Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Longesha muanebe ukadi tshitende bua enzele Yehowa mudimu

Longesha muanebe ukadi tshitende bua enzele Yehowa mudimu

Yezu wakatungunuka ne kukola mu meji ne mu mubidi ne mu diakalengele kudi Nzambi ne kudi bantu.”​—LUKA 2:52.

MISAMBU: 41, 89

1, 2. a) Bamue baledi badi ne bana bakadi bitende batu baditatshisha bikole bua bualu kayi? b) Tshikondo tshitshidi bana bitende tshidi mua kubambuluisha mushindu kayi?

BUMUE bua ku malu atu asankisha baledi bena Kristo, mpatu bana babu batambula. Bana ba Berenice banayi bakatambula bonso pavuabu ne bidimu muinshi mua 14. Udi wamba ne: “Bualu ebu buvua butusankishe bikole. Bushuwa, tuvua ne dianyisha bua muvua bana betu basue kuenzela Yehowa mudimu. Kadi tuvua bamanye kabidi ne: bu mutshivuabu bitende, bavua ne bua kutuilangana ne ntatu ya bungi.” Wewe pebe udi mua kuikala uditatshisha bikole bua bualu ebu bikala muanebe ukadi tshitende anyi ukadi pa kulua tshitende.

2 Mumanyi kampanda wa bikadilu bia bana udi wamba ne: bidimu bitshidi bana bitende bitu bikondo bikole buabu bobu ne bua baledi, kadi baledi kabena ne bua kumona bana babu bakadi bitende bu badi kabayi ne meji anyi bu batshidi anu bana to. Kadi udi wamba ne: bana ba bitende batu basue kuenza tubintu tua pa buatu, kuela meji bikole ne kupitshisha dîba dia bungi ne balunda babu. Nunku, bana bebe badi mua kudia bulunda ne Yehowa patshidibu bitende, anu muvua Yezu muenze patshivuaye nsonga. (Bala Luka 2:52.) Badi mua kulengeja mishindu yabu ya kuyisha ne kupeta dijinga dikole dia kuenzela Nzambi mudimu bikole. Badi mua kudiangatshila mapangadika nkayabu bu mudi a kudilambula kudi Yehowa ne kumutumikila. Kadi bu muudi muledi, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kulongesha muanebe ukadi tshitende bua enzele Yehowa mudimu? Mushindu uvua Yezu mulongeshe bayidi bende ne dinanga ne budipuekeshi ne dijingulula dia malu udi mua kukuambuluisha.

NANGA MUANEBE UKADI TSHITENDE

3. Mmunyi muvua bapostolo bafike ku dimanya ne: Yezu uvua mulunda wabu?

3 Yezu kavua anu mfumu wa bapostolo bende to, kadi uvua kabidi mulunda wabu. (Bala Yone 15:15.) Mu tshikondo tshivuabu bafunda Bible, mfumu kavua misangu ya bungi uyukila ne bapika bende bua kubambila muvuaye wela meji ne muvuaye udiumvua to. Kadi Yezu kavua wangata bapostolo bende bu bapika to. Uvua mubanange ne upitshisha nabu dîba pamue. Uvua ne disanka bua kubambila muvuaye wela meji ne udiumvua, ne uvua ubateleja ne ntema yonso pavuabu bamuleja muvuabu bela meji ne badiumvua. (Mâko 6:30-32) Diyukidilangana divua pankatshi pa Yezu ne bapostolo bende edi diakakolesha bulunda buabu ne kulongolola bapostolo bua mudimu uvua mubindile.

