Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Omapulo Ovatangi

Omapulo Ovatangi

Onalupi ovanthu va Huku vakala ononkhuatwa mo Mbambilonia Onene?

Otyo tyehimbika konyima yenima 100 atyimanuhuka mo 1919. Omokonda yatyi epiluluko eli liakolela menoñgonoko lietu?

Ovipuka aviho vilekesa okuti mo 1919, Ovakristau ovalembulwa vayovoka mo Mbambilonia Onene, avaongiyua mewaneno liasukuka. Soka kuetyi: Liwa-liwa etyi Ouhamba wa Huku wahimbika okutumina keulu mo 1914, ovanthu va Huku avalolwa iya katutu-katutu avasukulwa kefendelo liomatutu. * (Tala onondaka pokatoi.) (Malaquias 3:​1-4) Mo 1919, Jesus waholovona “omupika wekolelo nokualunguka” opo aavele ovanthu va Huku ovasukuki “okulia kuopaspilitu momuvo wanakua”. (Mateus 24:45-47) Menima olio, ovanthu va Huku avayovoka moupika wo Mbambilonia Onene. (Revelação 18:4) Mahi onalupi ovanthu va Huku vakala ononkhuatwa?

Kohale ankho tupopia okuti, ovanthu va Huku vakalele ononkhuatwa mo Mbambilonia Onene mokamuvo kehehi konthyimbi yo 1918. O A Sentinela 15 de Março de 1992, yapopia okuti ngetyi ova Isilayeli vakala ononkhuatwa mo Mbambilonia, mo 1918 ovanthu va Jeova vakala ononkhuatwa Mbambilonia Onene. Mahi omaovololo alingwa alekesa okuti ovanthu va Huku vakala ononkhuatwa omanima omanyingi etyi enima lio 1918 lihenehikepo.

Eulo livasiwa mu Ezequiel 37:1-14 lipopia okuti ovanthu va Huku vakala ononkhuatwa iya konyima avayovoka. Ezequiel wamona emonekelo lietoto lieyula omankhipa. Jeova wati: “Omankhipa aa elongo lio Isilayeli.” (Oversiculu 11) Otyo o pala elongo lio Isilayeli, mahi tupu o “Isilayeli ya Huku” ankho ina okuendelamo etyi yalembulwa. (Gálatas 6:16; Atos 3:21) Memonekelo, omankhipa akala vali nomuenyo iya aakala ovanthu ovanyingi. Otyo tyilekesa onkhalelo ovanthu va Huku vayovolwa mo Mbambilonia Onene mo 1919. Mahi oñgeni eulo olio lilekesa okuti vakala ononkhuatwa omuvo omunyingi?

Tete, Ezequiel wamona okuti omankhipa ovanthu vokuankhia ankho “akukuta unene.” (Ezequiel 37:2, 11) Otyo tyilekesa okuti ovanthu ovo vankhiale kohale. Vali, Ezequiel wamona okuti vokuankhia katutu-katutu avakala vali nomuenyo. Eivi “omuvielo umwe omunene, iya omankhipa aahimbika okuhonya.” Konyima amono okuti ‘komankhipa oo kueya vali omahipa nohitu.’ Okulandulako, ohitu oyo aihikwa notyikova. Tupu, “avanyingilwa nomphepo avakala vali nomuenyo.” Okuhulilako, etyi ovanthu vakala nomuenyo, Jeova eveavela otyilongo tyavo opo vakalemo. Otyo atyiho tyatyinda omuvo omunyingi.​—Ezequiel 37:7-10, 14.

Ngetyi eulo lialekesa, ova Isilayeli vakala kounkhuatwa omanima omanyingi. Ounkhuatwa wahimbika menima 740 etyi Kristu eheneye etyi omihoko ekwi vio va Isilayeli, ouhamba wokokulio kuekumbi vataatwa motyilongo tyavo. Konyima, menima 607 etyi Kristu eheneye, o Jelusalei aihanyuapo no va Mbambilonia, iya omihoko vivali viouhamba wokokulio kuekumbi wo Juda, avataatwa motyilongo tyavo. Menima 537 etyi Kristu eheneye, oupika aupu etyi ova Judeu vehehi vakondoka opo vakatunge ondyuo ya Huku opo vafende vali Jeova mo Jelusalei.

Ovipuka ovio aviho vilekesa okuti Ovakristau ovalembulwa vakala ononkhuatwa mo Mbambilonia onene momanima omanyingi, hakutuka vala mo 1918 alo 1919. Jesus tupu wapopia konthele yomuvo oo etyi apopia okuti Ovakristau vomatutu, vaelekwa nevu malikulila kumwe “novana Vouhamba,” otiliku. (Mateus 13:36-43) Mokueenda kuomuvo oo, ankho kuna vala Ovakristau votyotyili vehehi. Ovanyingi puvo ankho veliti Ovakristau avetavela omalongeso omatutu avatyitukilapo otyili. Otyo tupopila okuti ewaneno lio Vakristau ankho likahi moupika wo Mbambilonia Onene. Oupika oo tyafuile wehimbika konyima yenima 100 autualako alo etyi ondyuo ya Huku yopaspilitu pahe yasukulwa momuvo wonthyulilo.​—Atos 20:29, 30; 2 Tessalonicenses 2:3, 6; 1 João 2:18, 19.

