Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okuivisa Onondaka Onongwa Mbokankhenda Okanene ka Huku

Okuivisa Onondaka Onongwa Mbokankhenda Okanene ka Huku

Okuava nombili oumbangi wonondaka onongwa mbokankhenda okanene ka Huku.”​ATOS 20:24.

OVIIMBO: 101, 84

1, 2. Oñgeni apostolu Paulu alekesa okuti wapandula okankhenda okanene ka Huku?

APOSTOLU Paulu wapopia noukuatyili okuti: “Okankhenda okanene [Huku] alekesa kuame kakapesekele.” (Tanga 1 Coríntios 15:9, 10.) Paulu ankho utyii okuti katokalele okankhenda okanene ka Huku. Ankho wamonesile ononkhumbi Ovakristau.

2 Momanima ahulilila omuenyo wae, Paulu wahonekela Timoteo okuti: “Ame ndyipandula unene Tatekulu Kristu Jesus, wandyavela epondolo, nekolelo iya naholovonwa opo ndyityivile okulinga otyilinga otyo.” (1 Timóteo 1:12-14) Otyilinga otyo otyipi? Paulu wapopila ovakulu weuaneno lio ko Efesu okuti: “Ame hapandele omuenyo wange ngatyina wakolela unene kuame, tyakolela okuvitula otyilinga na tambula ku Tatekulu Jesus, tyokuava nombili oumbangi wonondaka onongwa mbokankhenda okanene ka Huku.”​Atos 20:24.

3. Ovilinga patyi viakolela Paulu apelwe? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

3 Ombupi “onondaka onongwa” Paulu alongesa, iya oñgeni okulinga ngotyo tyilekesa okankhenda okanene ka Jeova? Paulu wapopila Ovakristau voko Efesu okuti: “Mueiva otyilinga tyange tyokuivisa okankhenda ka Huku tuahatokalele, napewa konthele yenyi.” (Efésios 3:1, 2) Jesus wapopilile Paulu opo aivise onondaka onongwa ku vana vehe va Judeu. Pahe ovanthu vomalongo valinga onthele youtumini Wouhamba wa Mesia. (Tanga Efésios 3:5-8.) Paulu walongesile nombili iya waava ongeleka ongwa ko Vakristau hono. Walekesa okuti okankhenda okanene ka Huku “kakapesekele.”

OÑGENI OKANKHENDA OKANENE KA HUKU KEKULUNDA?

4, 5. Omokonda yatyi tupopila okuti, “onondaka onongwa Mbouhamba” otyipuka tyike no nondaka onongwa “mbo kankhenda okanene tuhatokalele ka Huku”?

4 Mononthiki mbuno mbonthyulilo, ovaumbili va Jeova vena otyilinga tyokuivisa “onondaka onongwa Mbouhamba . . . kombanda yohi aiho, pala oumbangi movilongo aviho.” (Mateus 24:14) Onondaka onongwa Mbouhamba tupu mbuihanwa okuti “onondaka onongwa mbokankhenda okanene ka Huku.” Ñgeni ngotyo? Ononkhano onongwa ambuho tupewa mbutundilila Kouhamba wa Huku, otyilekeso tyo kankhenda ka Jeova. (Efésios 1:3) Paulu walekesa okuti wapandula okankhenda okanene ka Jeova tyina ankho aivisa nombili. Okuti nonthue tukahi nokuhetekela ongeleka ya Paulu?​—Tanga Romanos 1:14-16.

5 Monthele yo kualamba, tuelilongesa oñgeni ovanthu ovakuankhali vapola ouwa kokankhenda okanene ka Jeova mononkhalelo ononyingi. Mokonda tupolako ouwa, tuna otyilinga tyokulongesa vakuetu oñgeni Jeova alekesa ohole yae noñgeni tyipondola okuveetela ouwa. Omononkhalelo patyi tupondola okukuatesako vakuetu opo vapandule okankhenda okanene ka Huku?

OKUYANDYANESA ONONDAKA ONONGWA MBO TYILIKUTILA TYEYOVO

6, 7. Tyina tuhangununina vakuetu otyilikutila tyeyovo, oñgeni tuyandyanesa onondaka onongwa mbokankhenda okanene ka Huku?

