Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kristo Eye nɔ Afii 100!

Kristo Eye nɔ Afii 100!

“Toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ . . . asaa nyɛ kɛ nibii kpakpai fɛɛ koni nyɛfee esuɔmɔnaa nii.”HEBRIBII 13:20, 21.

LALAI: 136, 14

1. Mɛni hãa wɔnaa akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ shiɛmɔ kã Yesu tsui nɔ waa?

BE NI Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ewie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he waa. Anɔkwa, ewie Maŋtsɛyeli lɛ he fe nibii krokomɛi fɛɛ. Yɛ afii etɛ kɛ fã ni ekɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, etsĩ Maŋtsɛyeli lɛ tã fe shii 100. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Maŋtsɛyeli lɛ kã Yesu tsui nɔ waa.Kanemɔ Mateo 12:34.

2. Be ni Yesu kɛ fãmɔ ni yɔɔ Mateo 28:19, 20 lɛ hã lɛ, eeenyɛ efee akɛ mɛi enyiɛ yɔɔ jɛmɛ? Ni mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

2 Be ni atee Yesu shi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekɛ ekaselɔi fe 500 wie yɛ kpee ko ni ekɛ amɛ fee lɛ shishi. (1 Korintobii 15:6) Eeenyɛ efee akɛ, kpee nɛɛ shishi Yesu fã akɛ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ ahã “mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ mli” lɛ. Nitsumɔ nɛɛ jeee nitsumɔ bibioo. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Yesu gba akɛ, abaashiɛ sane lɛ “kɛyashi shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee,” ni tsɔɔ akɛ, abaatsu afii babaoo. Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ oshiɛ sane kpakpa lɛ, oowo Yesu gbalɛ lɛ obɔ.Mateo 28:19, 20.

3. Mɛɛ nibii etɛ eye ebua wɔ ni wɔshiɛ sane kpakpa lɛ?

3 Be ni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛyashiɛ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Mikɛ nyɛ yɛ.” (Mateo 28:20) No hewɔ lɛ, Yesu wo amɛ shi akɛ ebaakudɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni ebaaye ebua amɛ ni amɛshiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Wɔ hu, Yehowa kɛ wɔ yɛ. Ehã wɔ “nibii kpakpai fɛɛ” ni baaye abua wɔ ni wɔshiɛ. (Hebribii 13:20, 21) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nibii kpakpai nɛɛ etɛ ahe: (1) dɛŋdadei ni wɔkɛtsu nii, (2) gbɛi srɔtoi ni wɔtsɔ nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ, kɛ (3) skul srɔtoi ni ato he gbɛjianɔ ahã wɔ. Hã wɔje shishi kɛ dɛŋdadei ni wɔkɛtsu nii yɛ afii 100 ni eho nɛɛ amli lɛ.

DƐŊDADEI NI EYE EBUA NYƆŊMƆ WEBII LƐ YƐ SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ MLI

4. Mɛɛ gbɛ nɔ dɛŋdadei srɔtoi pii ni wɔkɛtsu nii lɛ eye ebua wɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

4 Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ to dumɔwu he, ni ewie akɛ aduɔ dumɔwu nɛɛ yɛ sũi srɔtoi amli. (Mateo 13:18, 19) Dani okwaafonyo baadu nii lɛ, ekɛ dɛŋdadei srɔtoi pii saa sũ lɛ. Wɔ-Maŋtsɛ lɛ hu ehã wɔ dɛŋdadei srɔtoi ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii kɛye wɔbua mɛi ni amɛbo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi. Dɛŋdadei nɛɛ ekomɛi yɛ ni akɛtsu nii be kukuoo ko pɛ, ni ekomɛi hu yɛ ni akɛtsu nii kɛbashi ŋmɛnɛ. Shi dɛŋdadei nɛɛ fɛɛ eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ.

