Xionyoui kampa nesi tein kipia

Xionyoui kampa nesi tein kipia

Tein tajtanij akin taixtajtoltiaj

Tein tajtanij akin taixtajtoltiaj

¿Kanachi xiujmej itekitikauan Dios moajsikej imako Ueyi Babilonia?

Itekitikauan Dios peuak moajsij imako Ueyi Babilonia tepitsin satepan keman panok xiuit 100 hasta xiuit 1919. Nejin se yankuik taman kemej momelaua. ¿Keyej moneki mopatas kemej momelauaya?

Nochi kinextia ke tokniuan taixpejpenalmej kiskej Ueyi Babilonia itech xiuit 1919 uan ke ijkuak Dios peuak kinsentilia itech se nechikol tein chipauak. ¿Keniuj tikmatij? Maj titanemilikan itech nejin: niman keman iTekiuajyo Dios peuak taixyekana ompa iluikak itech xiuit 1914, itekitikauan Dios monekik kinextiskej keniuj moajsia inintakuaujtamatilis uan yolik moijkuanilijtiyajkej tamachtilismej uan tachiualismej tein amo melaujkej (Mal. 3:1-4). * Itech xiuit 1919, Jesús kiixtalij takeual takuaujtamach uan tamatkej maj kintamaka “kuak ne hora de takualis” itekitikauan Dios, akin axkan chipaujkejya moajsiaj (Mat. 24:45-47). Itech nejon xiuit, itekitikauan Dios kiskej Ueyi Babilonia, tein kijtosneki, itech taneltokalismej tein amo melaujkej (Apoc. 18:4). Sayoj ke ¿kemanian peuak moajsij imako Ueyi Babilonia?

Achto tikmelauayaj ke itech xiuit 1918 itekitikauan Dios peuak moajsij seki tonalmej imako Ueyi Babilonia. Kemej neskayot, amaix La Atalaya 15 de marzo de 1992 kijtoj ke ijkon kemej israelitas kinuikakej Babilonia, itech xiuit 1918 itekitikauan Jiova peuak moajsij imako Ueyi Babilonia. Sayoj ke satepan ke tiktemojkej tikmatiskej okachi, tikajsikamatkej ke itekitikauan Dios peuak moajsij imako Ueyi Babilonia miak xiujmej achto ke ajsiskia xiuit 1918.

Ezequiel 37:1-14 kijtojka ke itekitikauan Dios moajsiskiaj temako uan ke satepan kinmajkauaskiaj. Ezequiel kiitak kemej yeskia itech se takochitalis se tal kampa moajsiaj tel miak omimej. Itech versículo 11 momelaua ke nejon omimej katkaj “nochi kali Israel”. Nejin “kali” yekinika kiixnextiaya xolal Israel uan ompa “Israel ten Yejuatsin moinaxkatilij”, tein kijtosneki, tokniuan taixpejpenalmej (Gál. 6:16; Hech. 3:21). Ezequiel kiitak ke omimej oksepa kiselijkej nemilis uan mochiujkej tel miakej. Nejin kiixnextia keniuj itekitikauan Dios kinmakixtijkej itech Ueyi Babilonia itech xiuit 1919. Sayoj ke ¿kani kinextia nejin tajkuilol ke uejkauak moajsikej temako? Maj tikitakan.

Yekinika, omimej “tel uaktoyaj” (Ezeq. 37:2, 11). Nejin kijtosneki ke taltikpakneminij uejkaujya momikilijkaj. Ojpatika, nejin taltikpakneminij yolik kiselijtiyajkej ininnemilis, amo ijsiujka. Ezequiel yekinika kikakik ke peuak teisa kakisti, uan omimej peuak mooliniaj uan mosajsalouaj. Satepan peuak nesij taluamej uan nakat, uan satepan mopaneuayotijkej. Ompa peuak mijyotiaj, uan “peuak nemij”. Keman nejin taltikpakneminij oksepa yoltoyajya, Jiova kinkauak maj nemikan itech tal kampa kayomej. Taixejekol maj nochi nejin uejkauani miak tonalmej (Ezeq. 37:7-10, 14).

