Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Umoya Ufakazelana Nemoya Wetfu

Umoya Ufakazelana Nemoya Wetfu

“Lomoya ufakazelana nemoya wetfu kutsi sibantfwana baNkulunkulu.”​—ROMA 8:16.

TINGOMA: 109, 108

1-3. Yini leyenta kutsi lilanga langeliPhentekhoste libe ngulelikhetsekile, futsi loku lokwenteka kwakufakazela njani loko lobekushiwo yimiBhalo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

KWAKULISONTFO ekuseni eJerusalema. Leli kwakulilanga lelijabulisako nalelikhetsekile. Bantfu bebagubha liPhentekhoste, lebelingumkhosi longcwele lobewentiwa nakucala kuvunwa kwakolo. Ngalelo langa ekuseni, umphristi lomkhulu bekenta umnikelo. Ngemuva kwaloko, nasekutawushaya insimbi yemfica, bekenta umnikelo wetinkhwa letimbili letinesibiliso letibhakwe ngakolo wesivuno sekucala, nobe sivuno sekwendvulelisa. Lomphristi lomkhulu abejikitisa letinkhwa atiyise lena nalena kute tibe ngumnikelo kuJehova. Loko kwenteka ngeliPhentekhoste lemnyaka wa-33.​—Levithikhusi 23:15-20.

2 Kwaphela emakhulu eminyaka umphristi lomkhulu enta umnikelo wekujikitiswa. Lomnikelo wawuhlobene nalokutsite lokubaluleke kakhulu lokwenteka ngeliPhentekhoste lemnyaka wanga-33. Loku kwenteka kubafundzi baJesu labangu-120 labebathantaza ekamelweni lelisetulu eJerusalema. (Imisebenti 1:13-15) Eminyakeni lengemakhulu lasiphohlongo leyendlulile, umphrofethi Joweli abebhalile ngaloko lobekutawenteka. (Joweli 2:28-32; Imisebenti 2:16-21) Yini lena lebalulekile leyenteka?

3 Fundza Imisebenti 2:2-4. NgeliPhentekhoste lemnyaka wanga-33, Nkulunkulu waniketa emaKhristu umoya wakhe longcwele futsi wawagcoba ngawo. (Imisebenti 1:8) Ngemuva kwaloko, sicumbi sebantfu sabutsana kuwo futsi lamaKhristu acala kukhuluma ngetintfo letinhle latibonile nalativile. Umphostoli Phetro wachaza loko lobekwentekile nekutsi kwakubaluleke ngani. Wase utsi kulesicumbi sebantfu: “Phendvukani, nibhajatiswe egameni laJesu Khristu kute nitsetselelwe tono tenu, futsi nitawutfola sipho lesingumoya longcwele.” Ngalelolanga, bantfu labacishe babe ngu3 000 babhajatiswa, bemukela nemoya longcwele.​—Imisebenti 2:37, 38, 41.

4. (a) Kungani kufanele sibe nesifiso sekwati loko lokwenteka ngaliPhentekhoste? (b) Ngukuphi lokunye lokubalulekile lokungenteka kutsi kwenteka ngelilanga lemnyaka lelifana neleliPhentekhoste eminyakeni leminyenti leyendlulile? (Fundza kwatiswa lokusekugcineni.)

4 Umelelani umphristi lomkhulu kanye nemnikelo labekawenta ngeliPhentekhoste? Umphristi lomkhulu umelela Jesu. Tinkhwa timelela bafundzi bekucala baJesu labagcotjiwe. Labafundzi bakhetfwe kubantfu labanesono futsi babitwa ngekutsi “titselo tekucala.” (Jakobe 1:18) Nkulunkulu ubemukele njengemadvodzana akhe futsi ubakhetse ngenjongo yekutsi babuse naJesu ezulwini njengencenye yeMbuso wakhe. (1 Phetro 2:9) Jehova utawusebentisa uMbuso wakhe kute abusise bonkhe bantfu labalalelako. Ngisho nobe sitawuphila ezulwini naJesu nobe emhlabeni lolipharadisi, liPhentekhoste langemnyaka wanga-33 libaluleke kakhulu kitsi sonkhe. [1]​—Fundza kwatiswa lokusekugcineni.

YINI LEYENTEKAKO KUMUNTFU NAKAGCOTJWA?

