Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Omanima Ovityita Ekwi Outumini Wouhamba!

Omanima Ovityita Ekwi Outumini Wouhamba!

“Huku yombembwa . . . emumanekese novipuka aviho oviwa, opo mulinge ehando liae.”—HEBREUS 13:20, 21.

OVIIMBO: 136,  14

1. Oñgeni Jesus ankho atala ovilinga viokuivisa? Hangununa.

JESUS ankho utyihole okupopia konthele Youhamba wa Huku. Etyi ankho ekahi pano pohi, Jesus upopia vali unene konthele Youhamba wa Huku tyipona ovipuka ovikuavo. Movilinga viae viokuivisa wapopia Ouhamba ovikando vilamba po 100. Tyotyili Ouhamba ankho otyipuka tyakolela unene ku Jesus.—Tanga Mateus 12:34.

2. Veñgapi veivile otyitumino tyikahi mu Mateus 28:19, 20, iya omokonda yatyi tupopila ngotyo?

2 Etyi Jesus atutiliswa, eliongiya novalongwa 500. (1 Coríntios 15:6) Iya tyafuile opo Jesus ava otyitumino tyokulongesa “ovanthu movilongo aviho.” Otyilinga otyo ankho katyapepukile. * (Tala onondaka pokatoi.) Jesus wapopile okuti ovilinga viokuivisa mavitualako omuvo omunyingi, alo “konthyulilo youye uno.” Tyina hono wivisa onondaka onongwa, ukahi nokukuatesako okufuisapo eulo olio.—Mateus 28:19, 20.

3. Ovipuka patyi vitatu vitukuatesako okuivisa onondaka onongwa?

3 Etyi Jesus amana okuava otyitumino tyokuivisa, apopi okuti: “Ame ndyikahi nonwe.” (Mateus 28:20) Ngotyo, Jesus walaa ovalongwa vae okuti mahongolela ovilinga viokuivisa iya mevekuatesako okuivisa ouye auho. Jeova tupu una onthue. Jeova ukahi nokutuavela “ovipuka aviho oviwa” opo vitukuateseko okuivisa. (Hebreus 13:20, 21) Monthele ei, matulilongesa ovipuka vitatu oviwa: (1) oviti ekahi nokutuavela, (2) ononkhalelo mbokuivisa tuundapesa, (3) ondongeso tukahi nokupewa. Tete, matulilongesa oviti vimwe tuhole okupewa mokueenda kuomanima 100 okualamba.

OVITI VIKUATESAKO OVAUMBILI VA HUKU OKUIVISA

4. Oñgeni oviti ovinyingi vitukuatesako movilinga viokuivisa?

4 Jesus waeleka onondaka Mbouhamba nombuto yakunwa pomaheke elikalela. (Mateus 13:18, 19) Opo apongiye epia, omulimi uundapesa oviti vielikalela. Tyelifwa notyo, Ohamba yetu ituavela oviti vielikalela opo tukuateseko ovanthu okutavela onondaka tuivisa. Oviti vimwe viaundapeswa momuvo uhehi, mahi ovikuavo nkhele vitualako okuundapeswa. Mahi oviti ovio aviho vitukuatesako okuyawisa ounongo wetu wokuivisa.

Otyikalatau otyitutu tyokuivisa tyakuatesako ovanyingi okuhimbika okuivisa

5. Otyikalatau tyokuivisa ankho tyikahi ñgeni, iya ankho oñgeni tyiundapeswa?

5 Mo 1933, ovaivisi ankho vaundapesa ovikalatau viokuava oumbangi, otyiti tyakuatesileko ovaivisi ovanyingi okuivisa. Ankho otyikalatau otyitutu, muahonekwa onondaka mbehehi mbo Mbimbiliya. Ovikalatau ovipe ankho vihonekwa onondaka ononkhuavo. Omukuatate Erlenmeyer waundapesa otyikalatau tyokuivisa otyikando tyotete etyi ena omanima ekwi. Wahangununa okuti: “Ankho tyina tuhimbika okupopia novanthu tuti ‘mbambavo upondola okutanga otyikalatau etyi?’ tyina omunthu ametyitange, atumuavela omukanda omukuavo, atuende.”