6 Hono, ovanthu ovanyingi velivela onombei tyina vamalingi onkhali, ngotyo kavanoñgonoka omokonda yati ovanthu vesukisila otyilikutila tyeyovo. Ovikando ovinyingi ovanthu ovanyingi vaimbuka okuti omuenyo vatyinda kaweeta ehambu. Iya vanoñgonoka vala otyikando tyotete oityi onkhali, noñgeni itukalesa, no mokonda yati tuesukisila okuyovolwa moupika wonkhali, etyi vatomphola no Nombangi mba Jeova. Tunde opo pahe vanoñgonoka oityi onkhali, iya ovanthu vomutima waviuka vekahi nokupandula tyina velilongesa okuti Jeova watuma Omona wae pano pohi opo etuyovole konkhali nokononkhia. Jeova walinga ngotyo mokonda yohole nokankhenda okanene.​—1 João 4:9, 10.

7 Etyi Paulu apopia konthele Yomona onthyolwe wa Jeova, wati: “Menyina liae tuna eyovo mokonda yofeto yeyovo, mokonda yohonde yae, enga, tuevelwa oviponyo vietu, mokonda youhona wokankhenda okanene ka [Jeova].” (Efésios 1:7) Otyilikutila tyeyovo otyilekeso otyinene tyohole Huku ena nonthue, tupu tyilekesa okankhenda Kae okanene. Tyituhambukiswa unene okulilongesa okuti inkha tukala nekolelo motyilikutila tya Jesus, ononkhali mbetu mambuevelwa iya atukala nomutima wasukuka! (Hebreus 9:14) Ombu onondaka onongwa tuna okupopila vakuetu!

KUATESAKO VAKUENYI VAKALE OMAPANGA A HUKU

8. Omokonda yatyi ovanthu ovakuankhali vesukisa okuliwaneka vali na Huku?

8 Inkha ovanthu kavakala nekolelo motyilikutila tya Jesus, Huku uvetala ngo nondyale mbae. Moluotyo tuna otyilinga tyokuvepopila okuti vapondola okukala omapanga a Huku. Apostolu João wahoneka okuti: “Una wokuna ekolelo mo Mona, una omuenyo wahapu. Ou wehetavela ko Mona kamakamona omuenyo. Mahi onyengo ya Huku maikala apeho kombanda yae.” (João 3:36) Tupondola okukala nehambu mokonda otyilikutila tya Kristu tyetuavela omphitilo yokukala omapanga a Huku. Paulu wetyipopia okuti: “Onwe ankho muayapuka ku Huku iya ankho munondyale mbae, mokonda ankho musoka vala ovivi, pahe wemuongiya vali menyina liolutu lwa una wankhia.”​—Colossenses 1:21, 22.

Tuna otyilinga tyokupopila ovanthu okuti vapondola okukala omapanga a Huku

9, 10. (a) Otyilinga patyi Kristu avela ovakuatate vae ovalembulwa? (b) Oñgeni “onongi ononkhuavo” mbukuatesako ovalembulwa?

9 Kristu wavela ovakuatate vae ovalembulwa pano pohi “ovilinga viokuwaneka vali.” Paulu wevepopila okuti: “Ovipuka aviho vitunda ku Huku, una wetuwaneka kwe muene menyina lia Kristu, iya etuavela ovilinga viokuwaneka vali. Ngotyo, Huku menyina lia Kristu ukahi nokuwaneka ouye kwe muene, ahatale vali kononkhali mbavo, etuavela ondaka yokuwaneka vali. Ngotyo, onthue tuvatumwa, vapinga pu Kristu, ngatyina Huku aita menyina lietu. Iya menyina lia Kristu, tumuita okuti: ‘Kondokei moupanga na Huku.’”​—2 Coríntios 5:18-20.

10 Olio elao limwe enene “onongi ononkhuavo” vena liokukuatesako ovalembulwa movilinga viokuivisa. (João 10:16) Mokonda “ovatumwa” va Kristu, “onongi ononkhuavo” navo vaundapa movilinga viokuivisa, nokulongesa ovanthu otyili, nokuvekuatesako opo vakale noupanga wapama na Jeova. Oyo onthele yakolela yovilinga viokuivisa okankhenda okanene ka Huku.

LONGESA OVANTHU OKUTI HUKU UTEHELELA OMALIKUAMBELO

11, 12. Omokonda yatyi tyina ovanthu velilongesa okuti vapondola okulikuambela ku Jeova, onondaka onongwa?

11 Ovanthu ovanyingi velikuambela mokonda tyina vametyilingi velitehelela nawa, mahi kavetavela okuti Huku utehelela omalikuambelo. Vesukisa okunoñgonoka okuti Jeova “utehelela omalikuambelo.” David wahoneka okuti: “Ove Muteheleli womalikuambelo, ovanthu aveho mavehiki kuove. Oviponyo viange viandemena unene, mahi ove weviholeka.”—Salmo 65:2, 3.

