Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okuti Uhole “Munthele Yove Ngetyi Ulihole”?

Okuti Uhole “Munthele Yove Ngetyi Ulihole”?

“Una okukala nohole na mukuenyi ngetyi ulihole ove muene.” —MATEUS 22:39.

OVIIMBO: 73, 36

1, 2. Oñgeni Ovihonekwa vilekesa okuti oluembia luakolela?

OLUEMBIA otyituwa tya Jeova Huku. (1 João 4:16) Jesus Kristu oe watetekela okutungwa kovipuka aviho, wakalele omanima omanyingi keulu na Tate yae iya elilongesa okuti Jeova o Huku yoluembia. (Colossenses 1:15) Jesus walekesa oluembia olo momuenyo wae tyilinge keulu no pohi. Ngotyo tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova na Jesus apeho vatumina noluembia.

2 Etyi omunthu umwe apula Jesus otyipi otyitumino tyavilapo vali, Jesus akumbulula okuti: “‘Una okukala nohole na Jeova Huku yove nomutima wove auho, nomuenyo wove auho nonondunge mbove ambuho.’ Otyo, otyo otyitumino tyotete, otyinene vali. Tyavali tyelifwa notyo, otyetyi: ‘Una okukala nohole na mukuenyi ngetyi ulihole ove muene.’”—Mateus 22:37-39.

3. Olie “munthele” yetu?

3 Tyakolela okulekesa oluembia novanthu aveho. Jesus wati tuna okukala nohole na Jeova no munthele yetu. Mahi olie “munthele” yetu? Inkha wanepa ine wanepwa, munthele yove ukahi vali popepi omulume wove ine omukai vove. Munthele yetu tupu muakutikinya ovakuatate vetu no nomphange mewaneno, novanthu tuvasa movilinga viokuivisa. Monthele ei, matulilongesa oñgeni matukala nohole no munthele yetu.

KALA NOHOLE NOU WELINEPA NAE

4. Oñgeni ovalinepi vapondola okukala notyinepo tyikahi nawa namphila ovakuankhali?

4 Jeova watunga Andau na Eva evewaneka kumwe. Avakala ovalinepi votete. Huku ankho uhanda vakale notyinepo tyina ehambu nokuyulisa ohi aiho novana vavo. (Gênesis 1:27, 28) Mahi, etyi vehetavelele ku Huku, otyinepo tyavo atyikala novitateka, iya onthue atuho atupiñgana onkhali nononkhia. (Romanos 5:12) Nongotyo, ovanthu hono vapondola okukala notyinepo tyikahi nawa. Ombimbiliya ipopia okuti Jeova oe wahinda otyinepo, iya wapakamo onondonga mbukahi nawa pala ovalume novakai.—Tanga 2 Timóteo 3:16, 17.

Jeova ukevelela omulume akale onkhalamutwe una oluembia

5. Omokonda yatyi ohole yakolela motyinepo?

5 Ombimbiliya ipopia okuti okankhenda noluembia viesukisa pala okukala noupanga omuwa. Tupu otyo tyesukisa motyinepo. Apostolu Paulu wapopia ohole yotyotyili etyi ati: “Ohole yapwa elundo no kuna omutima omuwa. Ohole itupu ounkhuelume, kailihape, kailipake kounene, ohole kailingi ovivi, kayovola okulinga omahando ayo muene, kainumana. Ohole kayasukile nokulingwa omapita. Ohole kaihambukwa netyi tyahaviukile, mahi ihambukilwa otyili. Ohole ilikuatesila movipuka aviho, itavela ovipuka aviho, ikevelela ovipuka aviho, ikoleleya movipuka aviho. Ohole kaiponyo na lumwe.” (1 Coríntios 13:4-8) Tyina tusoka konondaka mba Paulu nokuendelamo, tupondola okukala nehambu motyinepo.

Ombimbiliya itulekesa oñgeni tupondola okukala notyinepo tyikahi nawa (Tala pono palagrafu 6, 7)

6, 7. (a) Oityi Ombimbiliya ipopia konthele yoku kuehimbikila otyilinga tyounkhalamutwe? (b) Oñgeni omulume Omukristau ena yokutekula omukai wae?

