Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Pandula Okankhenda Okanene ka Huku Tuhatokalele

Pandula Okankhenda Okanene ka Huku Tuhatokalele

Onthue atuho tualingilwa . . . okankhenda okanene na Huku, mokonda ngwe una unene okankhenda kahapu.”​JOÃO 1:16.

OVIIMBO: 95, 13

1, 2. (a) Hangununa ongeleka ya Jesus ipopia konthele yomulume umwe ongundya. (b) Oñgeni ehipululo olio lilekesa otyali nokankhenda okanene?

ONTHIKI imwe komuhuka, ongundya imwe yapita mepundaumbo opo akakonge ovalume vaundape mepia liae. Evepopila onombongo mevefete iya ovalume avetavela. Mokonda ankho uhanda vali ovaundapi, akondoka ovikando ovinyingi mepundaumbo opo akakonge vali ovanthu. Aveho evepopila okuti mevefete onombongo vatokala. Konthyulilo yonthiki, aihana ovaundapi vae opo evefete. Iya tyilinge vana vaundapa onthiki aiho ine oola ike, wevefeta otyipuka tyike. Mahi, ovalume vaundapa onthiki aiho avahimbika okuñgoñga, iya omuhona evepopila okuti: ‘Onombongo ombu hambo tuelipakelamo? Ame hipondola okuavela ovaundapi vange etyi nahanda? Onwe muakala nonkhi mokonda yotyali tyange?’​—Mateus 20:1-15, okatoi.

2 Ehipululo lia Jesus litulongesa ovipuka viakolela konthele yo “kankhenda okanene” [1] (Tanga Okatoi.) ka Jeova. (Tanga 2 Coríntios 6:1.) Ñgeni ngotyo? Vamwe hamwe ankho vasoka okuti, omunthu waundapa onthiki aiho una okufetwa vali onombongo ononyingi tyipona vakuavo. Mahi omuhona walekesa okankhenda okanene kovaundapi vaundapa vala onoola mbehehi. Omunongo umwe wapopia konthele yondaka “okankhenda okanene” ikahi Mombimbiliya okuti: “Onondaka ombo mbeeta olusoke luokupewa otyipuka otyali ine okuavela otyipuka tyimwe omunthu ankho ahatokalele.”

OTYALI TYAVILAPO TYA JEOVA

3, 4. Omokonda yatyi iya oñgeni Jeova alekesa okankhenda okanene kovanthu aveho?

3 Ombimbiliya itupopila okuti Huku “waava otyali” okankhenda kae okanene. (Efésios 3:7) Mokonda katutyivili okutavela Jeova monkhalelo yaoya, katuatokalele okankhenda ka Huku. Mahi, tuatokala ononkhia. Ohamba Salomau yapopia okuti: “Kutupu omunthu na wike omuviuki kombanda yoohi, utualako okulinga oviwa nokuhalingi onkhali.” (Eclesiastes 7:20) Konyima, apostolu Paulu apopi okuti: “Ovanthu aveho ovakuankhali kavavasi omunkhima wa Huku” iya “ofeto yonkhali ononkhia.”​—Romanos 3:23; 6:23a.

4 Mokonda Jeova uhole unene ovanthu, watuma “omona wae wongunga” opo ankhie mokonda yetu. Oyo onkhalelo imwe onene alekesa okankhenda okanene. (João 3:16) Paulu wapopia okuti Jesus “pahe wapewa omunkhima nehumbilo, mokonda yokuaipawa, opo mokankhenda okanene ka Huku, ankhile ovanthu aveho.” (Hebreus 2:9) Enga, “otyali tuapewa na Huku omuenyo wahapu, menyina lia Kristu Jesus Tatekulu yetu.”​—Romanos 6:23b.

5, 6. Oityi tyitundilila kokutuminwa (a) nonkhali? (b) nokankhenda okanene?