6. Oñgeni ovikalatau viokuivisa viakuatesileko ovaivisi?

6 Otyikalatau tyokuivisa tyakuatesileko ovaivisi mononkhalelo ononyingi. Mongeleka, ovaivisi vamwe ankho vena ohonyi, namphila ankho vahanda okuivisa, ankho kavei etyi mavapopi. Ovaivisi ovakuavo ankho vena owoma. Ankho vapondola okupopila omunthu etyi vei mono minutu mbehehi, mahi hapeho ankho vapopia nounkhengela. Okuivisa novikalatau ankho tyikuatesako ovaivisi aveho okulongesa onondaka mbapepuka nokuayandyuluka.

7. Ovitateka patyi ovaivisi ankho vena pokuivisa novikalatau?

7 Mahi ankho kuna ovitateka ovikuavo. Omphange Grace Estep wati: “Pamwe ankho ovanthu vetupula okuti, ‘omukanda ou upopia tyi? Upondola okutyimphopila?’” Tupu, vamwe ankho kavatange ovikalatau. Vamwe ankho vatambula vala otyikalatau avayeila epito. Ovanthu ovakuavo ankho kavahande onondaka mbetu, ankho vatandula otyikalatau. Namphila ankho kuna ovitateka ovio, ovikalatau viakuatesileko ovaivisi okuivisa ko munthele yavo nokuimbukwa okuti ovaivisi Vouhamba.

8. Oñgeni o fonografu ankho iundapeswa? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

8 Otyiti otyikuavo vaundapesile konyima yo 1930, o fonografu. Onombangi vamwe ankho veihana okuti Arau, mokonda ankho ivepopilako. (Tanga Êxodo 4:14-16.) Inkha omunthu utavela okutehelela, omuivisi ankho uhikisa elongomona esupi lio Mbimbiliya konyima emuavela omikanda vimwe. Pamwe, onombunga mbupumphama opo vatehelele elongomona! Menima 1934, o Sociedade Torre de Vigia aihimbika okulinga ono fonografu ononthutu opo mbuundapeswe movilinga viokuivisa. Ovakuatate ankho vahikisa omalongomona elikalela ena 92.

9. Okuivisa no fonografu tyaeta ouwa patyi?

9 Etyi Hillary Goslin atehelela elongomona limwe, aundila o fonongrafu akakala nayo osimano opo vakatehelele novo munthele yae onondaka mbo Mbimbiliya. Mokonda yotyo, ovanthu ovanyingi avesuku notyili iya avambatisalwa. Konyima, ovana vevali vo mukuatate Goslin ovahikuena avaende Mosikola yo Gileade iya avakala onomisionaliu. Ngetyi ovikalatau viakuatesileko okuava oumbangi, tupu o fonografu yakuatesileko ovaivisi okuhimbika okuivisa. Konyima, Nosikola Yovilinga via Huku, Ohamba ikahi nokulongesa ovanthu vayo opo vakale ovalongesi ovanongo.

OKUUNDAPESA ONOKALELO AMBUHO POKULONGESA OVANTHU

10, 11. Oñgeni o laliu no jornale viaundapeswa movilinga viokuivisa onondaka onongwa? Omokonda yatyi ononkhalelo ombo ankho mbukahi nawa?

10 Nehongolelo lio Hamba yetu, ovanthu va Huku vaundapesa ononkhalelo mbelikalela opo vapopie novanthu ovanyingi movilinga viokuivisa. Ononkhalelo ombo mbakolela unene haunene puetyi ankho tuna ovaivisi vehehi. (Tanga Mateus 9:37.) Mongeleka, kohale tupu ankho vaivisa onondaka onongwa nono jornale. Kese simano Omukuatate Russell ankho utuma elongomona lio Mbimbiliya kondyuo yokulinga ono jornale. Konyima, avapake omalongomona oo mono jornale mbo Canada, no ko Europa, no Estados Unidos. Mo 1913, omalongomona Omukuatate Russell ankho alingwa mo no Jornale 2.000, iya ankho atangua novanthu 15.000.000!

Ono jornale no nolaliu, ankho mbukuatesako pala okuvasa ovanthu vakala pomphangu pena vala ovaivisi vehehi

11 Tupu ankho vaivisa no laliu. Mu 16 ya Tyikukutu yo 1922, Omukuatate Rutherford walinga elongomona liotete mo laliu, ovanthu 50.000 avelitehelela. Apakala vala katutu, atuhimbika okuundapesa olaliu yetu muene ankho iihanwa okuti WBBR, okuhimbikila mu 24 ya Hitandyila yo 1924. Omutala Womulavi wa 1 ya Kayovo yo 1924, auti: “Onthwe tutavela okuti o laliu kaimane onombongo ononyingi iya onkhalelo yaviuka tukahi nokuundapesa opo tuyandyanese otyili.” Ngo no Jornale, o laliu tupu nayo yetukuatesako okupopila ovanthu ovanyingi otyili vakala povilongo pena ovaivisi vehehi.

