Skip to content

Skip to table of contents

Yehofa na a Gadu fu lobi

Yehofa na a Gadu fu lobi

„Gadu a lobi.”​—1 YOHANISI 4:8, 16.

SINGI: 18, 91

1. San na a moo pelensipali fasi fu Gadu? Fa yu e si Gadu di i kon sabi a sani ya?

BEIBEL taki „Gadu a lobi” (1 Yohanisi 4:8). Ma san a sani ya wani taki? Lobi a ná wan fasi di Gadu abi da a kaba. Na a moo pelensipali fasi di a abi. Beibel nai taki Gadu abi lobi, ma ai soi taki Gadu a lobi. A lobi meke ai du den sani di ai du. Ai bigi gi u taki a lobi ya meke a meke goontapu, hemel, anga ala sani di de a libi!

2. San wi e biibi fu di Gadu lobi u? (Luku a fowtow na a bigin.)

2 Yehofa lobi den sani di a meke. A lobi di a lobi u meke wi e biibi taki den sani di a paamisi u o kon tuu. Den sama di e aliki en o de koloku tuutuu. A fu di Yehofa lobi u, meke a „gi wan man a wooko fu kuutu ala sama a goontapu a wan leti fasi”. A sama ya a Yesesi Kelestesi (Toli 17:31). Wi e biibi taki a sani ya o pasa tuutuu. Den sama di e aliki Gadu o abi wan bun libi di o meke den piisii fu teego.

SAN WI E LELI FU A TEN DI PASA?

3. Fa a libi be o de efu Gadu á be lobi libisama?

3 Fa a libi be o de efu Gadu á be lobi u? Libisama be o pina denseefi go doo. Den be o waka a Saatan, a gadu fu a goontapu ya baka. A á sabi san de e kai lobi. Ai buuse libisama tu. (2 Korentesama 4:4; 1 Yohanisi 5:19; leisi Openbaring 12:9, 12.) Efu Yehofa á be lobi u sani á be o waka bun seefiseefi aini a ten di e kon!

4. San Yehofa du di Saatan á be wani a tii en moo?

4 Di Saatan á be wani Yehofa tii en moo, a meke Adan anga Efa gwe fika Gadu tu. Denseefi á be wani Gadu tii den moo. Saatan be taki Gadu ná abi a leti fu tii hemel anga goontapu. A be taki sani o waka moo bun te a o tii (Genesesi 3:1-5). A wan bun sani taki Gadu gi Saatan a okasi wan pisi ten fu soi efu a abi leti. Ma den sani di e pasa e soi kiin taki Saatan anga libisama a ná bun tiiman.

5. San den sani di pasa a goontapu e soi u?

5 A goontapu e kon moo ogii. Aini den 100 yali di pasa, a moo enke 100 miliyun sama dede aini feti. Beibel taki aini „den kiiboi dei”, „ogiiman anga bidiigiman o kon moo ogii” (2 Timotiyesi 3:1, 13). Beibel e taki tu taki: „Yehofa, mi sabi bunbun taki libisama á sabi sowtu pasi den mu waka. A ná denseefi mu taki pe den mu poti den futu” (Yelemiya 10:23). Den sani di pasa a goontapu e soi taki a sani ya a ná lei. Yehofa á be meke libisama fu tii denseefi. Den ná abi a leti tu fu tii denseefi sondee Yehofa yeepi den.

6. Saide Gadu fika ogii wan pisi ten?

6 Fu di Yehofa fika ogii wan pisi ten, meke ala sama si taki a Yehofa wawan sa tii libisama da sani waka bun. Gadu o kii ala den ogii sama aini a ten di e kon. Efu wan sama sitee anga Gadu moo, a ná o de fanowdu fu Gadu gi en a okasi fu soi efu a abi leti. Bika a fasi fa sani waka di libisama be e tii, e soi kiin taki sani nai waka bun. Neen meke Gadu ná o gi sama okasi fu sitee anga en moo, ma a o kii den sama de puu wanten.

FA GADU SOI TAKI A LOBI U?

7, 8. San Yehofa du fu soi taki a lobi u?

7 A omen fasi Yehofa soi u taki a lobi u. Pakisei ala den moin sitali di yu e si te neti tapu. Ala den sitali de aini kulu. A miliyunmiliyun sitali anga palaneiti de aini wan kulu. Boiti dati, a miliyunmiliyun fu den sowtu kulu ya de. Wan fu den sitali di u sabi, na a san. Efu a san á be de, libi á be o de a goontapu. Ala den sani di a meke e soi taki neen a Gadu tuutuu. Den sani di a meke e soi a kaakiti, a koni, anga a lobi fi en. Beibel taki: „Senten di goontapu sete, neen sama e si kelle san a den fasi di Gadu abi, anga ala fa den nai si Gadu. Te den e luku den sani di a meke, den poi fusutan taki a abi teego kaakiti. Den poi fusutan tu taki neen na Gadu tuutuu.”​—Romesama 1:20.