4. Baledi wetu, mmunyi munudi mua kulua balunda ba bana benu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

4 Nansha muudi ne bukokeshi kudi bana bebe, udi kabidi mua kulua mulunda wabu. Balunda batu bapitshisha dîba pamue. Pamuapa udi mua kukepesha dîba diutu wenza mudimu anyi malu makuabu bua upete dîba dia bungi dia kusomba ne bana bebe. Udi ne bua kusambila ne kuela meji bikole bua bualu ebu. Balunda batu kabidi banange malu a muomumue. Nunku keba bua kumanya bidi bana bebe banange bu mudi mizike, filme, anyi manaya. Pashishe, nanga pebe bidibu banange abi. Ilaria wa mu ditunga dia Italie udi wamba ne: “Baledi banyi batu banange mizike intu nteleja. Bushuwa, tatu wakalua mulunda wanyi munene, ne ntu mmuambila malu anyi onso mudilekelele nansha adi enza bundu.” Paudi ulua mulunda wa bana bebe ne ubambuluisha bua balue balunda ba Yehowa, kuena ujimija muaba webe wa buledi to. (Musambu 25:14) Bana bebe nebamone ne: udi mubanange ne udi ubanemeka, ne nebikale bipepele bua bobu kukuambila bualu kayi buonso.

5. Mmunyi muvua bayidi ba Yezu mua kupeta disanka dilelela pavuabu benzela Yehowa mudimu?

5 Yezu uvua mumanye ne: bapostolo bende bobu bikale ne dijinga dikole dia kuenzela Yehowa mudimu ne bayisha lumu luimpe bikole, bavua mua kupeta disanka dilelela. Nunku, wakabakankamija bua kuyisha bikole, ne kubalaya ne: uvua ne bua kubambuluisha.​—Matayi 28:19, 20.

6, 7. Mmunyi muudi mua kuleja bana bebe dinanga paudi ubalongesha bua kuikala ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma?

6 Udi musue bua bana bebe bikale pabuipi ne Yehowa. Yehowa pende mmusue bua ubalongeshe ne ubanyoke. Mmukupeshe bukokeshi bua kuenza nanku. (Efeso 6:4) Nunku, udi ne bua kuenza muebe muonso bua kuikala kulongesha bana bebe. Elabi meji bua bualu ebu: udi uditatshisha bua bana bebe balonge kalasa bualu udi mumanye ne: kalasa kadi ne mushinga ne udi musue bua bamanye malu mapiamapia. Bia muomumue, udi ne bua kuditatshisha bua babuele mu bisangilu, mu mpuilu ne mu ntendelelu wa mu dîku. Bulelela, dilongesha didibu bapeta kudi Yehowa didi mua kusungila mioyo yabu. Ke bua tshinyi mbimpe ubambuluishe bua balonge malu a Yehowa ne bajingulule ne: Nzambi udi mua kubalongesha bua bikale ne meji mimpe. (Nsumuinu 24:14) Bualu bukuabu, longesha bana bebe bua kuikalabu bayisha pa tshibidilu. Idikija tshilejilu tshia Yezu pa kubambuluisha bua bikale ne disanka dia kulongesha bantu bakuabu Dîyi dia Nzambi.

7 Mmunyi mudi kuikala ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma bu mudi kulonga Bible, kubuela mu bisangilu ne kuyisha mua kuambuluisha bana ba bitende? Erin wa mu Afrique du Sud udi wamba ne: “Patutshivua bana, tuvua misangu ya bungi tuenza mitoyi ne tudilakana bua kubenga kulonga Bible, kubuela mu bisangilu ne kuya mu buambi. Imue misangu tuvua tunyanga ntendelelu wetu wa mu dîku ku bukole bua tupatuke. Nansha nanku baledi betu kabakatshioka to.” Erin udi ne dianyisha kudi baledi bende bualu bavua bamuambuluishe bua kumona mudi malu a mu nyuma aa ne mushinga. Lelu, misangu yonso ituye upumbisha bisangilu anyi upanga bua kuya mu buambi, utu wenza muende muonso bua kupingana ku tshibidilu tshiende tshimpe ne lukasa.

IKALA NE BUDIPUEKESHI

8. a) Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua ne budipuekeshi? b) Mmunyi muvua budipuekeshi bua Yezu buambuluishe bayidi bende?

8 Nansha muvua Yezu mupuangane, uvua ne budipuekeshi ne uvua wambila bayidi bende ne: uvua dijinga ne diambuluisha dia Yehowa. (Bala Yone 5:19.) Bualu ebu buvuaku busake bayidi bende bua kubenga kumunemeka anyi? Tòo. Bavua beyemene Yezu bikole bualu bavua bamone ne: uvua weyemena Yehowa. Bakalua pabu kuidikija tshilejilu tshiende tshia budipuekeshi.​—Bienzedi 3:12, 13, 16.