Ovaivisi ovanyingi Vouhamba vahambukilwa okuava oumbangi mounyingi nokupopila ovanthu o site yetu (Tala pono palagrafu 12, 13)

12. (a) Ononkhalelo patyi mbokuivisa mounyingi ove uhole vali? (b) Oityi tyipondola okutukuatesako okuhakala vali nowoma wokuivisa mounyingi?

12 Onkhalelo onkhuavo ikahi nokuundapeswa pala okupopia novanthu, okuivisa mounyingi. Kukahi nokulingwa ononkhono mbokuivisa pana patalamena omakalela, nomboyo, nomatuku-tuku, no mo no venda, no pomatapalo pakuata ovanthu ovanyingi. Okuti una owoma wokuivisa mounyingi? Inkha ongotyo, likuambela okuita ekuateso nokulilongesa etyi tyapopia Omukuatate Manera, omutalelipo womauaneno, wati: “Onthue tutala kese otyilinga otyipe, ngatyina onkhalelo onkhuavo yokuumbila Jeova, no yokulekesa oukuatyili wetu kwe, nekolelo lietu, iya tulekesa okuti tuafuapo pala okulinga kese tyilinga etuita.” Tyina tuhakala vali nowoma atuundapesa ononkhalelo onomphe mbokuivisa, tuyumba vali onthumbi mu Jeova iya atukala ovaivisi ovanongo.—Tanga 2 Coríntios 12:9, 10.

13. Omokonda yatyi o site yetu onkhalelo imwe yaviuka yokuivisa, iya ongeleka patyi una mokonda yokuundapesa o site?

13 Ovaivisi ovanyingi vahambukwa okupopila ovanthu konthele yo site yetu jw.org, omu ovanthu vapondola okutanga no kupolamo omikanda momalaka alamba 700. Kese nthiki, ovanthu valamba 1,6 yonomiliau vanyingila mo site yetu. Kohale, o laliu yakuatesileko okuivisa kovanthu vakala kokule. Hono, o site yetu otyo ikahi nokulinga.

OKULONGESA OVAIVISI VO NONDAKA ONONGWA

14. Ondongeso patyi ovaivisi ankho vesukisa, iya osikola patyi yevekuatesako okukala ovalongesi ovanongo?

14 Oviti no nonkhalelo mbo kuivisa tuundapesa mbukahi nokutukuatesako unene. Mahi, momanima oo okuhimbika ovaivisi ankho vesukisa okulongeswa oñgeni vena okuivisa. Mongeleka, pamwe ankho omunthu ketavela etyi ekahi nokutehelela mo fonografu. Ovikando ovikuavo omunthu pamwe ankho utehelela iya ahande okulongeswa vali. Ovaivisi ankho vesukisa okunoñgonoka oñgeni mavakumbulula omapulo ae no ñgeni mavakala ovalongesi ovanongo. Nehongolelo liospilitu sandu ya Huku, Omukuatate Knorr aimbuka okuti tyakolela okulongesa ovaivisi oñgeni mavapopi pokuivisa. Okuhimbikila mo 1943, omawaneno ahimbika okuonganeka Osikola Yovilinga via Huku. Osikola oyo ikuatesako ovaivisi aveho okukala ovalongesi ovanongo.

15. (a) Oñgeni vamwe vakalele, etyi valinga elongomona liotete Mosikola Yovilinga via Huku? (b) Oityi Jeova alaa mu Salmo 32:8 ove waimbuka okuti otyili?