Odaseyeli woji lɛ ye ebua mɛi hei babaoo ni amɛbɔi shiɛmɔ

5. Mɛni ji odaseyeli wolo? Ni te akɛtsu nii ahã tɛŋŋ?

5 Yɛ afi 1933 lɛ, shiɛlɔi kɛ woji bibii komɛi ni aŋmala shiɛmɔ wiemɔi yɛ amɛnɔ lɛ bɔi nitsumɔ. Atsɛɔ woji nɛɛ odaseyeli woji. Shiɛmɔ wiemɔi ni yɔɔ woji nɛɛ anɔ lɛ ashishinumɔ waaa kwraa, ni amɛsɛɛ kɛlɛɛɛ hu. Dɛŋdade nɛɛ ye ebua mɛi hei babaoo ni amɛbɔi shiɛmɔ. Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, afeɔ odaseyeli wolo hee ni hiɛ shiɛmɔ wiemɔ kroko. Be ni nyɛminuu ko ni atsɛɔ lɛ Erlenmeyer lɛ kɛ odaseyeli woji bibii nɛɛ eko bɔi nitsumɔ lɛ, no mli lɛ eye aaafee afii nyɔŋma. Ewie akɛ: “Hiɛkpamɔ wiemɔ ni wɔkɛfɔɔ nitsumɔ ji, ‘Ofainɛ, masumɔ ni okane wolo bibioo nɛɛ.’ Kɛ́ shĩatsɛ lɛ kane wolo lɛ egbe naa lɛ, wɔhãa lɛ wɔwoji lɛ eko, kɛkɛ lɛ wɔtee.”

6. Mɛɛ gbɛ nɔ odaseyeli woji lɛ ye ebua shiɛlɔi?

6 Odaseyeli woji lɛ ye ebua shiɛlɔi srɔtoi yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni miitao ashiɛ, shi amɛhiɛ gboɔ, ejaakɛ amɛlé nɔ ni amɛbaawie kɛ́ amɛtee mɛi lɛ aŋɔɔ. Shiɛlɔi komɛi hu yɛ ekãa waa. Shi naagba lɛ ji akɛ, kɛ́ amɛshɛ shinaa lɛ naa lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛgba shĩatsɛmɛi lɛ nibii fɛɛ ni amɛkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ yɛ minitii fioo ko pɛ mli. Ni bei komɛi lɛ, amɛkɛ saji lɛ mamɔɔ shi kpookpoo. Odaseyeli woji lɛ ye ebua shiɛlɔi fɛɛ, ejaakɛ saji ni yɔɔ amɛnɔ lɛ yɛ kuku ni amɛshishinumɔ waaa.

7. Mɛni ji naagbai komɛi ni nyɛmimɛi lɛ kɛkpe be ni amɛkɛ odaseyeli woji tsuɔ nii lɛ?

7 Shi nyɛmimɛi lɛ kɛ naagbai komɛi kpe. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Grace Estep lɛ wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, shĩatsɛ lɛ baabi bo akɛ, ‘Ni mɛni aŋma yɛ nɔ? Onyɛɛɛ okɛɛ mi nɔ ni ji?’” Bei komɛi hu lɛ, shĩatsɛmɛi lɛ nyɛɛɛ akane nɔ ni aŋma yɛ wolo lɛ nɔ lɛ. Mɛi komɛi hu heɔ wolo lɛ kɛkɛ lɛ amɛŋa shinaa lɛ amɛtee. Mɛi komɛi hu tserɛɔ wolo lɛ mli, ejaakɛ amɛsumɔɔɔ Odasefoi asane. Shi yɛ naagbai nɛɛ ni nyɛmimɛi lɛ kɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, odaseyeli woji lɛ ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛshiɛ amɛhã mɛi, ni abale amɛ akɛ mɛi ni shiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ akɛ gramafon lɛ tsu nii? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