5. Sati njani kutsi labo labagcotjiwe abagcotjwa ngendlela lefanako?

5 Bafundzi lebebasekamelweni lelisetulu ngeke balikhohlwe lilanga labagcotjwa ngalo. Ngamunye wabo waba nalokufanana nelilangabi lemlilo enhloko yakhe. Jehova wabenta bakwati kukhuluma letinye tilwimi. Kwavele kwabakhanyela kutsi bagcotjwe ngemoya longcwele. (Imisebenti 2:6-12) Kodvwa letintfo letimangalisako atenteki kuwo onkhe emaKhristu nakagcotjwa. Sibonelo saloko kutsi liBhayibheli alisho kutsi kwaba nalokutsite lokufanana nelilangabi lemlilo lokwabonakala etinhloko tetinkulungwane tebantfu labagcotjwa kamuva ngalelolanga eJerusalema. Bagcotjwa ngelilanga lababhajatiswa ngalo. (Imisebenti 2:38) Ngetulu kwaloko, akusiwo onkhe emaKhristu lagcotjwa nakabhajatiswa. EmaSamariya agcotjwa ngemuva kwesikhatsi lesitsite abhajatisiwe. (Imisebenti 8:14-17) Esimeni lesingakavami, Khoneliyuse nemalunga emndeni wakhe bagcotjwa ngaphambi kwekutsi babhajatiswe.​—Imisebenti 10:44-48.

6. Yini bonkhe labagcotjiwe labayitfolako, futsi loko kubatsintsa njani?

6 Kuyacaca kutsi emaKhristu abona ngetindlela letehlukene kutsi agcotjiwe. Kungenteka lamanye abona ngaleso sikhatsi kutsi Jehova uwagcobile. Lamanye kungenteka abona sekwendlule sikhatsi lesitsite. Kodvwa umphostoli Pawula wachaza loko lokwentekako kumKhristu ngamunye. Watsi: “Natsi kube nikholwe, nabekwa luphawu ngaye, ngemoya longcwele lowetsenjiswa, losicinisekiso selifa letfu lesentiwa kusengaphambili.” (Efesu 1:13, 14) Ngako Jehova usebentisa umoya wakhe longcwele kute akwente kucace kulamaKhristu kutsi uwakhetsele kuyophila ezulwini. Ngalendlela umoya longcwele ‘usicinisekiso lesentiwa kusengaphambili,’ nobe bufakazi kuwo bekutsi esikhatsini lesitako atawuphila phakadze ezulwini hhayi emhlabeni.​—Fundza 2 Khorinte 1:21, 22; 5:5.

UmKhristu ngamunye logcotjiwe kufanele angavumeli lutfo lumvimbe ekukhonteni Jehova

7. Yini lokufanele yentiwe ngumKhristu logcotjiwe kute atfole umvuzo wakhe wekuyophila ezulwini?

7 Ngesikhatsi umKhristu agcotjwa, loko kusho kutsi nakanjani utawutfola yini umvuzo wakhe? Cha. Uyaciniseka kutsi ubitelwe kuyophila ezulwini. Kodvwa utawutfola lomvuzo nakachubeka etsembekile kuJehova. Phetro wayichaza ngalendlela lendzaba: “Ngesizatfu saloko bazalwane, kubalulekile kutsi nente konkhe lokusemandleni enu kuze niciniseke kutsi nihlala netsembekile njengalababitiwe nalabakhetsiwe; ngobe nanichubeka nitenta letintfo, ngeke nize nehluleke. Ecinisweni, ngalendlela nitawunikwa ngalokuphuphumako lilungelo lekungena eMbusweni waphakadze weNkhosi kanye neMsindzisi wetfu Jesu Khristu.” (2 Phetro 1:10, 11) Ngako-ke, umKhristu ngamunye logcotjiwe kufanele angavumeli lutfo lumvimbe ekukhonteni Jehova. Nanobe abitelwe kuyophila ezulwini, nangabe ehluleka kuchubeka etsembekile, ngeke awutfole umvuzo wakhe.​—Hebheru 3:1; Sembulo 2:10.

UMUNTFU UBONA NGANI KUTSI UGCOTJIWE?

