Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tutokolei “Okulekesa Ohole Itualako Novakuatate”!

Tutokolei “Okulekesa Ohole Itualako Novakuatate”!

“Ohole yenyi novakuatate itualeko.”​—HEBREUS 13:1.

OVIIMBO: 72, 119

1, 2. Omokonda yatyi Paulu ahonekela omukanda Kovakristau ova Hebreu?

MENIMA 61, omawaneno mo Isilayeli ankho ena ombembwa. Namphila apostolu Paulu ankho uli mokaleya mo Roma, ankho ukevelela okuyovoka. Epanga liae Timoteo ankho wayovoka mokaleya, iya pahe ankho vakevelela okukatalelapo ovakuatate ko Judeia. (Hebreus 13:23) Etyi palamba omanima etano, Ovakristau vomo Judeia, haunene vana ankho vakala mo Jelusalei vena etyi valingile liwa-liwa. Omokonda yatyi? Ponthyimbi, Jesus wapopilile ovalanduli vae okuti tyina vamamono omafualali eliseta no Jelusalei, vena okutundamo.—Lucas 21:20-24.

2 Ankho palambale omanima 28 etyi Jesus apopila ovalanduli vae elondolo olio. Mokueenda kuomuvo oo, Ovakristau mo Isilayeli vatuaileko nekolelo namphila ankho vamoneswa unene ononkhumbi. (Hebreus 10:32-34) Mahi Paulu ankho uhanda okuvepameka mokonda yovitateka maviya komutwe. Ankho mavamono otyitateka otyinene matyilolo ekolelo liavo. (Mateus 24:20, 21; Hebreus 12:4) Ankho vesukisa okukoleleya nokukala nekolelo tyipona kohale opo vetavele onondaka mba Jesus mbokukahateka, iya ankho mavahupu vala inkha vetavela onondaka ombo. (Tanga Hebreus 10:36-39.) Ngotyo, Jeova atumu Paulu opo ahonekele ovakuatate vae no nomphange. Omukanda oo, pahe wiihanwa okuti omukanda wova Hebreu, iya ankho wahonekwa opo uvepameke kuetyi matyikamoneka komutwe.

3. Omokonda yatyi tuesukila nomukanda wa Hebreu?

3 Mokonda tuvanthu va Huku hono, nonthue tuesuka nomukanda wa Hebreu. Omokonda yatyi? Omokonda onkhalelo yetu yelifwa no Yovakristau vomo Judeia. Tukahi “kononthiki mbahulililako,” iya ovanyingi vena okukala nekolelo liapama mokonda yovitateka nokumoneswa ononkhumbi. (2 Timóteo 3:1, 12) Mahi vamwe ponthue vena ombembwa iya kavekahi nokumoneswa unene ononkhumbi. Ngotyo, ngo Vakristau vo pomuvo wa Paulu, tuna okulunguka. Omokonda yatyi? Apa katutu, matumono ononkhumbi mambulolo ekolelo lietu!—Tanga Lucas 21:34-36.

4. Oipi testu yenima lio 2016, iya omokonda yatyi yakolela?

4 Oityi matyitukuatesako okulipongiya kuetyi matyimoneka komutwe? Momukanda wa Hebreu, Paulu wapopia ovipuka ovinyingi mavitukuatesako okupameka ekolelo lietu. Elondolo limwe liakolela unene likahi mu Hebreus 13:1. Litupopila okuti: “Ohole yenyi novakuatate itualeko.” Oversikulu oyo yaholovonwa opo ikale o testu yetu yenima lio 2016.

O testu yetu yenima lio 2016: “Ohole yenyi novakuatate itualeko.”​—Hebreus 13:1

OHOLE NOVAKUATATE OITYI?

5. Ohole novakuatate oityi?

5 Ohole novakuatate oityi? Ondaka yo Gregu Paulu aundapesa ilekesa “oluembia pokati kovanthu velikuai.” Oluembia olo luapama, lukala pokati kombunga, nomapanga omanene. (João 11:36) Katulilingisa vala ngoti tuvakuatate ine tunomphange. Mahi tyotyili tuvakuatate no nomphange. (Mateus 23:8) Paulu wati: “Nohole novakuatate, kalei noluembia kese umwe namukuavo. Kalei vo tete kokukala nehumbilo kese umwe namukuavo.” (Romanos 12:10) Onondaka ombo mbulekesa ohole onene tuna okukala nayo novakuatate. Ohole novakuatate, itunda movitumino vio Vakristau, ikuatesako ovanthu va Huku opo vakale omapanga navakuavo nokulikuata okapandi.