5 Omokonda yatyi tulingila onkhali nokunkhia? Ombimbiliya ipopia okuti, “mokonda yomunthu wike vala, ononkhia mbatumina.” Mokonda tuatuka ku Andau, tuvakuankhali tupu tunkhia. (Romanos 5:12, 14, 17) Mahi, tupondola okuholovona okutuminwa ine okuhatuminwa nonkhali. Oñgeni omunthu apondola okuhatuminwa nonkhali? Tyina tukala nekolelo motyilikutila tya Kristu, tupola ouwa kokankhenda okanene ka Jeova. Ombimbiliya yati: “Apa onkhali yeliyawisa tupu nokankhenda okanene keliyawisa vali unene. Opala tyi? Opo ngetyi onkhali itumina kumwe nononkhia, tupu okankhenda okanene tuhatokalele katumine kumwe nouviuki, nokutuala komuenyo uhapu menyina lia Jesus Kristu.”​—Romanos 5:20, 21.

6 Namphila nkhele tuvakuankhali, onthue katuyeke onkhali itutumine. Ngotyo tyina tuamalingi otyipuka tyimwe tyapenga, tuita ku Jeova opo etuevele. Paulu wetulondola okuti: “Onkhali kaipondola okumutumina, mokonda kamukahi mombuelo yovitumino, mahi mukahi mombuelo yokankhenda okanene.” (Romanos 6:14) Oñgeni, tupondola okupola ouwa kokankhenda okanene ka Huku? Paulu wapopia okuti: “Okankhenda okanene ka Huku . . . ketulonga opo tuanye ovivi nomahando omouye, nokukala nonondunge onongwa, nouviuki, nonthilo na Huku mouye uno.”​—Tito 2:11, 12.

OKANKHENDA OKANENE “KALEKESWA MONONKHALELO MBELIKALAILA”

7, 8. Oityi tyihangununa okankhenda ka Jeova “okulekeswa mononkhalelo mbelikalaila”? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

7 Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Kese umwe aundapese ongelo apewa, pala okulivatela otyikati kese umwe na mukuavo, ngovaumbili ovawa vaundapesa okankhenda ka Huku tuahatokalele, kalekeswa mononkhalelo mbelikalaila.” (1 Pedro 4:10) Oityi tyihangununa okankhenda ka Jeova “okulekeswa mononkhalelo mbelikalaila”? Otyo tyilekesa okuti kese tyitateka tupondola okukala natyo, Jeova metuavela etyi tuesukisa opo tukoleleye movitateka ovio. (1 Pedro 1:6) Metuavela apeho etyi tuesukisa opo tulambe kese tyitateka.

Kese vitateka tukala navio, Jeova metuavela etyi tuesukisa opo tuvilambe

8 Apostolu João wahoneka okuti: “Onthue atuho tualingilwa vala okankhenda okanene na Huku, mokonda ngwe una unene okankhenda kahapu.” (João 1:16) Mokonda Jeova ulekesa okankhenda okanene mononkhalelo ononyingi, tuavelwa ononkhano onongwa. Ombupi ononkhano mbumwe onongwa?

9. Oñgeni tupola ouwa kokankhenda okanene ka Jeova iya oñgeni tulekesa okuti tuapandula?

9 Jeova wevela ononkhali mbetu. Tupandula okankhenda kae okanene, mokonda Jeova wevela ononkhali mbetu. Mahi kalingi ngotyo, ankho tutualako okulinga onkhali tyihelivele. (Tanga 1 João 1:8, 9.) Paulu wahangununina Ovakristau ovalembulwa pomuvo vae, oñgeni Jeova aevela ononkhali. Wapopia okuti: “[Huku] wetuyovola mounene wenthiki iya etueta mouhamba wo Mona wae ehole. Menyina liae tuna eyovo mokonda yotyilikutila, okuevelwa ononkhali mbetu.” (Colossenses 1:13, 14) Onthue tupandula unene okankhenda ka Huku iya otyo tyitulunda okumuhivilika. Iya mokonda Jeova wevela ononkhali mbetu, onthue tupondola okutambula ononkhano ononkhuavo onongwa.

10. Ehambu patyi tuna mokonda yokankhenda okanene ka Huku?

10 Tupondola okukala noupanga na Huku. Onthue tuvakuankhali, ngotyo tyina tutyitwa tukala onondyale mba Huku. Nongotyo Paulu wati: “Etyi ankho tunondyale, tuakondolwa vali ku Huku mokonda yononkhia mbo Mona wae.” (Romanos 5:10) Mokonda yotyilikutila tyeyovo, tuakondolwa ku Huku, tyilekesa okuti tupondola okukala nombembwa nae noupanga nae. Paulu wetyihangununa noñgeni tyikondokwa kokankhenda okanene ka Jeova, etyi apopila ovakuatate vae ovalembulwa okuti: “Mokonda pahe tuihanwa okuti tuvaviuki mokonda yekolelo, tuna ombembwa na Huku menyina lia Tatekulu yetu Jesus Kristu. Menyina lia una tuafuena vali kwe mekolelo nomphitilo yokupola ouwa kokankhenda oko okanene omu pahe tuli.” (Romanos 5:1, 2) Tupandula unene mokonda tuna oupanga na Jeova!