8 Yɛ afi 1930 sɛɛ lɛ, dɛŋdade kroko ni nyɛmimɛi lɛ kɛtsu nii ji, gramafon. Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi wo gramafon lɛ Aaron, ejaakɛ ebatsɔ amɛnaawielɔ. (Kanemɔ 2 Mose 4:14-16.) Kɛ́ shiɛlɔi lɛ tee mɛi lɛ aŋɔɔ lɛ, amɛbiɔ amɛ kɛji amɛbaasumɔ ni amɛbo Biblia mli wiemɔ kuku ko toi. Kɛ́ shĩatsɛ lɛ kpɛlɛ lɛ, amɛtswaa wiemɔ lɛ amɛhãa lɛ, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ, amɛhã lɛ wɔwoji lɛ eko. Bei komɛi lɛ, weku muu lɛ fɛɛ baa amɛbaboɔ wiemɔ lɛ toi! Yɛ afi 1934 lɛ, Watch Tower Society lɛ bɔi gramafon bibii ni etsiii feemɔ, koni nyɛmimɛi lɛ kɛya shiɛmɔ. Be ni yi wulaa shi lɛ, aná maŋshiɛmɔi srɔtoi 92 ni abaanyɛ atswa yɛ gramafon lɛ nɔ.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ gramafon lɛ ye ebua mɛi?

9 Be ni nuu ko ni atsɛɔ lɛ Hillary Goslin, ni amrɔ nɛɛ ebatsɔ nyɛmi lɛ, bo Biblia mli maŋshiɛmɔi nɛɛ eko toi lɛ, ema gramafon lɛ koni etswa maŋshiɛmɔ lɛ ehã ekutsoŋbii lɛ, ni gramafon lɛ hi eŋɔɔ otsi. Mɛi ni bo toi lɛ ateŋ mɛi babaoo ná anɔkwale lɛ he miishɛɛ, akɛ amɛ kase nii, ni abaptisi amɛ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, Nyɛminuu Goslin biyei enyɔ lɛ fɛɛ ná hegbɛ amɛtee Gilead Skul lɛ eko ni amɛbatsɔmɔ maŋsɛɛ sɔɔlɔi. Gramafon lɛ ye ebua mɛi hei babaoo ni amɛbɔi shiɛmɔ, taakɛ bɔ ni odaseyeli woji lɛ fee lɛ nɔŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, Yesu tsɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ nɔ etsɔse ewebii lɛ, koni amɛnyɛ amɛtsɔɔ mɛi anii jogbaŋŋ.    

ATSƆ GBƐI SRƆTOI ANƆ ASHIƐ AHÃ MƐI

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ adafitswaa woji kɛ redio nɔ ashiɛ sane kpakpa lɛ? Ni mɛni hewɔ gbɛi nɛɛ ye omanye lɛ?

10 Yesu Kristo, ni ji Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ, ekudɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ni amɛtsɔ gbɛi srɔtoi anɔ amɛshiɛ amɛhã mɛi babaoo. Gbɛi srɔtoi nɛɛ eye ebua nitsumɔ lɛ waa, titri lɛ be ni nitsulɔi lɛ ayi faaa lɛ. (Kanemɔ Mateo 9:37.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afii pii ni eho nɛ lɛ, atsɔ adafitswaa woji anɔ ashiɛ sane kpakpa lɛ. Daa otsi lɛ, Nyɛminuu Russell ŋmaa Biblia mli wiemɔ ko ni ekɛmajeɔ nitsumɔhe ko ni kɛ nitsumɔhei krokomɛi ni kalaa adafitswaa woji lɛ sharaa lɛ. Amɛ hu amɛkɛ sane ni ekɛmaje amɛ lɛ majeɔ mɛi ni kalaa adafitswaa woji yɛ Canada, Yuropa, kɛ United States. Be ni shɛɔ afi 1913 lɛ, aakala Nyɛminuu Russell wiemɔi lɛ yɛ adafitswaa woji 2,000 amli, ni mɛi aaafee 15,000,000 sɔŋŋ ji mɛi ni kaneɔ!

Atsɔ redio kɛ adafitswaa woji anɔ ahã mɛi pii ni yɔɔ hei ni shiɛlɔi fioo ko pɛ yɔɔ lɛ nu sane kpakpa lɛ