8, 9. (a) Kungani kulukhuni ngebantfu labanyenti kucondza loko lokwenteka nangabe lotsite agcotjwa? (b) Yini leyenta umuntfu ati kutsi ubitelwe kuyophila ezulwini?

8 Linyenti letikhonti taNkulunkulu lamuhla tingakutfola kumatima kucondza kutsi kwentekani kumuntfu lotsite nakagcotjwa nguNkulunkulu. Loku kuyintfo levamile ngobe tisuke tingakagcotjwa. Nkulunkulu wadala umuntfu kute aphile phakadze emhlabeni, hhayi ezulwini. (Genesisi 1:28; Tihlabelelo 37:29) Kodvwa Jehova ukhetse labanye kutsi babe ngemakhosi nebaphristi ezulwini. Ngako nakabagcoba, litsemba labo nendlela yabo yekucabanga kuyashintja, kute batewukwati kubuka phambili ekuphileni ezulwini.​—Fundza Efesu 1:18.

9 Kodvwa yini leyenta umuntfu ati kutsi ubitelwe kuyophila ezulwini? Naka loko lokwashiwo nguPawula kubazalwane labagcotjiwe baseRoma, ‘labebabitelwe kutsi babe ngulabangcwele.’ Watsi kubo: “Anizange nemukele umoya webugcili lonenta nesabe, kodvwa nemukela umoya lonente nafakwa esiswini nentiwa emadvodzana. Ngalomoya sitsi: ‘Abha, Babe!’ Lomoya ufakazelana nemoya wetfu kutsi sibantfwana baNkulunkulu.” (Roma 1:7; 8:15, 16) Ngemoya wakhe longcwele, Nkulunkulu ukwenta kucace kutsi umuntfu lotsite ubitelwe kuyobusa abe yinkhosi naJesu ezulwini.​—1 Thesalonika 2:12.

10. Usho kutsini umbhalo wa-1 Johane 2:27 nawutsi emaKhristu lagcotjiwe awadzingi muntfu kutsi awafundzise?

10 Labo lababitwe nguNkulunkulu kutsi bayophila ezulwini, asikho sidzingo sekutsi batjelwe ngulomunye umuntfu kutsi bagcotjiwe. Jehova ubenta baciniseke kutsi bagcotjiwe. Umphostoli Johane watjela emaKhristu lagcotjiwe watsi: “Kugcotjwa kwenu kuvela kulongcwele, futsi nonkhe ninelwati.” Waphindze watsi: “Kepha nine, kugcotjwa lenakwemukela kuye kuhlala kini, kantsi anidzingi muntfu kutsi anifundzise; lokugcotjwa lokuvela kuye kunifundzisa tonkhe tintfo, kuliciniso futsi kute emanga. Njengobe kunifundzisile, hlalani nisebunyeni naye.” (1 Johane 2:20, 27) EmaKhristu lagcotjiwe ayakudzinga kufundziswa nguJehova njengabo bonkhe bantfu. Awadzingi muntfu lotawacinisekisa kutsi agcotjiwe. Jehova usebentise emandla lamakhulu, lokungumoya wakhe longcwele kute awente aciniseke kutsi agcotjiwe.

‘BATALWA KABUSHA’

11, 12. Yini umKhristu logcotjiwe langahle atibute yona, kodvwa yini langangabati ngayo?

11 EmaKhristu nakagcotjwa ngemoya longcwele, ashintja kakhulu. Ecinisweni, Jesu watsi ‘atalwa kabusha.’ (Johane 3:3, 5) Wachaza watsi: “Ungamangali ngobe ngitsite kufanele nitalwe kabusha. Umoya uhhusha lapho utsandza khona, nekuhhusha kwawo niyakuva, kodvwa anati lapho uphuma khona, nalapho uya khona. Kunjalo-ke nangawo wonkhe umuntfu lotelwe ngemoya.” (Johane 3:7, 8) Ngako angeke kwenteke kutsi ukhone kumchazela ngalokucacile umuntfu longakagcotjwa kutsi kunjani kugcotjwa. [2]​—Fundza kwatiswa lokusekugcineni.