6 Jeova waholovona olie makala onkhalamutwe yombunga. Paulu wahangununa okuti: “Ndyihanda munoñgonoke okuti omutwe womulume o Kristu, iya omutwe womukai omulume, iya omutwe wa Kristu o Huku.” (1 Coríntios 11:3) Mahi Jeova ukevelela omulume akale onkhalamutwe una oluembia, ahakala omukalavi. Jeova Onkhalamutwe una oluembia nokankhenda. Mokonda yotyo, Jesus una onthilo noutumini wa Huku woluembia. Iya apopi okuti: “Ame ndyihole Tate.” (João 14:31) Jesus ñgeno kelitehelele ngotyo inkha Jeova ankho umulinga onya.

7 Namphila omulume onkhalamutwe yomukai wae, Ombimbiliya imupopila opo akale nonthilo nomukai wae. (1 Pedro 3:7) Oñgeni omulume apondola okutyilinga? Upondola okutala etyi omukai esukisa nokutavela omahando ae. Ombimbiliya yati: “Valume, tualeiko okukala nohole novakai venyi, ngetyi Kristu ankho ehole ewaneno, iya elipakula mokonda yalio.” (Efésios 5:25) Jesus wava omuenyo wae pala ovalanduli vae. Tyina omulume onkhalamutwe ina oluembia nga Jesus, tyipepuka komukai wae okumuhumba nokukala nonthilo nae nokutavela omatokolo ae.—Tanga Tito 2:3-5.

KALA NOHOLE NOVAKUATATE VOVE NO NOMPHANGE

8. Oñgeni tuna yokutala ovakuatate vetu no nomphange?

8 Hono, ovanthu ovanyingi mouye vafenda Jeova. Ovo ovakuatate vetu no nomphange. Oñgeni tuvetala? Ombimbiliya yati: “Tulingei ovipuka oviwa pala ovanthu aveho. Mahi, haunene pala vana tufenda navo.” (Gálatas 6:10; tanga Romanos 12:10.) Apostolu Petulu wahoneka okuti “okuetavela otyili” tyipondola okutuala kokukala “nohole yotyotyili novakuatate.” Apostolu Petulu nae wapopila ovakuatate vae Ovakristau okuti: “Kuaviho, kalei nohole onene kese umwe na mukuavo.”—1 Pedro 1:22; 4:8.

9, 10. Omokonda yatyi ovanthu va Huku velikuata okapandi?

9 Eongano lietu mouye auho lielikalela. Omokonda yatyi? Omokonda onthue tuna ohole yotyotyili novakuatate vetu no nomphange. Tyakolela vali, omokonda onthue tuhole Jeova nokutavela ovitumino viae, iya oe utukuatesako no nonkhono mbae mbavilapo mouye auho, ospilitu sandu. Ospilitu ya Huku itukuatesako okulikuata okapandi novakuatate vetu mouye auho.—Tanga 1 João 4:20, 21.

10 Paulu wapopia unene konthele yohole ina okukala pokati Kovakristau etyi ahoneka okuti: “Livalekei okankhenda, nehiliyo, nomutima weliola, noumphua-lundo. Tualeiko okulikoleleya pokati na vakuenyi, nokulievela pokati tyihakuluminyua, inkha umwe una ehunga liokunumanena mukuavo. Ngetyi Jeova emuevela, nonwe evelei vakuenyi. Haunene, livalekei vali ohole, mokonda oyo omuoyo wewaneko.” (Colossenses 3:12-14) Onthue tupandula unene mokonda ohole “omuoyo wewaneko” pokati ketu katyesukisile okotyilongo patyi tuatunda!