Expressions of God’s undeserved kindness: The privilege of hearing the good news (Tala opalagrafu  11)

11. Oñgeni ovalembulwa vakuatesako “onongi ononkhuavo” okukala ovaviuki?

11 Onthue tuakala ovaviuki komaiho a Huku. Omuuli Daniel wahoneka okuti kononthiki mbonthyulilo, “una, una ounongo wokusoka” ine ovalembulwa, mavaeta ovanthu “ovanyingi mouviuki.” (Tanga Daniel 12:3.) Oñgeni ovalembulwa vetyilinga? Vaivisa onondaka onongwa nokulongesa “onongi ononkhuavo” ovitumino via Jeova. (João 10:16) Vevekuatesako opo vakale ovaviuki komaiho a Huku, otyo tyitavela vala mokonda yokankhenda okanene ka Jeova. Paulu wahangununa okuti: “Vaihanwa okuti ovaviuki mokonda yotyali vapewa noluembia lwa Huku vahatokalele, menyina liotyilikutila tyeyovo tyafetwa na Kristu Jesus.”​—Romanos 3:23, 24.

The blessing of prayer (Tala opalagrafu  12)

12. Oñgeni elikuambelo lielikuata kumwe nokankhenda okanene ka Huku?

12 Tupondola okufuena ku Huku nelikuambelo. Mokonda yokankhenda kae okanene, onthue tupondola okulikuambela ku Jeova. Paulu waihana otyipundi tyoutumini tya Jeova okuti “otyipundi tyokankhenda okanene” iya utukonga tufueneko “mokupopia noukuatyili.” (Hebreus 4:16a) Onthue tulikuambela ku Jeova ovikando aviho menyina lia Jesus. Otyo elao limwe enene! Paulu wati: “Onthue tupopia noukuatyili nokufuena kwe nonthumbi mokonda yekolelo lietu.”​—Efésios 3:12.

Okukuatesuako momuwo watyo (Tala opalagrafu 13)

13. Oñgeni okankhenda okanene ketukuatesako momuvo waviuka?

13 Tupondola okukuatesuako momuvo watyo. Paulu utuavela ondundo yokulikuambela ku Jeova apeho tyina tuesukisa “nokuvasa okankhenda tuahatokalele opo tuvatelwe momuvo tuesukisa.” (Hebreus 4:16b) Putyina tuna ovitateka momuenyo wetu, tupondola okuita unene ku Jeova etukuateseko. Ngwe ukumbulula omalikuambelo etu namphila ñgeno ankho ehesukisile okutyilinga. Ovikando ovinyingi undapesa ovakuatate vetu nonomphange opo vetukuateseko. Jeova ukumbulula omalikuambelo etu “opo tukale nomutima wakola iya atuti: ‘Jeova oe omuvateli wange, himakala nowoma. Oityi omunthu apondola okundinga?’”​—Hebreus 13:6.

14. Oñgeni okankhenda okanene ka Jeova kahambukiswa omitima vietu?

14 Tupamekwa omutima wetu. Elao limwe enene okupamekwa na Jeova putyina tukahi movitateka. (Salmo 51:17) Puetyi Ovakristau mo Tesalonika ankho vekahi nokumoneswa ononkhumbi, Paulu wahoneka okuti: “Tatekulu yetu Jesus Kristu, na Huku Tate yetu, utuhole nokuetuavela eungumaneso liahapu nekevelelo ewa menyina liokankhenda okanene tuhatokalele. Aungumanese omitima vienyi nokumupameka.” (2 Tessalonicenses 2:16, 17 , okatoi.) Tyitupameka unene okunoñgonoka okuti mokonda yokankhenda kae okanene, Jeova utuhole nokuesuka nonthue!