11 Gbɛ kroko ni akɛtsu nii waa kɛshiɛ sane kpakpa lɛ ji kɛtsɔ redio nɔ. Yɛ April 16, 1922 lɛ, Nyɛminuu Rutherford hã maŋshiɛmɔ ko yɛ redio lɛ nɔ, ni mɛi aaafee 50,000 bo toi. Etsɛɛɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔná wɔredio steshɛŋ. Atsɛɔ redio steshɛŋ nɛɛ WBBR, ni February 24, 1924 ji be klɛŋklɛŋ ni wɔba kpãa nɔ. December 1, 1924, Buu-Mɔɔ lɛ wie akɛ: “Kɛjɛ be ni wɔbɔi shiɛmɔ nɛɛ, etamɔ nɔ ni redio lɛ ji gbɛ ni yɔɔ ofoo ni mɔɔ shi fe fɛɛ ni atsɔ nɔ ashiɛ anɔkwale lɛ.” Atsɔ redio lɛ nɔ ahã mɛi pii ni yɔɔ hei ni shiɛlɔi fioo ko pɛ yɔɔ lɛ nu sane kpakpa lɛ, taakɛ bɔ ni atsɔ adafitswaa woji anɔ afee lɛ pɛpɛɛpɛ.

Shiɛlɔi pii nyaa maŋ odaseyeli he, ni amɛsumɔɔ ni amɛgbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛya wɔwɛbsaiti lɛ nɔ (Kwɛmɔ kuku 12, 13)

12. (a) Te gbɛi srɔtoi ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ yɛ maŋ lɛ ateŋ nɔ ni onyaa he waa? (b) Kɛ́ wɔsheɔ maŋ odaseyeli gbeyei lɛ, mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee ekãa?

12 Ŋmɛnɛ lɛ, maŋ odaseyeli ji gbɛ ko ni mɔɔ shi ni wɔtsɔɔ nɔ wɔyeɔ mɛi odase. Amrɔ nɛɛ, wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔnine ashɛ mɛi anɔ yɛ hei ni mɛi damɔɔ amɛkwɔɔ tsɔji, oketekei ashidaamɔhei, tsɔji amaamɔhei, maŋ jara nɔ, kɛ jaji anɔ. Ani osheɔ maŋ odaseyeli gbeyei? Kɛ́ nakai ni lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, ni osusu nɔ ni nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Manera lɛ wie lɛ he, ewie akɛ: “Wɔna gbɛi hei fɛɛ ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ lɛ akɛ gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔsɔmɔ Yehowa, wɔtsɔɔ akɛ wɔyeɔ lɛ anɔkwa, wɔhã ana akɛ wɔhiɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli, ni akɛ wɔfee klalo akɛ wɔbaasɔmɔ lɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni ebaatsɔɔ wɔ lɛ nɔ.” Kɛ́ wɔfee ekãa ni wɔka gbɛi hei ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ lɛ wɔkwɛ lɛ, ehãa wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ waa, ni wɔbatsɔmɔɔ shiɛlɔi ni he esa.Kanemɔ 2 Korintobii 12:9, 10.

13. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ wɔbaagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛya wɔwɛbsaiti lɛ nɔ lɛ? Gbaa niiashikpamɔi komɛi ni oná be ni okɛ wɔwɛbsaiti lɛ tsu nii lɛ.

13 Shiɛlɔi pii sumɔɔ ni amɛwie wɔwɛbsaiti lɛ, ni ji jw.org lɛ he amɛtsɔɔ mɛi. Mɛi ni yaa wɔwɛbsaiti lɛ nɔ lɛ baanyɛ aŋɔ wɔwoji lɛ eko yɛ wiemɔi fe 700 amli. Daa gbi lɛ, mɛi 1,600,000 kɛ sɛɛ yaa wɔwɛbsaiti lɛ nɔ. Be ko ni eho lɛ, wɔtsɔɔ redio nɔ wɔhãa mɛi ni yɔɔ hei ni etse amɛhe banee lɛ nuɔ sane kpakpa lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔmiifee nakai kɛtsɔ wɔwɛbsaiti lɛ nɔ.