Oluembia nokulikuata okapandi vilekesa nawa okuti Onombangi mba Jeova ovalanduli votyotyili va Kristu, ovanthu Huku aundapesa opo vaivise onondaka onongwa Mouhamba mouye auho

11. Oityi tyiimbukisa eongano lia Huku?

11 Ohole yotyotyili newaneko likahi pokati kovanthu va Jeova lilekesa nawa okuti vekahi mongeleya yotyotyili. Jesus wati: “Ovanthu aveho mavaimbuka okuti muvalongwa vange inkha mukala nohole pokati kenyi.” (João 13:34, 35) Iya apostolu João wahoneka okuti: “Ovana va Huku no vana Veliapu, vaimbukilwa kuetyi: Kese munthu wahalingi etyi tyaviuka, katundile ku Huku, na una uyele mukuavo. Mokonda ei oyo ondaka mueiva tunde konthyimbi, okuti tuna okukala nohole kese umwe namukuavo.” (1 João 3:10, 11) Oluembia nokulikuata okapandi viimbukisa Onombangi mba Jeova okuti ovalanduli votyotyili va Kristu, ovanthu Huku aundapesa opo vaivise onondaka onongwa Mbouhamba mouye auho.—Mateus 24:14.

OKUONGIYA “OTYINYINGI TYOVANTHU”

12, 13. Oityi ovanthu “votyinyingi otyinene” vekahi nokulinga hono, iya oityi vakevelela apa katutu?

12 Ovanyingi povaumbili va Jeova hono valinga onthele “yotyinyingi tyovanthu” vatunda kononthele mbelikalela mouye iya vakuatesako Ouhamba. “Vekahi nokutunda mononkhumbi ononene, vakoha ovikutu viavo ovile, aveviyelesa mohonde yo Ndyona” pokukala nekolelo motyilikutila tyeyovo tya Jesus. Ovanthu ovo “votyinyingi tyovanthu” vehole Jeova na Jesus, iya vafenda Jeova “otyinthiki notyitenya.”—Revelação 7:9, 14, 15.

13 Apa katutu Huku meya okuhanyako ouye uno wovivi mo “nonkhumbi onene.” (Mateus 24:21; tanga Jeremias 25:32, 33.) Mahi Jeova makaamena nokuhongolela ovaumbili vae mouye omupe mokonda uvehole. Ngetyi alaa momanima 2.000 okualamba, “Huku makasekuna ononkhuka momaiho avo, ononkhia, okulila, no nongembia kamavikakalako vali.” Okuti ove ukevela okukakala Momphangu Yombembwa tyina ovivi, no nonkhumbi, no nonkhia viamapuko?—Revelação 21:4.

14. Oñgeni otyinyingi otyinene tyovanthu tyikahi nokuliyawisa?

14 Konthyimbi yononthiki mbahulilila mo 1914, ovaumbili va Huku ankho kavehi. Ohole no munthele yavo, nekuateso liospilitu sandu, ailundu ovakuatate ovo no nomphange ovalembulwa okuivisa onondaka onongwa Mbouhamba namphila ankho tyahapepukile. Oityi tyaeta? Hono otyinyingi tyovanthu vena ekevelelo liokukala nomuenyo wahapu pano pohi avahimbika okuongiyua. Hono, kuna Onombangi 8.000.000 nomawaneno alamba po 115.400 mouye auho, iya ombalulo oyo itualako okuliyawisa. Mongeleka, ovanthu valamba po 275.500 vambatisalwa menima lio 2014. Otyo tyilekesa okuti kese simanu kuambatisalwa ovanthu 5.300.

15. Oñgeni ovanthu ovanyingi vekahi nokutehelela onondaka onongwa?

15 Tyihuvisa okutala oñgeni ovanthu ovanyingi vekahi nokutehelela onondaka onongwa Mbouhamba. Hono omikanda vietu vikahi nokupitiyua momalaka alamba po 700. Omutala Womulavi ukahi nokuawa mouye auho. Kese hanyi kulingwa Omitala Viomilavi vilamba po 52.000.000 momalaka 247. Iya omukanda tulongesa nao ovanthu Oityi Ombimbiliya Tyilityili Ilongesa? wapitiyua momalaka 250. Iya omukanda oo walinguale 200.000.000 yonokopiya.

16. Omokonda yatyi eongano lia Jeova litualako okukula?

16 Eongano lietu litualako okukula mokonda tuna ekolelo mu Huku iya tutavela okuti Ombimbiliya Omukanda wa Huku. (1 Tessalonicenses 2:13) Onthue tutualako okutambula ononkhano onongwa mba Jeova namphila tuyelwe na Satanasi.—2 Coríntios 4:4.