8 Yehofa meke goontapu gi libisama anga den taa sani di e libi. Libisama anga meti e fende wini fu ala den sani di de a goontapu. Di Gadu meke libisama, a be poti den aini wan moin dyali. A be meke den sikin anga den masonson fu den be libi fu teego. (Leisi Openbaring 4:11.) Boiti dati, „neen e gi ala den sani di e libi nyanyan. A bun-ati fi en, a fu teego.”​—Psalm 136:25.

9. San Yehofa e buuse?

9 Yehofa na a Gadu fu lobi, ma ai buuse ogii. Psalm 5:4-6 e taki: „Yehofa á lobi den sama di e du ogii . . . Yu e buuse den sama di e du hati sani anga taawan.” Boiti dati, Yehofa e buuse „den sama di e du ogii, anga den sama di e koli taawan”.

DYONSON GADU O PUU OGII

10, 11. (a) San o pasa anga den ogii sama? (b) San Yehofa o du gi den sama di dini en anga den hii ati?

10 Te a yuu doo, Yehofa o puu ogii na ala se, bika en na a Gadu fu lobi. Ai buuse ogii. A Wowtu fi en e taki: „Gadu o kii den ogii sama. Ma den sama di e wakiti Yehofa o fende a goontapu. Dyonson den ogii sama ná o de moo.” „Leti enke fa somoko e wai gwe, a so denseefi o wai gwe.”​—Psalm 37:9, 10, 20.

11 Gadu Wowtu e paamisi u tu taki: „Den sama di e libi a wan leti fasi o fende a goontapu, a den o tan neen fu teego” (Psalm 37:29). Den sama di tan dini Gadu anga den hii ati „o piisii fu a libi, bika ala sani o waka bun” (Psalm 37:11). Saide? Bika ala yuu Yehofa e solugu den sama di e dini en. Beibel e taigi u taki: „A o dee den wataa ain fu den. Da dede, tyali, kee anga pen ná o de moo. Bika den fositen sani pasa gwe kaba” (Openbaring 21:4). A den bun ya den sama di Yehofa lobi o fende aini a ten di e kon!

12. Sama a den „sama di e tyai denseefi bun”?

12 Beibel e taigi u taki: „Poti pakisei a den sama di e tyai denseefi bun. Luku san den sama di ati kiin e du, bika sani o waka bun gi den sama de aini a ten di e kon. Ma den o kii ala den sama di e sondu. Den o kii den ogii sama aini a ten di e kon” (Psalm 37:37, 38). Den „sama di e tyai denseefi bun” e leli sabi Yehofa anga Yesesi. Den e libi enke fa Gadu wani. (Leisi Yohanisi 17:3.) Den sama ya e biibi tuutuu taki „a goontapu anga den fii di den sama fu a goontapu abi ná o de moo. Ma den sama di e libi enke fa Gadu wani o libi fu teego” (1 Yohanisi 2:17). Fu di a kaba fu a goontapu de koosube, meke a de taanga fanowdu fi i „fitoow Yehofa, da i waka na a pasi fi en”.​—Psalm 37:34.

A MOO GAAN FASI FA GADU SOI U TAKI A LOBI U

13. San na a moo gaan fasi fa Yehofa soi u taki a lobi u?

13 Winsi fa wi a sondu sama, u poi aliki Gadu. Wi anga en sa de mati tu fu di a be sende Yesesi kon a goontapu kon dede gi u. A sani di a du ya na a moo gaan fasi fa a soi u taki a lobi u. A meke Yesesi kon dede gi u fu u sa fii fu sondu anga dede. (Leisi Romesama 5:12; 6:23.) Di Yesesi be de a hemel, a dini Yehofa anga en hii ati. Neen meke Yehofa be sabi taki Yesesi be o tan dini en tu te a be o sende en kon a goontapu. Fu di Yehofa lobi Yesesi, meke a be hati en di a si fa sama be e pina en. Ma tokuso Yesesi soi taki a Gadu abi a leti fu tii hemel anga goontapu. A soi tu taki wan sama di ná abi sondu poi aliki Gadu anga en hii ati, winsi gaan tesi e miti en.

A di Gadu lobi u, meke a sende en manpikin kon a goontapu (Luku paragraaf 13)

14, 15. Sowtu wini wi e fende fu di Yesesi dede gi u?