Wewe witaba bilema biebe, bana bebe nebakunemeke

9. Paudi witaba bilema biebe ne ulomba luse, mmunyi mudibi mua kuambuluisha muanebe?

9 Tudi bashilangane ne Yezu bualu tudi bapange bupuangane ne tutu tuenza bilema. Nunku, ikala ne budipuekeshi. Manya ne: kudi malu a bungi audi kuyi mua kuenza, ne itaba bilema biebe. (1 Yone 1:8) Dîba adi muanebe ukadi tshitende nealonge mua kuitaba bilema biende, ne neakunemeke bikole. Tuanji kuambabi, nnganyi uudi mua kunemeka bikole? Mmfumu udi witaba tshilema tshiende anyi? Peshi ngeu utu kayi utshitaba? Rosemary udi ne bana basatu udi wamba ne: yeye ne bayende bavua bitaba bilema biabu ne muoyo mujima. Udi wamba ne: “Bualu ebu buakasaka bana betu bua kuikalabu batuambila ntatu yonso ivuabu bapeta. Tuakabaleja muaba uvuabu mua kupetela diambuluisha bua ntatu yabu. Pavuabu dijinga ne diambuluisha, tuvua misangu yonso tubaleja muaba wa bobu kubala mu mikanda yetu ne tusambila nabu pamue.”

10. Mmunyi muvua Yezu muleje budipuekeshi nansha pavuaye wambila bayidi bende tshia bobu kuenza?

10 Yezu uvua ne bukokeshi bua kuambila bayidi bende tshia bobu kuenza. Kadi bu muvuaye ne budipuekeshi, uvua misangu ya bungi ubumvuija tshivuabu ne bua kubuenzela. Tshilejilu, kavua mubambile patupu bua kukeba tshia kumpala Bukalenge bua Nzambi ne buakane buende to. Kadi uvua mubambile kabidi ne: “Nebanusakidile bintu bikuabu bionso ebi.” Pavua Yezu mubambile bua kubenga kulumbuluisha bakuabu, wakabumvuija ne: “Bua kabanulumbuluishi penu; bualu nebanulumbuluishe ne dilumbuluisha dinudi nulumbuluisha nadi bakuabu.”​—Matayi 6:31–7:2.

11. Mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe ukadi tshitende paudi umumvuija tshiudi muelele mukenji kampanda anyi muangatshile dipangadika kansanga?

11 Keba dîba dimpe bua kumvuija muanebe ukadi tshitende tshiudi muelele mukenji kampanda anyi muangatshile dipangadika kansanga. Padiye umanya tshiudi muenzele nunku, pamuapa neitabe bua kukutumikila. Barry udi mukoleshe bana banayi udi wamba ne: “Kumvuija bana bakadi bitende tshiudi wenzela bualu kampanda kudi kubambuluisha bua kukueyemena.” Bana ba bitende nebamone ne: kuena muele mukenji anyi muangate dipangadika kampanda anu bualu udi ne bukokeshi bua kuenza nanku to, kadi mbualu udi ne kabingila kaudi wenzela nanku. Vuluka kabidi ne: bana ba bitende kabatshiena bana batekete to. Badi benda bakola mu lungenyi ne mbasue kudiangatshila mapangadika. (Lomo 12:1) Barry udi umvuija ne: “Mbimpe bana ba bitende balonge mua kuangata mapangadika mimpe mimanyine pa kabingila kampanda pamutu pa kuangatabu tshianana tshianana.” (Musambu 119:34) Nunku, ikala ne budipuekeshi ne umvuija muanebe utshidi tshitende tshiudi muangatshile dipangadika kampanda. Mu mushindu eu, nealonge mua kudiangatshila mapangadika, ne neamanye ne: udi umunemeka ne udi mumanye ne: udi wenda ukola.