6. Oñgeni Ovakristau votyotyili vanoñgonoka ehangununo liohole novakuatate?

6 Ondaka “ohole novakuatate” haunene ivasiwa momikanda vio Vakristau. Kova Judeu kohale, ondaka “omukuatate” ilekesa omunthu womo mbunga iya pamwe ilekesa omunthu wehembunga. Mahi ankho kamukutikinya omunthu wehe mu Judeu. Mahi, mokonda Tuvakristau votyotyili, “omukuatate” wetu, Omukristau wotyotyili, katyisukisa oko tyilongo patyi atunda. (Romanos 10:12) Jeova utulongesa tukale nohole pokati ketu. (1 Tessalonicenses 4:9) Mahi omokonda yatyi tyakolela okutualako okulekesa ohole novakuatate?

OMOKONDA YATYI TYAKOLELA OKUTUALAKO OKULEKESA OHOLE NOVAKUATATE?

7. (a) Ehunga patyi liakolela tuna liokulekesa ohole novakuatate? (b) Popia ehunga ekuavo lilekesa omokonda yatyi tyakolela okupameka ohole yetu navakuetu.

7 Ehunga liakolela tulekesila oluembia novakuatate omokonda Jeova wetupopila opo tutyilinge. Katupondola okukala nohole na Jeova inkha tuanya okulekesa ohole Kovakuatate vetu. (1 João 4:7, 20, 21) Ehunga ekuavo omokonda tuesukisa okukuatesuako navakuetu, haunene pomuvo wovitateka. Etyi Paulu ahonekela omukanda wae Ovakristau ova Hebreu, ankho utyii okuti vamwe mavasipo omaumbo avo novityuma viavo. Jesus wapopile okuti omuvo oo maukepuiya unene. (Marcos 13:14-18; Lucas 21:21-23) Tyina omuvo oo ankho wehenehikepo, Ovakristau ankho vesukisa okupameka oluembia kese umwe namukuavo.—Romanos 12:9.

Tuna okupameka ohole yetu novakuatate pehepano mokonda matyitukuatesako okukoleleya movitateka maviya komutwe

8. Oityi tuna okulinga pehepano tyina ononkhumbi ononene mbehenehimbike?

8 Ononkhumbi onene mambuya apa katutu. (Marcos 13:19; Revelação 7:1-3) Matukesukisa okutavela elondolo eli: “Endei vanthu vange, nyingilei monondyuo mbenyi, amuliikilamo. Holamei, alo onyengo yange ilamba.” (Isaías 26:20) “Onondyuo” ombo hamwe mbulekesa omawaneno etu. Omu tufendela Jeova novakuatate vetu no nomphange. Mahi tuna okulinga vali unene tyipona vala okuliongiya apeho. Paulu wahinangelesile Ovakristau ova Hebreu okuti vena okulipameka pokati nokulekesa ohole nokulinga ovipuka oviwa pala vakuavo. (Hebreus 10:24, 25) Tuna okupameka ohole yetu novakuatate pehepano mokonda matyitukuatesako okukoleleya movitateka maviya komutwe.

9. (a) Onomphitilo patyi hono tuna mbokulekesa ohole kovakuatate? (b) Ava onongeleka mbulekesa oñgeni ovanthu va Jeova valekesa ohole kovakuatate.

9 Tuna onomphitilo ononyingi mbokulekesa oluembia kovakuatate hono, tyina ononkhumbi ononene mbehenehimbike. Ovanyingi povakuatate vetu vekahi nokumona ononkhumbi mokonda yovinimawe, no nombila ononene, noviponga ovikuavo vali. Vamwe vekahi nokumoneswa ononkhumbi. (Mateus 24:6-9) Iya ononthiki ambuho vamona ovitateka viokuhamono onombongo mokonda yokukahi mouye muna ounkhembi. (Revelação 6:5, 6) Mahi, mokonda ovakuatate vetu vena ovitateka ovinene, tuna onomphitilo ononyingi mbokulekesa okuti tuvehole. Namphila ouye uno wahalekesa ohole, onthue tuesukisa okutualako okulekesa ohole novakuatate. (Mateus 24:12) [1]​—Tala okatoi konthyulilo yonthele.

OÑGENI TUPONDOLA OKUYEKA OHOLE YETU NOVAKUATATE ITUALEKO?