Mokueenda kuomanima omanyingi, ononkhalamutwe mbonongeleya kumwe nononkhalamutwe mbo pulitika, ankho vahanda okuyunga ovanthu aveho mouye. Mongeleka, kavahandele okuyeka ovanthu vatange Ombimbiliya momalaka ankho vapondola okunoñgonoka. Vamwe ankho vatanga Ombimbiliya vayokwa. Iya ovo ankho tyina vapopia etyi velilongesa ankho vamoneswa ononkhumbi. Moluotyo ankho katyapepukile okulilongesa ine okulongesa otyili ku vakuavo.

Tupu tulilongesila kemonekelo lia Ezekiele okuti ovanthu va Huku vakalele vali nomuenyo iya katutu-katutu avayovoka komalongeso omatutu. Onalupi otyo tyahimbika okumoneka iya oñgeni? Emonekelo lipopia konthele “yomuvielo umwe omunene.” Omuvielo oo wamoneka momanima otyita okualamba konyima yomuvo wonthyulilo. Mokueenda kuomanima oo, vamwe vakalele nekolelo iya ankho vahanda okuvasa otyili nokuundapela Huku namphila vekahi pokati komalongeso omatutu. Avelilongesa Ombimbiliya iya avalingi ononkhono pala okupopila ovanthu etyi velilongesa. Ovakuavo avalingi ononkhono mbokupitiya Ombimbiliya momalaka ovanthu vapopia.

Konyima, popepi nonthyulilo yo 1800, komankhipa akuya ohitu notyikova. Charles Taze Russell nomapanga ae avaundapa unene opo vavase otyili tyikahi Mombimbiliya iya avaumbila Jeova. Tupu avakuatesako vakuavo okunoñgonoka otyili mokuundapesa Zion’s Watch Tower (Omutala Womulavi wo Sião) nomikanda omikuavo. Konyima mo 1914 o “Fotodrama da Criação” nomukanda O Mistério Consumado walingwa mo 1917 avikuatesako ovanthu va Jeova okupameka ekolelo liavo. Okuhulililako mo 1919 ovanthu avakala ngatyina vapewa omuenyo notyilongo otyipe. Ngotyo vana vena ekevelelo liokukala pano pohi apeho aveliwaneka novalembulwa. Aveho avafende Jeova, iya kumwe avakala “ovanthu ovanyingi.”​—⁠Ezequiel 37:10; Zacarias 8:​20-23. *​—Tala onondaka pokatoi.

Ngotyo, tyayandyuluka nawa okuti ovanthu va Huku vakala ononkhuatwa mo Mbambilonia Onene konyima yenima 100. Oo omuvo etyi ovanthu ovanyingi vatyitukilapo otyili avetavela omalongeso omatutu. Mokueenda kuomanima omanyingi, ankho katyapepukile okuumbila Jeova, ngetyi ankho ova Isilayeli vakala ovapika. Mahi hono otyili tyikahi nokuiviswa kovanthu aveho. Tyituhambukiswa okukala momuvo ankho “vokuna enoñgonoko mavakaliaima.” Ovanyingi hono vapondola “okulisukula,” ‘avakangulwa’ iya avetavela efendelo liotyotyili!​—Daniel 12:3, 10.

Okuti etyi Satanasi alola Jesus, wemutuaile umwe keulu liondyuo ya Huku, ine wemulekesile-yo vala memonekelo?

Katutyii nawa-nawa etyi Satanasi alingile Jesus opo emulole.

Ovahoneki Vombimbiliya, Mateus na Luka aveho vahoneka etyi tyamonekelepo. Mateus wati “Eliapu liatuala” Jesus ko Jelusalei “alimulondeka kombanda yondyuo ya Huku,” “pomphangu yaya vali peulu.” (Mateus 4:5; onondaka pokatoi.) Luka wati Eliapu “liemutuala mo Jelusalei iya alimupake keulu liondyuo ya Huku.”​—⁠Lucas 4:9.

Kohale, omikanda vietu ankho vipopia okuti Satanasi upondola katuaile Jesus kondyuo ya Huku etyi emulola. Omutala Womulavi 1 ya Março yo 1961, yetyieleka netyi Satanasi ahetekelele okulola Jesus, etyi emulekesa omauhamba omouye komphunda yaya peulu. Omutala Womulavi oo wapopile okuti kutupu omphunda naike yaya peulu, upondola okulonda omono omauhamba ekahi mouye auho. Tupu konyima aipopi okuti monkhalelo oyo, Satanasi tyafuile katuaile Jesus kondyuo ya Huku. Mahi Omutala Womulavi, aupopi okuti inkha Jesus walombokele kondyuo ya Huku, ankho upondola okunkhia.