IKALA NE DIJINGULULA DIA MALU

12. Bu muvua Yezu ne dijingulula dia malu, mmunyi muvuaye muambuluishe Petelo?

12 Yezu uvua ne dijingulula dia malu ne uvua mumanye diambuluisha divua bayidi bende nadi dijinga. Tshilejilu, pavua Yezu muambile bayidi bende ne: bavua ne bua kumushipa, Petelo wakamulomba bua adiumvuile luse. Yezu uvua mumanye ne: Petelo uvua mumunange, kadi uvua mumanye kabidi ne: meji avua nawu Petelo kaavua mimpe to. Mmunyi muvua Yezu mumuambuluishe yeye ne bayidi bakuabu? Tshia kumpala, wakabela Petelo. Pashishe wakumvuija tshivua mua kufikila bonso bavua babenga kuenza disua dia Yehowa pavuabi bikole bua kudienza. Yezu wakamba ne: Yehowa uvua ne bua kufuta bantu badi kabayi badinangi. (Matayi 16:21-27) Bualu ebu buakapesha Petelo dilongesha.​—1 Petelo 2:20, 21.

13, 14. a) Ntshinyi tshidi mua kuleja ne: muanebe ukadi tshitende udi dijinga ne kukolesha ditabuja diende? b) Mmunyi muudi mua kumanya diambuluisha didi nadi muanebe dijinga menemene?

13 Sambila Yehowa bua akupeshe dijingulula dia malu bua umanye diambuluisha didi muanebe ukadi tshitende nadi dijinga. (Musambu 32:8) Pamuapa, udi umona ne: kena ne disanka bu muvuaye nadi anyi udi wakula bibi bua bena Kristo bakuabu. Anyi mene udi umona ne: udi ne bualu kampanda budiye kayi mukuambile. Kuedi meji diakamue ne: muanebe udi wenza bualu kampanda bubi mu musokoko to. * (Tangila note.) Kadi, kulenguludi bualu abu to, anyi kutekemenyi ne: nebudijikile to. Bidi mua kuikala bileja ne: udi ne bua kumuambuluisha bua akoleshe ditabuja diende.

Ambuluisha muanebe ukadi tshitende bua apete balunda bimpe mu tshisumbu (Tangila tshikoso tshia 14)

14 Bua kumanya mua kuambuluisha muanebe ukadi tshitende, ela nkonko bimpe ne kanemu konso. Bidi anu bu kutunta mâyi mu tshina. Wewe muatunte lukasa lukasa, kuakupeta mâyi bungi buudi ujinga to. Bia muomumue, wewe kuyi ne lutulu paudi wela muanebe ukadi tshitende nkonko anyi umuenzeja bua akule, kuakufika ku dimanya menemene mudiye wela meji anyi mudiye udiumvua to. (Bala Nsumuinu 20:5.) Ilaria udi uvuluka ne: patshivuaye tshitende, uvua musue kupitshisha dîba dia bungi ne balongi babu, kadi uvua mumanye ne: bivua bibi. Baledi bende bakamona ne: uvua ne bualu buvua bumutonda. Ilaria udi wamba ne: “Dituku kampanda ku dilolo, bakamona ne: tshivua bimpe to, ke bobu kundomba bua mbalondele bualu bumvua nabu. Ngakatuadija kupuekesha binsonji, meme kubumvuija muvua bualu ne kubalomba diambuluisha. Bakangela mu tshitupa, kungambilabu ne: bavua bumvue bimpe lutatu luanyi ne kundayabu bua kungambuluisha.” Baledi ba Ilaria bakatuadija diakamue kumuambuluisha bua apete balunda bimpe mu tshisumbu.