SKUL SRƆTOI NI AKƐTSƆSEƆ MƐI NI SHIƐƆ SANE KPAKPA LƐ

14. Mɛni ehe bahia ni atsɔɔ shiɛlɔi? Ni mɛɛ skul eye ebua wɔ ni wɔle nitsɔɔmɔ?

14 Dɛŋdadei kɛ gbɛi srɔtoi ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ ni wɔsusu he lɛ wo yibii waa. Kɛ̃lɛ, ehe bahia ni atsɔse mɛi ni shiɛɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ, shĩatsɛmɛi lɛ kɛ nɔ ni atswaa yɛ gramafon lɛ nɔ lɛ kpãaa gbee. Aloo ekolɛ amɛmiisumɔ ni akɛ amɛ akase nii. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni shiɛlɔi lɛ ale bɔ ni akɛ hiɛshikamɔ hãa mɛi ni biɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ he saji lɛ hetoo, kɛ bɔ ni akɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ. Nyɛminuu Knorr na akɛ ehe miihia ni atsɔɔ shiɛlɔi lɛ anii, koni amɛle bɔ ni amɛbaawie kɛ́ amɛtee shiɛmɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ji nɔ ni hã eyɔse enɛ. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1943 lɛ, ato Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ he gbɛjianɔ yɛ asafoi lɛ amli, ni skul nɛɛ eye ebua wɔ fɛɛ ni wɔhe esa kɛ nitsɔɔmɔ.

15. (a) Be ni nyɛmimɛi komɛi kɛ́ amɛhe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, te etee lɛ tɛŋŋ? (b) Mɛɛ niiashikpamɔ oná ni tsɔɔ akɛ Yehowa eye eshiwoo ni yɔɔ Lala 32:8 lɛ nɔ?

15 Nyɛmimɛi hii pii yɛ ni no mli lɛ amɛnyɛɛɛ amɛwie yɛ mɛi ahiɛ. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ramu lɛ kaiɔ klɛŋklɛŋ nifeemɔ ni ená yɛ skul lɛ mli. Etsu nifeemɔ nɛɛ he nii yɛ afi 1944, ni ekɔɔ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Doeg, ni awie ehe yɛ Biblia lɛ mli lɛ he. Ewie akɛ: “Minakutsei tswiatswia amɛhe, miniji kpokpo, ni minyanyɔji bɔi kpokpomɔ.” Ekɛfata he akɛ: “No ji be klɛŋklɛŋ ni mikwɔ kpoku lɛ, shi mihãaa no aje minijiaŋ wui.” Eyɛ mli akɛ ebɛ mlɛo moŋ, shi gbekɛbii hu kɛ amɛhe wo skul lɛ mli. Nyɛminuu Manera kaiɔ nɔ ni ba be ni gbekɛ nuu fioo ko bafee eklɛŋklɛŋ nifeemɔ yɛ skul lɛ mli lɛ. Ewie akɛ: “Ŋmiŋmi mɔ lɛ aahu akɛ, be ni eje enifeemɔ lɛ shishi nɔŋŋ ni ebɔi yaafo. Shi akɛni etswa efai shi akɛ ebaatsu nifeemɔ lɛ he nii hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ eefo moŋ, shi emia ehiɛ egbe naa.” Kɛ́ otee asafoŋ kpee lɛ, ani okɛ ohe woɔ mli? Ani ohãa saji ahetoo? Mɛi komɛi efeee nakai, ejaakɛ amɛhiɛ miigbo, loo amɛnuɔ he akɛ amɛhe esako. Shi kɛ́ wɔsɔle wɔhã Yehowa ní eye ebua wɔ ni wɔfee ekãa lɛ, ebaaye ebua wɔ, taakɛ eye ebua nyɛmimɛi ni kɛ amɛhe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli be ni aje shishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.Kanemɔ Lala 32:8.

Kɛjɛ afi 1943 lɛ, Gilead Skul lɛ etsɔse mɛi fe 8,500, ni akɛ amɛ etee maji aaafee 170 anɔ

16. (a) Kɛjɛ be ni ato Gilead Skul lɛ shishi yɛ afi 1943 lɛ, mɛni enyɛ etsu? (b) Kɛjɛ afi 2011 lɛ, namɛi afɔ̃ɔ amɛ nine ni amɛya skul nɛɛ eko?