10. Oityi matulilongesa?

10 Namphila tuna ovitateka, oñgeni tupondola okukala nonthumbi yokuti tukahi nokutualako okulekesa ohole novakuatate? Oñgeni tupondola okulekesa ohole ngoyo novakuatate vetu? Etyi amana okupopia okuti “ohole yenyi novakuatate itualeko,” apostolu Paulu apopi ononkhalelo mbumwe Ovakristau vapondola okutyilinga. Pahe matulilongesa ononkhalelo epandu.

11, 12. Oityi tyihangununa okutambula ovaenda? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

11 “Muhalimbueiko okutambula ovaenda.” (Tanga Hebreus 13:2.) “Okutambula ovaenda” tyihangununa tyi? Ondaka Paulu aundapesa ihangununa okukala “nokankhenda nomunthu tuhei.” Hamwe ondaka oyo ituhinangelesa Abraiau na Lote. Ovalume ovo vevali vakalele nokankhenda novaenda vehei. Konyima, Abraiau na Lote avetyinoñgonoka okuti onongendi mbuna ankho onoandyu. (Gênesis 18:2-5; 19:1-3) Ongeleka oyo aipameka Ovakristau ova Hebreu okulekesa ohole novakuatate mokutambula ovaenda.

12 Oñgeni tupondola okutambula nawa vakuetu? Tupondola okukonga ovakuatate vetu no nomphange opo tuye okulia navo keumbo lietu ine okuvepameka. Namphila hamwe tuhei nawa omutalelipo womawaneno nomukai wae, tupondola okuvekonga tyina vameya okutalelapo ewaneno lietu. (3 João 5-8) Katuesukisile okuteleka okulia okunyingi ine okumana onombongo ononyingi. Etyi tuhanda okupameka ovakuatate vetu, hakuvehuvisa novipuka tunavio. Iya katupondola okukonga vala vana ha tupu mavetukongo. (Lucas 10:42; 14:12-14) Tyakolela vali okuhakala novilinga ovinyingi atulimbuako okutambula ovaenda!

13, 14. Oñgeni tupondola “okuhinangela vana veli movikaleya”?

13 “Hinangelei vana veli movikaleya.” (Tanga Hebreus 13:3.) Etyi Paulu ahoneka ngotyo, ankho ukahi nokupopia ovakuatate veli movikaleya mokonda yekolelo liavo. Paulu ankho wahinangelesa ewaneno mokonda vakalele “nokankhenda na vana veli movikaleya.” (Hebreus 10:34) Ovakuatate vamwe vakuatesileko Paulu etyi akala omanima ekuana mokaleya, mahi vamwe ankho vakala kokule. Oñgeni ankho vapondola okukuatesako Paulu? Ankho vapondola okumuitilako momalikuambelo.— Filipenses 1:12-14; Hebreus 13:18, 19.

Tupondola okuitilako ovakuatate, no nomphange, novana veli mokaleya ko Eritreia

14 Hono, Onombangi ononyingi mbukahi movikaleya mokonda yekolelo liavo. Ovakuatate no nomphange vakala navo popepi vapondola okuvekuatesako okuveavela ovipuka. Mahi ovanyingi ponthue tukala kokule na vana veli movikaleya. Oñgeni tupondola okuvekuatesako nokuhevelimbua? Oluembia novakuatate lutulunda okuveitilako unene melikuambelo. Mongeleka, tupondola okuitilako ovakuatate, no nomphange, novana veli mokaleya ko Eritreia, okukutikinyamo ovakuatate vetu Paulos Eyassu, Isaac Mogos, na Negede Teklemariam, vekahiale mokaleya omanima 20.

15. Oñgeni tupondola okuhumba otyinepo tyetu?

15 “Otyinepo tyihumbwe pokati kenyi amuho.” (Tanga Hebreus 13:4.) Tupondola okulekesa ohole novakuatate mokukala novituwa viasukuka. (1 Timóteo 5:1, 2) Mongeleka, inkha tulinga oundalelapo nomukuatate ine omphange, tuanyona omunthu oo nombunga yae. Iya matunyono onthumbi tunayo movakuatate. (1 Tessalonicenses 4:3-8) Tupu soka, oñgeni omukai makala inkha umona okuti omulume wae utala ovipuka vihongiliya ovanthu okulinga otyihola. Okuti melitehela umwe okuti omulume wae umuhole iya una onthilo notyinepo tyavo?—Mateus 5:28.