APEHO KALA NOHOLE NA VAKUENYI

17, 18. Oñgeni Jeova akevela tutale vana vehemufende?

17 Ovanthu vatala ovilinga vietu viokuivisa mononkhalelo mbelikalela. Vamwe vetutehelela, ovakuavo veyele onondaka tuivisa. Oñgeni Jeova akevelela tutale vana vehemufende? Onthue katutalela kuetyi ovanthu vatala ovilinga vietu viokuvisa, mahi onthue tulandula onondonga mbo Mbimbiliya. Ombimbiliya yati: “Onondaka mbenyi mbukale apeho onongwa, mbahingwa nawa omongwa, opo mutyivile okukumbulula nawa kese munthu.” (Colossenses 4:6) Namphila tuyakulila omatavelo etu, mahi tuhanda okutyilinga “nomutima wapoleya nonthilo onene” mokonda tuhole munthele yetu.—1 Pedro 3:15.

18 Namphila pamwe ovanthu vanumana nokuanya onondaka mbetu, mahi onthue tulekesa okuti tuhole ovo munthele yetu nokuhetekela ongeleka ya Jesus. Tyina Jesus ankho “apopiwa omapita kevekondolela. Etyi ankho amoneswa ononkhumbi, oe ankho kevehongo.” Mahi, ankho uyumba onthumbi mu Jeova. (1 Pedro 2:23) Ngotyo, apeho tulekesa okuti tueliola omutima nokulandula onondonga ombu: “Amuhakondolela nawike otyivi notyivi ine etuka netuka, anthi, avei ononkhano onongwa.”—1 Pedro 3:8, 9.

Tuna okuhumba onondyale mbetu atuhatale kuetyi vetulinga

19. Oñgeni tuna yokutekula ondyale mbetu?

19 Okuliola omutima tyitukuatesako okutavela otyitumino tyakolela Jesus apopia. Wati: “Mueiva etyi tyapopiwa okuti: ‘Una okukala nohole namunthele yove, oyale ondyale yove.’ Mahi, ame ndyimupopila okuti: Tualeiko okukala nohole nonondyale mbenyi nokuitilako vana vemumonesa ononkhumbi. Opo mulekese okuti muvana va Tate yenyi ukahi keulu, mokonda oe utundisa ekumbi liae pala onondingavivi no nondalawa, nokulokesa ombila pala ovaviuki na vana vehevaviuki.”(Mateus 5:43-45) Mokonda tuvafendi va Huku, tuna okuhumba onondyale mbetu atuhatale kuetyi vetulinga.

20. Oñgeni tutyii okuti ovanthu aveho mavakakala nohole na Huku no munthele yavo? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

20 Apeho tuna okulesa okuti tuhole Jeova nomunthele yetu. Namphila ovanthu vetuyele kumwe no nondaka mbetu, onthue tuvekuatesako tyina vekahi movitateka. Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Muhalevalei otyipuka natyike, anthi kalei vala nohole pokati kese umwe namukuavo. Tyetyi, una uhole mukuavo wafuisapo ovitumino. Mokonda ovitumino viati: ‘Uhalinge oumbalehi, uhaipae, uhavake, uhapeleye viaamuene.’ Iya kese tyitumino otyikuavo tyikahiko, tyakutikinyua mondaka ei yati: ‘Una okukala nohole namukuenyi, ngetyi ulihole ove muene.’ Ohole kailingi ovivi pala mukuenyi. Moluotyo, ohole okufuisapo ovitumino.” (Romanos 13:8-10) Namphila ovaumbili va Huku vekahi mouye uno wovivi, nokueliyapuka, nokuna oundyale, utuminwa na Satanasi, mahi nongotyo valekesa oluembia luotyotyili ko munthele yavo. (1 João 5:19) Tyina Jeova amahanyeko Satanasi, novilulu viae nouye uno wovivi, ovanthu mouye auho mavakakala noluembia pokati kavo. Matyikala otyiwa unene tyina ovanthu aveho mavakakala nohole na Jeova no munthele yavo!