15. Okankhenda okanene ka Huku ketuetela ekevelelo patyi?

15 Tuna ekevelelo liokukakala nomuenyo wahapu. Mokonda tuvakuankhali, ñgeno tutupu ekevelo inkha Jeova ketukuatesako. (Tanga Salmo 49:7, 8.) Mahi Jeova wetuavela ekevelelo limwe ewa. Ekevelelo patyi? Jesus wati: “Mokonda eli, olio ehando lia Tate yange, liokuti kese munthu umona Omona akala nekolelo mwe, mamono omuenyo uhapu.” (João 6:40) Ngotyo onthue tuna ekevelelo liokukala nomuenyo uhapu mokonda yokankhenda okanene ka Jeova. Paulu wapopia okuti: “Mokonda okankhenda okanene ka Huku kalekeswa, kaetela eyovo ovanthu aveho.”​—Tito 2:11.

KATULINGI ONKHALI TYAWINA MOKONDA HUKU UNA OKANKHENDA OKANENE

16. Oñgeni Ovakristau vamwe vatomba okankhenda okanene ka Huku?

16 Tuavelwa ononkhano ononyingi onongwa mokonda yokankhenda okanene ka Jeova. Mahi katupondola okusoka okuti mokonda Huku una okankhenda okanene tupondola vala okulinga onkhali. Po Vakristau votete, ankho pena vamwe “valinga ovipuka ovivi menyina liokankhenda ka Huku tuahatokalele.” (Judas 4) Ovakristau ovo ankho vasoka okuti vapondola okulinga onkhali iya Jeova apeho meveevela. Avaovola okuhongiliya ovakuatate vavo okulinga onkhali. Hono tupu vamwe valinga ngotyo “vatomba okankhenda okanene ka Huku.”​—Hebreus 10:29.

17. Onondonga patyi mbakolela Petulu etuavela?

17 Satanasi uhindila Ovakristau vamwe opo vasoke okuti vapondola okulinga onkhali iya Jeova meveevela. Otyili Jeova wafuapo pala okuevela ononkhali mbavana velivela, mahi, kakevelela tuwane vali onkhali. Jeova watuma apostolu Petulu ahoneke okuti: “Ngotyo, onwe nonthyolwa, mokonda otyo muetyinoñgonokale tete, kalei tyalunguka opo vehemuyapule mokonda yononkhali mba vana vehetavela ovitumino, iya amuhasoyo mepameko lienyi. Mahi tualeiko okukula mokankhenda okanene nenoñgonoko lia Tatekulu Nomuyovoli Jesus Kristu.”—2 Pedro 3:17, 18.

OKAKENDA OKANENE KETUTUIKA OTYILINGA

18. Mokonda yokankhenda okanene ka Jeova, otyilinga patyi tuna?

18 Onthue tupandula unene Jeova mokonda yokankhenda okanene. Moluotyo tuna okuundapesa otyiawa tyetu pala okunkhimaneka Jeova nokukuatesako vakuetu. Otyo otyilinga tuna okuvelingilako. Oñgeni tupondola okuundapesa otyiwa otyo? Paulu wati: “Ngotyo, mokonda tuna omaunongo elikalaila tuapewa, mokankhenda tuhatokalele tualingilwa, tyilinge . . . ounongo movilinga viokuivisa, tulingei ononkhono movilinga ovio, ine oyouna ulongesa, alinge ononkhono mokulongesa kwae. Ine una upameka, aundape nononkhono mokupameka kwae . . . una ulekesa okankhenda, etyilinge nehambu.” (Romanos 12:6-8) Ngotyo, mokonda yokankhenda okanene ka Jeova, tuna otyilinga tyokuundapa unene movilinga viokuivisa, opo tulongese vakuetu Ombimbiliya, nokupameka ovakuatate vetu no nomphange, nokuevela vana vetunumanesa.

19. Otyilinga patyi tyakolela matulilongesa monthele mailandulako?

19 Mokonda yokankhenda okanene ka Jeova, tuna ononkhano onongwa, ngotyo, tuna okulinga atyiho tuvila opo “tuave nombili oumbangi wonondaka onongwa mbokankhenda okanene ka Huku.” (Atos 20:24) Matulilongesa konthele yotyilinga otyo monthele mailandulako.

^ [1] (paragraph 2) Tala “Okankhenda okanene” onondaka “Mbahangununwa mbo Mbimbiliya” Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas.