko aya nɔ dani miishɛɛ be nɛɛ ashɛ. Kaimɔ akɛ, Gog baatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ be ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo. (Ezekiel 38:16) Mɛni Nyɔŋmɔ webii lɛ baafee? Amɛbaabo famɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ toi, akɛ: “Jeee nyɛ nyɛbaawu ta nɛɛ; nyɛtoa ni nyɛdamɔa shi diŋŋ ni nyɛkwɛa nyɛyiwala ní Yehowa baahere. . . . Nyɛkashea gbeyei ni nyɛtsui akafãa!” (2 Kronika 20:17) Kɛ́ Gog bɔi Nyɔŋmɔ webii lɛ tutuamɔ lɛ, abaaŋɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ fɛɛ kɛya ŋwɛi. Kpojiemɔ 17:14 lɛ hãa wɔleɔ nɔ ni baaba yɛ no sɛɛ. Nyɔŋmɔ webii lɛ ahenyɛlɔi lɛ “kɛ Gwantɛŋbi lɛ baawu, shi akɛni Gwantɛŋbi lɛ ji nuŋtsɔmɛi a-Nuŋtsɔ kɛ maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ hewɔ lɛ, ebaaye amɛnɔ kunim. Nakai nɔŋŋ mɛi ni fata ehe, ní atsɛ amɛ ní ahala amɛ ní yeɔ anɔkwa lɛ hu baafee.” No hewɔ lɛ, Yesu kɛ mɛi 144,000 ni afɔ amɛ mu, ni baafata ehe kɛye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ, kwɛŋ ni akpãtã Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahiɛ.

17 Ta ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ baawu lɛ ji Harmagedon ta lɛ, ni ta nɛɛ baawo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam. (Kpojiemɔ 16:16) Abaakpãtã abotiai lɛ, loo mɛi ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ ahiɛ. Efɔŋfeemɔ fɛɛ sɛɛ baafo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Abaahere “asafoku kpele” lɛ yiwala kɛfo Harmagedon. Kɛkɛ lɛ, Gwantɛŋbi lɛ yookpeemɔ lɛ, ni ji naagbee nifeemɔ ni awie he yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ baaba nɔ! (Kpojiemɔ 21:1-4) * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Mɛi fɛɛ ni baashwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahiɛ baaba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ebaafee amɛ ejurɔ, ni amɛbaana akɛ esumɔɔ amɛ waa. Lɛɛlɛŋ, Gwantɛŋbi lɛ yookpeemɔ lɛ baaŋɔɔ waa, ni wɔkɛ miishɛɛ miikpa nakai nifeemɔ lɛ gbɛ!Kanemɔ 2 Petro 3:13.

18. Yɛ nibii kpakpai ni etsɛŋ wɔbaaná mli ŋɔɔmɔ lɛ ahewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

18 Mɛni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee bianɛ koni ená nibii kpakpai nɛɛ ni kã wɔhiɛ lɛ amli ŋɔɔmɔ? Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Petro ni eŋma akɛ: “Akɛni abaasere nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ hewɔ lɛ, nyɛsusua nɔ gbɔmɛi ni esa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ nifeemɔi ni tsɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ su lɛ amli lɛ he, be mli ni nyɛmɛɔ ni nyɛhãa Yehowa gbi lɛ baa lɛ hiɔ nyɛjwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ lɛ . . . No hewɔ lɛ, mɛi ni asumɔɔ, akɛni nyɛmiimɛ nibii nɛɛ hewɔ lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ fɛɛ ni nyɛaanyɛ koni yɛ naagbee lɛ ena nyɛ ní muji kɛ kpa ko bɛ nyɛhe, yɛ toiŋjɔlɛ mli.” (2 Petro 3:11, 12, 14) Nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔhaŋ apasa jamɔ abule wɔjamɔ krɔŋŋ lɛ, koni wɔya nɔ wɔfi Yesu Kristo, ni ji Toiŋjɔlɛ Maŋtsɛ lɛ sɛɛ.

^ kk. 15 Akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni yɔɔ wala mli yɛ nakai beiaŋ lɛ eyaŋ ŋwɛi kɛ amɛheloo gbɔmɔtsei lɛ. (1 Korintobii 15:48, 49) Eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni Yehowa fee Yesu gbɔmɔtso lɛ, ni no hewɔ lɛ anaaa dɔŋŋ lɛ, no nɔŋŋ ebaafee amɛ hu amɛgbɔmɔtsei lɛ.

^ kk. 17 Lala 45 lɛ hu hãa wɔnaa bɔ ni nibii baaya lɛ ahã. Klɛŋklɛŋ lɛ, Maŋtsɛ lɛ baawu ta, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ ekpee yoo lɛ.