16. Oñgeni okuhambukilwa ovipuka tunavio matyitukuatesako okulekesa ohole novakuatate?

16 “Hambukilwei ovipuka munavio pehepano.” (Tanga Hebreus 13:5.) Okuyumba onthumbi mu Jeova matyitukuatesako okuhambukilwa ovipuka tunavio. Oñgeni otyo matyitukuatesako okulekesa ohole novakuatate? Tyina tuna ehambu, tuhinangela okuti ovakuatate vetu Ovakristau vakolela vali tyipona onombongo novipuka ovikuavo. (1 Timóteo 6:6-8) Kamatupopi omapita ovakuatate vetu, nonkhalelo yomuenyo wetu. Kamatukala notyipululu navakuetu. Mahi, tyina tuna ehambu matukala notyali.—1 Timóteo 6:17-19.

17. Oñgeni okukala “nomutima wakola” matyitukuatesako okulekesa ohole novakuatate?

17 “Tukalei nomutima wakola.” (Tanga Hebreus 13:6.) Okuyumba onthumbi mu Jeova matyituavela omutima wakola opo tukoleleye movitateka. Okukola omutima matyitukuatesako okukala nolusoke luaviuka. Iya tyina tuna olusoke luaviuka, tupondola okulekesa ohole yetu novakuatate no nomphange pokuvepameka. (1 Tessalonicenses 5:14, 15) Mokueenda kuononkhumbi ononene, tupondola okukola omutima, mokonda tutyii okuti eyovo lietu likahi popepi.—Lucas 21:25-28.

Tupondola okukala nomutima wakola, mokonda tutyii okuti eyovo lietu likahi popepi

18. Oñgeni tupondola okupameka ohole yetu novakulu vewaneno?

18 “Hinangelei vana vekahi komutwe pokati kenyi.” (Tanga Hebreus 13:7, 17.) Ovakulu vewaneno vaundapesa omuvo wavo opo vaundape unene pala onthue. Tyina tusoka kovipuka aviho valinga, ohole yetu navo nolupandu, maviliyawisa. Katupondola okutepulula ehambu liavo, ine okuvenumanesa mokonda wotyipuka tyimwe tualinga. Mahi, tuna okukala tyafuapo pala okuvetavela. Okulinga ngotyo “tuvehumba unene nohole, mokonda yovilinga viavo.”—1 Tessalonicenses 5:13.

Ove upanda ovilinga ovakulu vewaneno vetulingila? (Tala popalagrafu 18)

TUTUALEIKO OKUTYILINGA VALI UNENE

19, 20. Oñgeni tupondola okutualako okulekesa ohole yetu novakuatate monkhalelo ikahi vali nawa?

19 Ovanthu va Jeova vaimbukilwa kohole yavo no vakuatate. Tupu ankho ongotyo pomuvo wa Paulu. Mahi Paulu wapameka ovakuatate opo ohole yavo itualeko okuliyawisa. Wati: “Tualeiko okulinga vali unene ngotyo.” (1 Tessalonicenses 4:9, 10) Tyotyili, ankho vena okutyilinga monkhalelo ikahi vali nawa!

20 Tyina tutala ko testu yetu yenima Mondyuo Yomaliongiyo mokueenda kuenima eli, otyiwa tusokolole komapulo aa: Oñgeni ndyipondola okutambula nawa ovaenda? Oñgeni ndyipondola okukuatesako ovakuatate vetu vekahi mokaleya? Oñgeni mandyilekesa okuti nahumba epongiyo lia Huku konthele yotyinepo? Oityi matyinkhuatesako okukala nehambu liotyotyili? Oñgeni ndyipondola okuyumba vali unene onthumbi mu Jeova? Oñgeni mandyilekesa okuti ndyitavela ku vana veli komutwe mewaneno? Inkha tulinga ononkhono mbokulandula ononkhalelo ombo epandu, o testu yenima kamaikala vala ngatyina omaletela ahonekwa motyimato, mahi ituhinangelesa opo tutavele onondaka mba Paulu mbokuati: “Ohole yenyi novakuatate itualeko.”—Hebreus 13:1.

^ [1] (palagrafu 9) Tala onongeleka mbulekesa oñgeni Onombangi mba Jeova valekesa ohole novakuatate momivo vioviponga, mo A Sentinela 15 de Julho de 2002, pomafo 8-9, nomo mukanda Testemunhas de JeováProclamadores do Reino de Deus, kapitulu 19.