Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Imibuzo Evela Kubafundi

Imibuzo Evela Kubafundi

Khuyini izazi ezibavumbululi ezikufumeneko, okutjengisa bona iJerikho lathunjwa ngesikhathi esincani?

UJotjhuwa 6:10-15, 20 uthi amasotja wama-Israyeli bekamatjha, abhode idorobho iJerikho kanye ngelanga bekwaphela amalanga asithandathu. Kwathi ngelanga lekhomba, alizomba amahlandla alikhomba. Ngemva kwalokho uZimu wawadusula phasi amaboda weJerikho. Ama-Israyeli alithumba ngobunjalo idorobho. Abavumbululi bathole ini, eveza bona akhenge kuthathe isikhathi eside ukuthi kuvinjezelwe iJerikho njengombana kutjho iBhayibheli?

Emandulo, bekuthi amasotja nakalivimbezelako idorobho bekafike ahlale aragelele imithangala yalo, alungele ukuhlasela. Nange alivimbezela isikhathi eside, abantu bedorobhelo bebakudla koke ukudla abakubuthelele ngeenlulwini. Bese kuthi emaswapheleni amasotja alithumbe, azithathele lokho akuthandako, kunye nokudla okuseleko. Kungebangelo abarhubhululi bafumene ukuthi eendaleni zamadorobho wePalestina ebekahlaselwa ngalendlela, bekunokudla okuncani, kwamanye bakangakutholi. Kodwana iinsalela zeJerikho zona zihlukile. Incwadi i-Biblical Archaeology Review ithi: “Into etholakala ngobunengi endaweni le ngaphandle kwezinto zebumba, mabele.” Nayinabako ithi: “Akukajayeleki bona kutholakale amabele amanengi kangaka endaweni le.”

IBhayibheli lithi ama-Israyeli khenge athathe litho elikukudla eJerikho ngombana uZimu uthe angathathi litho. (Jotjhuwa 6:17, 18) Liyatjho nokuthi ama-Israyeli alihlasela ngesilimela, nakuqedwa ukuvunwa. Ngesikhatheso vane kunomhlumba wamabele abuthelelwe ngeenlulwini. (Jotjhuwa 3:15-17; 5:10) Into eyenza bona kutholakale amabele asesekhona kukuthi iJerikho laragelelwa isikhathi esifitjhani njengombana iBhayibheli lisitjho.