Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Mɛni mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii lɛ ena ni tsɔɔ akɛ aŋɔ Yeriko maŋ lɛ yɛ be kukuoo mli?

Yoshua 6:10-15, 20 lɛ hãa wɔnaa akɛ, Israel asraafoi lɛ nyiɛ kɛbɔle Yeriko maŋ lɛ shi kome daa gbi, ni amɛfee nakai gbii ekpaa. Shi gbi ni ji gbi kpawo lɛ nɔ lɛ, amɛbɔle maŋ lɛ shii kpawo. Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ hã Yeriko maŋ lɛ he gbogboi wujiwuji lɛ fɛɛ wule eshwie shi, ni Israelbii lɛ ŋɔ maŋ lɛ. Ani mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii lɛ ena nɔ ko ni tsɔɔ akɛ aŋɔ Yeriko maŋ lɛ yɛ be kukuoo mli, taakɛ Biblia lɛ ewie lɛ?

Yɛ blema lɛ, asraafoi komɛi woɔ maji ni amɛyaatutua lɛ ahe ka dani amɛŋɔɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, maŋ ni awo he ka lɛ mli bii lɛ yeɔ niyenii ni amɛkɛto lɛ fiofio kɛyashi ebaatã kwraa. Shi bei komɛi lɛ, be ni asraafoi lɛ baaŋɔ maŋ lɛ, niyenii fioo yɛ maŋ lɛ mli lolo. No hewɔ lɛ, amɛŋɔɔ niyenii nɛɛ, kɛ maŋ lɛ mli nibii krokomɛi fɛɛ akɛ haa nii. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii yɛ Palestina maji ni awowoo amɛhe ka dani aŋɔ amɛ lɛ amli lɛ ena akɛ, niyenii tã kwraa yɛ maji nɛɛ amli, ni kɛ́ eko shwɛ po lɛ, eshɛɛɛ nɔ ko. Shi jeee nakai amɛyana yɛ blema Yeriko maŋ lɛ mli. Magazin ko ni atsɛɔ lɛ Biblical Archaeology Review lɛ wie akɛ, be ni shitsalɔi lɛ tsa shi yɛ Yeriko lɛ, amɛna sũ gbɛi kɛ nibii krokomɛi ni akɛ sũ fee, kɛ niyenii pii. Wolo lɛ kɛfata he akɛ: “Efɔɔɔ kaa kwraa akɛ abaana niyenii pii nakai.”

Biblia lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ, Israelbii lɛ elooo niyenii ni yɔɔ Yeriko maŋ lɛ mli lɛ, ejaakɛ Yehowa fã amɛ akɛ amɛkafee nakai. (Yoshua 6:17, 18) Ehãa wɔleɔ hu akɛ, Israelbii lɛ tutua Yeriko yɛ nikpamɔ be lɛ sɛɛ nɔŋŋ, no hewɔ lɛ no mli lɛ niyenii pii yɛ maŋ lɛ mli. (Yoshua 3:15-17; 5:10) Niyenii pii ni ayana yɛ Yeriko lɛ hãa wɔnaa akɛ, kawoo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ, taakɛ Biblia lɛ wie lɛ pɛpɛɛpɛ.