14 Winsi fa den be e du omen ogii anga Yesesi, tokuso a dini Gadu anga en hii ati te enke a dede. U mu teke en fu bigi taki Yesesi dede gi u, bika now wi abi a okasi fu libi fu teego aini a nyun goontapu! A apostel Pawlesi be sikiifi taki: „Di wi á be poi yeepi useefi, neen Kelestesi dede gi sondu sama di a yuu doo. A taanga fu fende wan sama di be o wani dede gi wan sama di e libi a wan leti fasi. Ma kande wan sama be sa wani dede gi wan bun-ati sama. Tokuso Gadu soi wi taki a lobi u fu di a meke Kelestesi dede gi u, aladi u be de sondu sama ete” (Romesama 5:6-8). A apostel Yohanisi be sikiifi taki: „Na a fasi ya Gadu soi taki a lobi u di a sende a wan kodo manpikin fi en kon a goontapu, fu a sa yeepi u fu fende a libi. A lobi ya á wani taki a wi be lobi Gadu, ma neen be lobi wi. Neen meke a sende en Manpikin kon enke wan ofaandi di e tapu den sondu fu u. A ofaandi ya e meke wi anga Gadu kon bun baka.”​—1 Yohanisi 4:9, 10.

15 Yesesi taki „Gadu be lobi goontapu te, neen ede meke a sende a wan kodo Manpikin fi en kon, fu meke den sama di e biibi en, á mu dede, ma den mu fende a teego libi” (Yohanisi 3:16). Winsi fa a be e hati Yehofa di a be si fa Yesesi e pina, tokuso a meke Yesesi dede gi wi enke wan ofaandi. A sani ya e soi fa a lobi libisama. A lobi de ná o kaba. Pawlesi be sikiifi taki: „Bika mi e biibi taki sani á de di poi tapu Gadu fu a lobi u. Dede á poi. Libi seefi ná o poi. Nawan engel, nawan tiimakiti, nawan sani fu a ten ya efuso fu a ten di e kon, nawan kaakiti, nawan sani di hei, nawan sani di dipi, nawan enkii sani di Gadu meke, poi tapu Gadu fu a lobi u. Na aseefi fasi ya Yesesi Kelestesi, a Masaa fu wi lobi u tu.”​—Romesama 8:38, 39.

GADU KOWNUKONDEE E TII NOWNOW

16. San na a Kownukondee? Sama Gadu poti enke Kownu fu a Kownukondee ya?

16 Wan taa sani di e soi taki Gadu lobi u, na a Kownukondee di a sete a hemel. Fa so? Yehofa gi wan sama di lobi u, a faantiwowtu fu tii a Kownukondee ya. A sama ya a Yesesi Kelestesi. Neen na a moo bun sama di Gadu be sa poti enke Kownu (Odo 8:31). Gadu teke 144.000 sama a goontapu ya tu fu tii anga Yesesi aini hemel. Te den kon a libi baka, ala den sani di den ondoofeni a goontapu, o yeepi den fu tii libisama a wan bun fasi (Openbaring 14:1). A moo pelensipali sani di Yesesi be e leli sama di a be de a goontapu, na a Kownukondee fu Gadu. A be leli den disipel fi en fu begi taki: „U Dda di de a hemel, i nen mu santa. I Kownukondee mu kon. Meke sani waka enke fa i wani a goontapu, enke fa ai waka aini hemel” (Mateyesi 6:9, 10). Wi e wakiti fu a sani ya kon tuu. A ten de Gadu Kownukondee o meke libisama fende omen wini!

17. Saide a fasi fa Yesesi e tii anga a fasi fa libisama e tii a ná aseefi?

17 A fasi fa Yesesi e tii anga a fasi fa libisama e tii a ná aseefi. A fasi fa libisama e tii meke omen miliyun sama dede aini feti. Ma Yesesi lobi u tuutuu. A abi den fasi fu Yehofa, moomoo a lobi di Yehofa lobi u (Openbaring 7:10, 16, 17). Yesesi be taki: „Ala den sama di e wooko taanga anga den sama di e tyotyo, u kon a mi, da mi o gi u kaakiti baka. U teke a tyatyali fu mi, da u du enke mi, bika mi abi safu-ati, mi abi sakafasi, da wi o fende kaakiti baka. Bika mi tyatyali safu. Mi lai feke” (Mateyesi 11:28-30). A sani ya e meke u fii bun!

18. (a) San Gadu bigin du aini 1914? (b) San wi o luku aini a taa artikel?

18 Beibel e soi taki a 1914 Gadu Kownukondee bigin tii a hemel. Fanafu a ten de, Gadu bigin tyai den lasiti sama di o tii anga Yesesi aini hemel kon a wan. Ai tyai „wan gaan kulu sama” kon a wan tu di o tan a libi baka te a goontapu ya poli. Den sama ya o libi aini a nyun goontapu (Openbaring 7:9, 13, 14). Omen sama de aini a gaan kulu ya nownow? Fa Gadu wani den sama ya tyai denseefi? Wi o luku den toli ya aini a taa artikel.