Keba ngikadilu mimpe idi nayi muanebe ne umuele kalumbandi

15. Mmushindu kayi mukuabu uvua Yezu muleje ne: uvua ne dijingulula dia malu?

15 Yezu uvua kabidi ne dijingulula dia malu pavuaye umona ngikadilu mimpe ya bayidi bende. Tshilejilu, pavua Natanaele mumvue ne: Yezu uvua wa mu Nazaleta, wakamba ne: “Tshintu tshimpe tshidiku mua kupatukila mu Nazaleta anyi?” (Yone 1:46) Bu wewe muikalaku dîba adi, uvuaku mua kuela meji ne: Natanaele uvua ne lungenyi lubi anyi? Uvua welela Yezu meji mabi anyi? Peshi ne: kavua ne ditabuja anyi? Yezu yeye kavua muele meji mushindu au to. Kadi uvua ne dijingulula dia malu ne uvua mumanye ne: Natanaele uvua muntu muimpe, ke bua tshinyi wakamba ne: “Monayi muena Isalele udi kayi ne dishima nansha dikese.” (Yone 1:47) Yezu uvua ne bukole bua kumona malu avua mu mioyo ya bantu, ne uvua wenza mudimu ne bukole ebu bua kukeba ngikadilu mimpe ya bantu.

16. Mmunyi muudi mua kukankamija muanebe ukadi tshitende bua kulejaye ngikadilu mimpe?

16 Nansha muudi kuyi mua kumona malu adi mu mioyo ya bantu bu Yezu, udi mua kuenza mudimu ne dijingulula dia malu. Yehowa udi mua kukuambuluisha bua umone ngikadilu mimpe idi nayi muanebe ukadi tshitende. Nansha muanebe yeye mukuele mâyi ku makasa, kuambi ne: mmuntu mubi anyi ne: mmuena tshimvundu to. Kumueledi nansha meji a mushindu eu to. Kadi, umuambile ne: udi umona ngikadilu mimpe idiye nayi ne udi mutuishibue ne: mmusue kuenza malu mimpe. Mona mudiye uditatshisha bua kuakaja malu ne umuele kalumbandi. Padiku mushindu, umupeshe majitu makuabu bua bimuambuluishe bua atungunuke ne kuleja ngikadilu yende mimpe. Ke tshivua Yezu muenze ne bayidi bende. Tshidimu tshimue ne tshitupa Yezu mumane kutuilangana ne Natanaele uvuabu babikila kabidi ne: Batolomayo, wakamupesha bujitu bunene. Wakavuija Natanaele mupostolo, ne wakenza mudimu uvua Yezu mumupeshe eu ne lulamatu. (Luka 6:13, 14; Bienzedi 1:13, 14) Nunku, pamutu pa kuenza bua muanebe adiumvue ne: kena ne bualu buimpe nansha bumue budiye wenza, umuele kalumbandi ne umukankamije. Enza bua adiumvue ne: udi mua kukusankisha ne kusankisha kabidi Yehowa, ne mmukumbane bua kuenzela Yehowa mudimu.

KULONGESHA BANA BEBE NEKUKUPETESHE DISANKA DIA BUNGI

17, 18. Wewe utungunuka ne kulongesha muanebe ukadi tshitende bua enzele Yehowa mudimu, mmasanka kayi anuapeta?

17 Udi mua kudiumvua anu bu mupostolo Paulo. Uvua uditatshisha bikole bua bantu bavuaye wangata bu bana bende. Bantu aba mbavuaye muambuluishe bua kumanyabu Yehowa, ne uvua mubanange bikole. Nunku, bivua bimusama ku muoyo bikole pavuaye wela meji ne: bamue ba kudibu bavua balekele kuenzela Yehowa mudimu. (1 Kolinto 4:15; 2 Kolinto 2:4) Victor udi mukoleshe bana basatu, udi wamba ne: “Bikondo bitshidi bana bikale bitende, mbikondo bikole. Kadi bikondo bimpe bivua bipite bikondo bia ntatu bituvua batuilangana nabi. Ku diambuluisha dia Yehowa tudi badie bulunda buimpe ne bana betu.”

18 Baledi wetu, nudi nuenza mudimu mukole bua kulongesha bana benu bualu nudi babanange bikole. Kanulekedi to. Anji elabi meji bua bungi bua disanka diwikala nadi, bana bebe bobu bangate dipangadika dia kuenzela Nzambi mudimu ne batungunuke ne kumuenzelawu ne lulamatu luonso!​—3 Yone 4.