Umuntfu logcotjiwe akangabati kutsi Jehova umkhetsile

12 Umuntfu logcotjiwe angahle atibute: ‘Kungani Jehova akhetse mine hhayi lomunye?’ Angaphindze atibute kutsi siyamfanela yini lesabelo. Kodvwa akangabati kutsi Jehova umkhetsile. Esikhundleni saloko, utiva ajabule kakhulu futsi ubonga kakhulu ngalesipho. Labagcotjiwe bativa ngendlela lefanako naleyo Phetro lativa ngayo ngesikhatsi atsi: “Akabongwe Nkulunkulu longuBabe weNkhosi yetfu Jesu Khristu, ngobe ngemusa wakhe lomkhulu wasenta satalwa kabusha etsembeni leliphilako, ngekuvuswa kwaJesu Khristu ekufeni, wasinika nelifa lelingonakali, lelihlantekile nalelingaphuphi. Letintfo nibekelwe tona ezulwini.” (1 Phetro 1:3, 4) Nabafundza lamavi, labagcotjiwe bayaciniseka kutsi Babe wabo ukhuluma nabo.

13. Indlela umuntfu lacabanga ngayo ishintja njani nasekagcotjwe ngemoya longcwele, futsi yini lebangela lolushintjo?

13 Ngaphambi kwekutsi Jehova abitele lamaKhristu ezulwini, bewanelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni. Bewabheke phambili esikhatsini lapho Jehova atawenta umhlaba ube lipharadisi futsi acedze bonkhe bubi. Mhlawumbe bewatibona ngeliso lengcondvo emukela emalunga emindeni yawo nobe bangani bawo nabavuswa. Bewabuke embili ekwakheni emakhaya futsi ahlale kuwo nobe ekuhlanyeleni tihlahla futsi adle titselo tato. (Isaya 65:21-23) Kungani lamaKhristu acala kucabanga ngalenye indlela? Kube kutsi bekativa acindzetelekile yini nobe kutsi bekahlupheka kakhulu? Abone kutsi ngeke kube mnandzi yini kuhlala emhlabeni phakadze nekutsi ngeke ajabule? Nobe afuna kubona kutsi kunjani kuphila ezulwini? Cha. Esikhundleni saloko, nguNkulunkulu lowakhetsele kutsi aye ezulwini. Ngesikhatsi awabitela ezulwini, wasebentisa umoya wakhe longcwele kute ashintje indlela yawo yekucabanga nemvuzo labuke phambili kuwo.

14. Labagcotjiwe bativa njani ngekuphila kwabo kwasemhlabeni?

14 Ngako loko kusho kutsi labagcotjiwe bafuna kufa yini? Pawula wachaza indlela labativa ngayo. Wafananisa imitimba yabo ‘nelidlangala,’ futsi watsi: “Ecinisweni, tsine lesikulelidlangala siyalila, futsi siyasindvwa; ngobe asifuni kuyikhumula lendlu, kodvwa sifuna kugcoka lelenye kuze kuphila kutewugwinya loko lokufako.” (2 Khorinte 5:4) LamaKhristu akakufuni kufa. Ayakujabulela kuphila futsi afuna kusebentisa lilanga ngalinye kute akhonte Jehova akanye nemindeni yawo nebangani. Kodvwa ngisho nobe entani, ayakukhumbula loko Nkulunkulu lawetsembise kona esikhatsini lesitako.​—1 Khorinte 15:53; 2 Phetro 1:4; 1 Johane 3:2, 3; Sembulo 20:6.

JEHOVA UKUGCOBILE YINI?

15. Yini lengasibo bufakazi bekutsi umuntfu ugcotjwe ngemoya longcwele?

15 Mhlawumbe uyatibuta kutsi Jehova ukubitile yini kutsi uye ezulwini. Nawucabanga kutsi kungenteka ukubitile, cabanga nganayi imibuto lebalulekile: Utibona ukhutsele yini emsebentini wekushumayela? Ukujabulela mbamba yini kudadisha liBhayibheli nekufundza ‘ngetintfo letijulile taNkulunkulu’? (1 Khorinte 2:10) Ucabanga kutsi Jehova ukunikete imiphumela lemihle yini emsebentini wekushumayela? Ufuna kwenta loko Jehova lakufunako yini ngetulu kwanobe yini lenye? Unelutsandvo lolukhulu yini ngalabanye futsi utiva unemtfwalo wekubasita bakhonte Jehova yini? Ububonile yini bufakazi bekutsi Jehova ukusitile etimeni letehlukahlukene ekuphileni kwakho? Nangabe imphendvulo kunguyebo kuyo yonkhe lemibuto, loko kusho kutsi ubitelwe ezulwini yini? Cha akusho loko. Kungani? Kungobe tonkhe tinceku taNkulunkulu tingativa ngalendlela, ngisho nobe tigcotjiwe nobe tingakagcotjwa. Ngelusito lwemoya wakhe longcwele, Jehova anganiketa nobe nguyiphi inceku yakhe emandla lafanako ngisho nobe itawuphila emhlabeni nobe ezulwini. Ecinisweni, nangabe utibuta kutsi utawuya yini ezulwini, loko kusho kutsi awukabitelwa kuphila khona. Labo labakhetfwe nguJehova abatibuti loko! Bayakwati!