Israelitas uejkauak moajsikej temako. Peuak itech xiuit 740 achto itech totonaluan, keman majtakti uejueyi kalyetouanij itech tekiuajyot Israel kinchikaujkauijkej maj kikauanij tal kampa nemiaj. Itech xiuit 607 achto itech totonaluan, babilonios kiixpolojkej Jerusalén, uan ome uejueyi kalyetouanij itech tekiuajyot Judá no kinchikaujkauijkej maj kikauanij tal kampa nemiaj. Kinmajkaujkej itech xiuit 537 achto itech totonaluan, keman amo miakej judíos mokepkej Jerusalén kiyekchijchiuatoj templo uan oksepa peujkej ompa kiueyichiuaj Jiova.

Nochi nejin kinextia ke tokniuan taixpejpenalmej amo peuak moajsij imako Ueyi Babilonia sayoj itech xiuit 1918 hasta 1919. Uejkauak moajsikej temako. Jesús no ika tajtoj nejin keman kijtoj ke “trigo” moskaltiskia iuan “xiuit ten amo kualtia”, tein kijtosneki ke ikoneuan Tekiuajyot uejkauak maneliujtoskiaj iniuan akin kijtouaj kichiuaj kemej Cristo (Mat. 13:36-43). Itech nejon tonalmej, akin yekmelauj kichiuayaj kemej Cristo amo miakej katkaj. Miakej akin kijtouayaj ke kichiuayaj kemej Cristo kiixtopeujkej tamachtilis tein melauak uan kiselijkej tamachtilismej tein amo melaujkej. Yejua ika ueli moijtoua ke nechikol kampa kichiuaj kemej Cristo moajsia imako Ueyi Babilonia. Nejin peuak mochiua tepitsin satepan ke panok xiuit 100 uan tamik keman templo tein Dios kiixtalij mochipauak itech itamian tonalmej (Hech. 20:29, 30; 2 Tes. 2:3, 6; 1 Juan 2:18, 19).

Itech nochi nejon xiujmej, taixyekananij itech taneltokalismej uan tekiuanij kinekiaj maj nochin taltikpakneminij kintakamatinij. Kemej neskayot, amo kinkauayaj taltikpakneminij maj kipianij se Biblia nion maj kiixtajtoltianij itech se tajtol tein kiajsikamatiskiaj. Sekin akin kemaj kiixtajtoltijkej kinchichinojkej yoltokej. Uan akin kijijtojkej inintamachtilis taixyekananij itech taneltokalis kinteltatsakuiltijkej. Itech nejon tonalmej tel ouij katka se kiixmatis tamachtilis tein melauak oso se kinmachtis oksekin.

Ezequiel no kijtoj ke ixolal Dios oksepa kiseliskia nemilis uan ke yolik senkis kisaskia itech taneltokalis tein amo melauak. ¿Kemanian uan keniuj peuak mochiua nejin? Ezequiel kijtoj ke mokakiskia teisa. Nejin peuak mochiua seki ciento xiujmej achto ke peuaskia itamian tonalmej. Itech nejon tonalmej seki takamej yolmelaujkej kitemojkej kiixmatiskej tein melauak uan kitekitiliskej Dios maski noyampa motamachtiaya tein amo melauak. Momachtijkej Biblia uan kinmatiltijkej oksekin tein kiajsikamatiaj. Oksekin mochikaujkej kikepaskej Biblia itech tajtolmej tein taltikpakneminij kiajsikamatiaj.

Kemej itech xiuit 1870 mochiuak se taman tein katka kemej ijkuak moijtoj ke omimej peuak monakayotiaj. Charles Taze Russell uan itasojikniuan momachtijkej Biblia ika nejmachkayot uan mochikaujkej kitekitiliskej Jiova. Uan no, kinpaleuijkej oksekin maj kiajsikamatinij Biblia ika amaix tein axkan moixmati kemej Tanejmachtijkej uan okseki amaixmej. Kemej kinekiaj kinpaleuiskej itekitikauan Dios maj okachi mochikauani inintakuaujtamatilis, itech xiuit 1914 mochijchiuak “Foto-Drama de la Creación” uan itech xiuit 1917 mokixtij amatajkuilol The Finished Mystery (El misterio terminado). Itech xiuit 1919, ixolal Dios kemej yeskia oksepa kiselij nemilis uan moajsia itech se yankuik tal. Ijkuak uan hasta axkan, akin kichiaj nemiskej nochipaya nikan taltikpak peuak kinpaleuiaj tokniuan taixpejpenalmej. Uan axkan nochin kisentekitiliaj Jiova uan mochiujkej kemej “tel miakej tateuianij” (Ezeq. 37:10; Zac. 8:20-23). *