16 Yehowa asafo lɛ etsɔse mɛi kɛtsɔ Gilead Skul lɛ hu nɔ. Nɔ kome ni skul lɛ feɔ ji, eyeɔ ebuaa mɛi ni yaa eko lɛ koni amɛnya sane kpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Ato Gilead Skul lɛ shishi yɛ afi 1943, ni kɛjɛ nakai beiaŋ kɛbaa nɛɛ, skul lɛ etsɔse mɛi fe 8,500, ni akɛ amɛ etee maji aaafee 170 anɔ. Kɛjɛ afi 2011 lɛ, mɛi ni afɔ̃ɔ amɛ nine koni amɛya skul nɛɛ eko ji, gbɛgbalɔi krɛdɛi, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, mɛi ni sɔmɔɔ yɛ Betel, kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni náko hegbɛ amɛya skul lɛ eko.

17. Mɛɛ yibii kpakpai Gilead Skul lɛ ewo?

17 Ani Gilead Skul lɛ ewo yibii kpakpai? Hɛɛ. Susumɔ nɔ ni etee nɔ yɛ Japan lɛ he okwɛ. Yɛ August 1949 lɛ, shiɛlɔi ni yɔɔ Japan lɛ shɛɛɛ mɛi nyɔŋma. Shi be ni shɛɔ nakai afi lɛ naagbee lɛ, atsu maŋsɛɛ sɔɔlɔi 13 kɛtee jɛmɛ koni amɛyafata shiɛlɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe. Ŋmɛnɛ lɛ, shiɛlɔi aaafee 216,000 yɔɔ Japan, ni amɛteŋ mɛi 90,000 kɛ sɛɛ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔi loo daa gbɛgbalɔi!

18. Mɛɛ skul krokomɛi asafo lɛ eto he gbɛjianɔ?

18 Yehowa asafo lɛ eto skul krokomɛi hu ahe gbɛjianɔ. Ekomɛi ji, Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul, Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Skul, Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi, Skul Kɛhã Kpokpaa Nɔkwɛlɔi kɛ Amɛŋamɛi, kɛ Skul Kɛhã Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu mli Bii kɛ Amɛŋamɛi. Atsɔ skul srɔtoi nɛɛ anɔ atsɔse nyɛmimɛi pii, ni ahã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli ewa. Eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu miiya nɔ eetsɔse mɛi babaoo.

19. Mɛni Nyɛminuu Russell wie yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he?

19 Yesu Kristo, wɔ-Maŋtsɛ lɛ, eye nɔ afii 100 kɛ sɛɛ. Yɛ afii nɛɛ amli fɛɛ lɛ, etee nɔ ekudɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Yɛ afi 1916 lɛ, Nyɛminuu Russell wie nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eheɔ eyeɔ akɛ abaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Ewie akɛ: “Nitsumɔ lɛ miishwere waa, ni ebaaya nɔ eshwere hu, ejaakɛ esa akɛ ashiɛ ‘maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ’ yɛ je lɛŋ fɛɛ.” (Faith on the March, ni A. H. Macmillan ŋma, baafa 69) Nitsumɔ lɛ etee nɔ eshwere lɛɛlɛŋ, ejaakɛ wɔhiɛ mli kɛbashi ŋmɛnɛ. Shidaa ahã Yehowa, toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ, akɛ eduroɔ wɔ nibii fɛɛ ni he hiaa wɔ lɛ, koni wɔnyɛ wɔfee esuɔmɔnaa nii!

^ kk. 2 Eeenyɛ efee akɛ, mɛi fe 500 ni Yesu kɛwie lɛ ateŋ mɛi babaoo batsɔmɔ Kristofoi. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Sɛɛ mli be ni Paulo wieɔ mɛi nɛɛ ahe lɛ, etsɛ amɛ “nyɛmimɛi.” Kɛfata he lɛ, Paulo wie akɛ yɛ ebeiaŋ lɛ, mɛi nɛɛ, ni ji mɛi ni nu Yesu fãmɔ akɛ ashiɛ lɛ, ateŋ mɛi babaoo yɛ wala mli lolo, “shi amɛteŋ mɛi komɛi ewɔ yɛ gbele mli.” No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Paulo kɛ Kristofoi krokomɛi banina mɛi 500 nɛɛ ateŋ mɛi babaoo.