16. Sati njani kutsi akusibo bonkhe labemukele umoya waNkulunkulu lababitelwe kuyophila ezulwini?

16 EBhayibhelini kunetibonelo tebantfu labetsembekile labemukela umoya longcwele waJehova kodvwa labangazange baye ezulwini. Lomunye wabo nguJohane uMbhabhatisi. Jesu watsi akekho umuntfu lobekamkhulu kunaJohane, kodvwa watsi angeke abuse njengenkosi ezulwini. (Matewu 11:10, 11) NaDavide bekaholwa ngumoya longcwele. (1 Samuweli 16:13) Umoya longcwele wamsita kutsi acondze tintfo letijulile ngaJehova futsi wamcondzisa kutsi abhale tincenye letitsite teliBhayibheli. (Makho 12:36) Nobe kunjalo, umphostoli Phetro watsi Davide “akazange enyukele ezulwini.” (Imisebenti 2:34) Jehova wasebentisa umoya wakhe longcwele kute abanikete emandla ekwenta tintfo letimangalisako, kodvwa akazange awusebentisele kubabitela ekuphileni kwasezulwini. Loko kusho kutsi bebangaketsembeki kahle yini nobe bebangakakulungeli kubusa ezulwini? Cha. Kusho kutsi Jehova utabavusela emhlabeni loliPharadisi.​—Johane 5:28, 29; Imisebenti 24:15.

17, 18. (a) Ngumuphi umvuzo tinceku taNkulunkulu letinyenti letibuke phambili kuwo lamuhla? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?

17 Linyenti letinceku taNkulunkulu lamuhla ngeke liye ezulwini. Njenga-Abrahama, Davide, Johane uMbhabhatisi, nalabanye labanyenti bangesikhatsi sekubhalwa kweliBhayibheli, bonkhe babuke phambili ekuphileni emhlabeni ngesikhatsi sekubusa hulumende waNkulunkulu. (Hebheru 11:10) Batawuba ngu-144 000 labatawubusa naJesu ezulwini. Kodvwa liBhayibheli likhuluma ‘ngalabo labasele’ kulabagcotjiwe labasesemhlabeni kulesikhatsi sekuphela. (Sembulo 12:17) Ngako linyenti lalaba labangu-144 000 selivele lifile futsi selisezulwini.

18 Kodvwa nangabe lomunye atsi ugcotjiwe, kufanele bamtsatse njani labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni? Nangabe lotsite ebandleni lakho acala kudla sinkhwa futsi anatse liwayini ngeSikhumbuto, kufanele umphatse njani? Kutsiwani nangabe inombolo yalabo labatsi bagcotjiwe ikhula? Kufanele yini sikhatsateke ngaloko? Esihlokweni lesilandzelako sitawucoca ngalemibuto.

^ [1] (sigaba 4) UMkhosi weliPhentekhoste kungenteka wawugujwa ngesikhatsi lesifanako naleso Mosi laniketwa ngaso uMtsetfo eSinayi. (Eksodusi 19:1) Ngako-ke, kungenteka Mosi wangenisa ema-Israyeli ngephansi kwesivumelwane seMtsetfo ngelilanga lelifanako lemnyaka nalelo Jesu langenisa ngalo emaKhristu lagcotjiwe esivumelwaneni lesisha.

^ [2] (sigaba 11) Kute utfole kwatiswa lokwenabile lokumayelana nekutsi kusho kutsini kutalwa kabusha, fundza Sicongosekulindza, sa-April 1, 2009, emakhasi 3-11, ngesiZulu.