Yejua ika, senkis moajsikamati ke itekitikauan Dios peuak moajsij imako Ueyi Babilonia satepan ke panok xiuit 100, itech tonalmej keman miakej kiixtopeujkej tamachtilis tein melauak uan kiselijkej tamachtilismej tein amo melaujkej. Itech nochi nejon xiujmej semi ouij katka se kitekitilis Jiova, ijkon kemej keman israelitas kinuikakaj Babilonia. Sayoj ke axkan nochin taltikpakneminij kinmatiltijtokej tein yekmelauj tamachtia Biblia. Techyolpaktia tikmatiskej ke tinemij itech tonalmej keman “akin kipiaj taajsikamatilis miliniskej”, keman miakej “mochipauaskej” uan kiseliskej taneltokalis tein melauak (Dan. 12:3, 10).

Keman Satanás kitemoj kichiuas maj Jesús tajtako, ¿yekmelauj kiuikak itech templo? ¿Oso sayoj kiitaltij kemej yeskia se takochitalis?

Amo tikyekmatij keniuj Satanás kinextilij Jesús templo. Maj tikitakan keyej ijkon titanankiliaj.

Mateo uan Lucas kimelaujkej tein Satanás kichiuak iuan Jesús nejon tonal. Mateo kijtoj ke “Satanás kuiyak Jesús” hasta Jerusalén uan ke “kitejkoltij itech se tepeyo den tepepan”, kampa okachi uejkapan (Mat. 4:5). Lucas kijtoj ke Amokuali “kuiyak Jesús tech ne pueblo de Jerusalén. Uan ompa kitejkoltij ipan ne tepamit ten kachi uejkapan ten poui de ne ueyi tiopan de judíos” (Luc. 4:9).

Achto, itech toamaixuan momelauaya ke keman Satanás kitemoj kichiuas maj Jesús tajtako, amo yekmelauj kiuikak hasta templo. Kemej neskayot, itech La Atalaya 15 de julio de 1961 senkis moijtoj ke tein mochiuak nejon tonal katka kemej ijkuak Satanás kitemoj kitanejnektis Jesús keman kinextilij “nochi in pueblojme kampa tayekanaj ueyi chiuanime de nikan taltikpak” itech se uejkapan tepet. Itech nejon amaix momelauak ke amo taixejekol maj yeskia se yekmelauj tepet porin amo onkak nion se tepet kampa uelis se kipanitas nochi altepemej itech taltikpak. Ompa, itech nejon amaix no moijtoj ke okachi taixejekol maj se kinemili ke Satanás amo no yekmelauj kiuikak Jesús hasta templo. Maski ijkon, itech amaix Tanejmachtijkej yankuixtok momelauani ke komo Jesús mopankajkauaskia, ueliskia momiktis.

Sekin kijtouaj ke kemej Jesús amo katka levita, tanauatilmej tein kipiayaj judíos kinextiayaj ke amo ueliskia kalakis kampa tekitiaj levitas uan ijkon tejkos kampa okachi uejkapan. Yejua ika, kijtouaj ke Satanás xa kitemoj kichiuas maj Jesús tajtako keman kiitaltij kemej yeskia se takochitalis. Tel miak xiujmej achto, Dios no ijkon kiitaltij se templo Ezequiel (Ezeq. 8:3, 7-10; 11:1, 24; 37:1, 2).

Komo Satanás ijkon kiitaltij templo Jesús, sekin xa motajtaniskej:

  • ¿Keniuj ueliskia kinemilis Jesús mopankajkauas?

  • Itech okseki tayejyekolismej, Satanás kiluij Jesús maj kikepa yekmelauj tet itech yekmelauj pan uan maj sayoj sepa yekmelauj kiueyichiua. Yejua ika, ¿uelis se kinemilis ke Satanás no kinekia maj Jesús mopankajkaua kampa yekmelauj moajsia templo?