Vamwe vapopia okuti mokonda Jesus hamu Levita, kapondola okukala lutai keulu liondyuo ya Huku ikola. Vapopia okuti Satansi wahetekela okulola Jesus memonekelo. Etyi Jesus eheneye pano pohi omanima omanyingi konyima, Ezekiele nae watuailwe kondyuo ya Huku memonekelo.​—Ezequiel 8:3, 7-10; 11:​1, 24; 37:1, 2.

Mahi inkha Jesus watuailwe kondyuo ya Huku memonekelo, tupondola okulipula okuti:

  • Okuti tyotyili Jesus walolelwe umwe opo alomboke kondyuo ya Huku?

  • Motyikando otyikuavo Satanasi alolele Jesus, wemuitile atyitule omamanya opo akale onombolo iya ankho uhanda Jesus emufende. Ngotyo okuti Satanasi ankho uhanda umwe Jesus alomboke kondyuo ya Huku?

Mahi inkha Satanasi kaundapesile emonekelo, atuala Jesus kondyuo ya Huku, tupu tupondola okulipula okuti:

  • Okuti Jesus watauluka Otyitumino akatalama keulu liondyuo ya Huku ikola?

  • Oñgeni Jesus atunda moluhandya okuenda no kondyuo ya Huku mo Jelusalei?

Matutale vali ovipuka ovikuavo vipondola okutukuatesako okukumbulula omapulo oo evali.

Omulongesi D. A. Carson wahoneka okuti melaka lio va Gregu ondaka “ondyuo ya Huku” yaundapeswa na Mateus na Luka tyafuile ipopia apa paoyela ohika aiho yondyuo ya Huku, ha mondyuo ya Huku ikola ankho munyingila vala ova Levita. Monomphati mbondyuo ya Huku opo ankho pena omphangu yaya vali peulu yondyuo ya Huku. Jesus hamwe ankho opo atalama peulu liatyo. Okutuka peulu liondyuo ya Huku alo pohi ankho pena onometulu 140. Omunongo Josephus wapopia okuti ankho paya unene peulu inkha omunthu utalamapo atale mombuelo “ulinga omaluinge.” Namphila Jesus ankho ha mu Levita, ankho upondola okutalamapo petupu nawike upopia.

Oñgeni Jesus atunda moluhandya okuenda no kondyuo ya Huku mo Jelusalei? Katutyii nawa. Ombimbiliya ipopia vala okuti Jesus watualwa ko Jelusalei. Kaipopi otyikambo aenda okuenda okutunda moluhandya alo ko Jelusalei, tupu kaipopi omuvo akala tyilolwa na Satanasi. Hamwe Jesus wapita noko Jelusalei, namphila okokule.

Etyi Satanasi alekesa Jesus “omauhamba aeho ouye,” hamwe waundapesa emonekelo, mokonda katyitavela okutalela komphunda omauhamba atyo aeho omouye. Otyo tyelifwa ngatyina tutala osinema ilekesa olutalatu luomunthu umwe uli konthele onkhuavo youye. Satanasi waundapesa emonekelo, mahi ankho uhanda Jesus emufende. (Mateus 4:​8, 9) Ngotyo etyi Satanasi atuala Jesus kondyuo ya Huku, ankho uhanda Jesus apake omuenyo wae motyiponga okulomboka kondyuo ya Huku. Mahi Jesus ehetavela. Ankho Jesus tyilityili walolelwe opo alomboke keulu liondyuo, opo ankho naina walolwa monkhalelo yalema vali unene tyipona okulolwa memonekelo!

Ngotyo hamwe Jesus weile ko Jelusalei ainduka pomphangu paya vali peulu yondyuo ya Huku. Ngetyi tuapopia konthyimbi yonthele ei, katutyii nawa oñgeni Satanasi alekesa Jesus ondyuo ya Huku. Mahi tutyii okuti Satanasi waovolele okulola Jesus opo alinge etyi tyapenga, Jesus ehetavela.

^ pal. 2 Ezequiel 37:1-14 na Revelação 11:7-12 ambuho mbupopia otyipuka tyamoneka mo 1919. Eulo mu Ezequiel 37:1-14 lipopia ovanthu aveho va Huku vakondoka mefendelo liotyotyili mo 1919 etyi vakala omanima omanyingi koupika. Mahi Revelação 11:7-12 ipopia vahimbika vali mo 1919, otyikundyi tyihehi tyo vakuatate ovo avakala ononkhalamutwe pokati kovanthu va Huku. Ovakuatate ovo vakalele omuvo umwe tyahayekwa valinge ovilinga viavo.