15 Ovakuatate vamwe ankho kavetyivili okulinga omalongomona. Omukuatate Ramu uhinagela elongomona lio tete alingile mo 1944. Wapopia konthele ya Doegue wapopiwa mo Mbimbiliya. Wati: “Onongolo mbange ankho mbulipuma kumwe, omankhanya ange ankho ateketa, omayo otyo elipuakika.” Ayawisako okuti: “Ongotyo nakalele etyi nalinga elongomona liotete, mahi andyitualako okulikuatehila.” Namphila ankho katyapepukile, mahi novana ankho valinga omalongomona mosikola. Omukuatate Manera uhinangela etyi tyakalele omukuendye umwe etyi alinga elongomona liae liotete, wati: “Ankho watila unene owoma, etyi ahimbika okupoia tupu ahimbika okulila. Mahi atualako okulinga, otyo ahekula alo elongomona liapwa.” Hamwe nove momaliongiyo kukumbulula ine kuende movilinga viokuivisa mokonda una owoma ine usoka okuti kumetyivili. Inkha ongotyo, ita ku Jeova ekukuateseko okuhakala vali nowoma. Jeova mekukuatesako ngetyi akuatesileko ovakuatate etyi Osikola Yovilinga via Huku yahimbika.—Tanga Salmo 32:8.

Osikola yo Gileade yahimbika mo 1943, tunde opo yalongesa onomisionaliu valamba po 8.500, vatumwa kovilongo 170

16. Osikola yo Gileade ankho ina ovilinga patyi (a) kohale? (b) okuhimbikila mo 2011?

16 Eongano lia Huku tupu lilongesa ovanthu Nosikola yo Gileade. Otyipuka tyimwe osikola oyo yalingilwa, opala okulunda ehando liovakuatate liokuivisa onondaka onongwa. Osikola yo Gileade yahimbika mo 1943, tunde opo yalongesa ovanthu 8.500, vatumwa movilongo 170. Tunde mo 2011, ovanthu vakuata mosikola oyo, ovakokoli-ndyila vevilapo, novatalelipo vomawaneno, no vokuundapa mo Mbetele, no nomisionaliu vehenekuate mosikola oyo.

17. Oñgeni Osikola yo Gileade yeeta ouwa?

17 Okuti Osikola yo Gileade ikahi nokueta ouwa? Enga. Tala etyi tyaenda ko Japão. Mu Kwenye Kunene yo 1949, motyilongo otyo ankho muna vala ovaivisi vehehi. Mahi konthyulilo yenima olio, onomisionaliu 13 avakaivisa novaivisi vopo tyilongo otyo. Hono, ko Japão kuna ovaivisi 216.000, iya ovanyingi puvo ovakokoli-ndyila!

18. Ombupi onosikola ononkhuavo tuna?

18 Onthue tuna onosikola ononkhuavo, Osikola Yovilinga Viouhamba, Nosikola Yovilinga Vioukokoli-ndyila, Nosikola Yovaivisi Vouhamba wa Huku, Nosikola Yovatalelipo Vomauaneno Novakai Vavo, Nosikola Yovakulu vo Komisau yo Filiyale Novakai Vavo. Onosikola ombo mbukahi nokueta ouwa wokulongesa ovakuatate no nomphange nokupameka ekolelo liavo. Tyimoneka nawa okuti Jesus utualako okulongesa ovanthu ovanyingi.

19. Oityi Omukuatate Russell apopile konthele yovilinga viokuivisa, iya oñgeni tyikahi nokufuisuapo?

19 Ouhamba wa Huku ukahi nokutumina omanima alamba po 100. Mokueenda kuomuvo oo, Ohamba yetu, Jesus Kristu, ukahi nokuhongolela ovilinga viokuivisa. Mo 1916, Omukuatate Russell ankho utavela okuti ovilinga viokuivisa onondaka onongwa maviliyandyana mouye auho. Wati: “Ovilinga viokuivisa vikahi nokuliyawisa, iya mavitualako okuliyawisa, mokonda kuna ovilinga mavilingwa mouye auho, okuivisa ‘o evandyeliu Youhamba.’” (A Fé em Marcha, A. H. Macmillan, pefo 69) Otyilinga otyo tyikahi nokulingwa hono! Onthue tupandula unene Jeova, Huku yombembwa, utuavela atyiho tuesukisa opo tulinge ehando liae!

^ palag. 2 Tyafuile ovanyingi valipo vakalele Ovakristau. Omokonda yatyi tupopila ngotyo? Omokonda apostolu Paulu weveihana okuti “ovakuatate 500.” Paulu tupu wati: “Ovanyingi [puvo] no hono vena omuenyo, mahi vamwe velele mononkhia.” Otyo tyimoneka nawa okuti Paulu no Vakristau ovakuavo ankho vei ovanthu ovanyingi veivile otyitumino Jesus aava tyo kukaivisa.