Sayoj ke komo Satanás yekmelauj kiuikak Jesús kampa moajsia templo, sekin xa uelis motajtaniskej:

  • ¿Kitapanauilij Jesús tanauatil tein kipiayaj judíos keman tejkok kampa okachi uejkapan itech templo kampa ika tekitiaj levitas?

  • ¿Keniuj ajsik Jesús itech templo tein moajsia Jerusalén, ta yejua yetoya taluakyan?

Maj tikitakan se taman tein techpaleuis maj tiknankilikan nejin ome netajtanilmej.

Se motelmachtijkej kijtoua ke keman Mateo uan Lucas ika tajtojkej templo, amo ika tajtojtoyaj kampa sayoj ueliaj kalakiaj levitas. Nesi ke ika tajtojtoyaj nochi templo. Tanakastan kampa ika kisaya Tonaltsin okachi uejkapan katka, uan uelia se nenemia. Satanás xa ompa kiuikak Jesús. Ompa hasta tatsintan kampa panoua atauit tein poui Cedrón uejkapan katka kemej 140 metros. Tajkuilojkej Josefo kijtoj ke tel uejkapan katka ke komo aksa ompa motokiaya uan pantachiaya, tel ixmojmouiskia. Maski Jesús amo katka levita, ueliskia tejkos ompa uan amo kitapanauilijtoskia nion se tanauatil.

Sayoj ke ¿keniuj uelik ajsik Jesús hasta templo tein moajsia Jerusalén, ta yetoya taluakyan? Amo tikyekmatij. Biblia sayoj kijtoua ke Satanás “kuiyak” Jerusalén. Amo kijtoua ox Jesús uejka moajsia itech xolal oso amo uejka, nion kanachi uejkauak Satanás kitemojtoya maj Jesús tajtako. Yejua ika Jesús xa nejnemik hasta Jerusalén, maski semi uejkauaskia.

Keman Satanás kinextilij Jesús “nochi in pueblojme kampa tayekanaj ueyi chiuanime de nikan taltikpak”, xa kiitaltij kemej yeskia se takochitalis, porin amo moajsi nion se tepet kampa uelis se kipanitas nochi altepemej itech taltikpak. Tein Satanás kichiuak ueliskia se kineskayotis kemej keman se kinextilia aksa itech se tepos taixkopimej kampa nesi tataman altepemej. Sayoj ke maski Satanás kiitaltiskia kemej yeskia ika se takochitalis, yejua kinekia maj Jesús yekmelauj motankuaketsani iixpan uan maj kiueyichiuani (Mat. 4:8, 9). Nejin techajsikamatiltia ke ijkuak Satanás kiuikak Jesús hasta templo, xa no kinekia maj Jesús yekmelauj mopankajkauani maski ueliskia momiktis. Sayoj ke Jesús amo kinekik. Moyekita ke nejin yeskia se okachi ueyi tayejyekolis ke komo sayoj kiitaskia kemej yeskia itech se takochitalis.

Ika sayoj seki tajtolmej, Jesús xa yekmelauj yajki Jerusalén uan tejkok kampa okachi uejkapan itech templo. Sayoj ke kemej tikijtojkej itech yekinika párrafo, amo senkis tikmatij keniuj Satanás kinextilij Jesús templo. Tein kemaj tikmatij yejua ke Satanás miakpa kitemoj maj Jesús kichiuani tein amo kuali, sayoj ke Jesús amo kichiuak nion se taman tein Satanás kinekia kichiualtis.

^ párr. 2 Ezequiel 37:1-14 uan Apocalipsis 11:7-12 ika tajtouaj seki taman tein mochiuak itech xiuit 1919. Ezequiel 37:1-14 ika tajtoua keman nochin itekitikauan Dios mokepkej itech taueyichiualis tein melauak itech xiuit 1919 satepan ke uejkauak moajsikej temako. Sayoj ke Apocalipsis 11:7-12 ika tajtoua tein mochiuak itech xiuit 1919, keman seki tokniuan taixpejpenalmej akin kinixyekanayaj itekitikauan Dios kemej yeskia oksepa kipiakej nemilis. Nejin tokniuan amo kinkaujkej maj kitekitilikan Dios seki tonalmej.