Tyina tulongesa ovanthu oñgeni tyilikuambelwa tukahi nokuvekuatesako okukala omapanga a Jeova

12 Jesus wapopila ovalongwa vae okuti: “Inkha muiita tyimwe menyina liange, ame mandyimupe-tyo.” (João 14:14) Otyo tyihangununa okuti tupondola okuita kese “tyipuka” tyelikuata kumue nehando lia Jeova. João wahoneka okuti: “Ei oyo onthumbi tuna mwe, yokuti kese etyi tuita inkha tyelikuata nehando liae, metutehelela.” (1 João 5:14) Otyiwa unene okukuatesako ovanthu vanoñgonoke okuti elikuambelo hatyipuka vala tyivekuatesako okulitehelela nawa, mahi onkhalelo imwe opo vafuene “kotyipundi tyokankhenda okanene” tya Jeova! (Hebreus 4:16) Tyina tulongesa ovanthu oñgeni tyilikuambelwa monkhalelo yaviuka, nokueviukisa Komunthu waviuka, nokuelinga nomalusoke aviuka, tuvekuatesako okukala omapanga a Jeova iya tyivepameka tyina vavasiwa novitateka.​—Salmo 4:1; 145:18.

OKANKHENDA OKANENE MOUYE OMUPE

13, 14. (a) Elao patyi enene ovalembulwa mavakakala nalio komutwe? (b) Otyilinga patyi ovalembulwa mavakalingila ovanthu?

13 Jeova makalekesa okankhenda kae okanene “mouye omupe.” Ñgeni ngotyo? Huku makaavela ovanthu 144.000 otyilinga tyihuvisa tyokukatumina na Kristu keulu. Paulu wahangununa elao olio enene etyi ahoneka okuti: “Huku omuhona kokankhenda, mokonda yoluembia lwae olunene ena nonthue, wetuavela omuenyo kumwe na Kristu, namphila ankho tuankhia mokonda yononkhali mbetu, iya mokonda yokankhenda muhatokalele muayovolwa. Tupu, Huku wetututilisa kumwe, tupu wetupaka kovipundi vio keulu kumwe na Kristu Jesus. Opo komutwe wandyila tulekese olumono luavilapo luokankhenda okanene mokonda yotyali tyae ena nonthue, kumwe na Kristu Jesus.”​—Efésios 2:4-7.

14 Tyipuiya okusoka kovipuka oviwa Jeova apongiyila Ovakristau ovalembulwa tyina vamakatumina na Kristu keulu. (Lucas 22:28-30; Filipenses 3:20, 21; 1 João 3:2) Jeova makalekesa okuti “omuhona kokankhenda, mokonda yoluembia lwae olunene ena” navo monkhalelo imwe yelikalela. Mavakala “o Jelusalei Omphe,” ondombwa ya Kristu. (Revelação 3:12; 17:14; 21:2, 9, 10) Mavakaundapa na Jesus “mokuhakula omalongo.” Tupu mavakakuatesako ovanthu okuyovoka komulemo wonkhali no nonkhia nokuvekuatesako opo vakale tyehena onkhali.​—Tanga Revelação 22:1, 2, 17.

15, 16. Oñgeni Jeova komutwe wandyila makalekesa okankhenda kae okanene “konongi ononkuavo”?

15 Efésios 2:7 yapopia okuti Huku makalekesa okankhenda okanene “mouye omupe.” Pomuvo opo, ovanthu aveho mavakala pano pohi mavakalekesa “olumono luavilapo luokankhenda okanene.” (Lucas 18:29, 30) Onkhalelo imwe yakolela Jeova makalekesa okankhenda kae okanene pano pohi oputyina makatutilisa ovanthu vekahi “Momalangalo.” (Jó 14:13-15; João 5:28, 29) Ovalie mavakatutiliswa? Ovalume novakai vekolelo vatetekela okunkhia ku Kristu “nonongi ononkhuavo,” vana vaumbila Jeova mokueenda kuononthiki mbahulilila alo kononkhia. Ovanthu aveho vekolelo mavakatutiliswa, mavatualako okuumbila Jeova.

16 Ovanthu ovanyingi vankhia mahi otyo vehei Huku navo mavakatutiliswa. João wahoneka okuti: “Ame namona vokuankhia, ovanene novatutu, vetai ponthele yotyipundi tyoutumini, iya onombuingwa ambuikulwa. Mahi, ombuingwa onkhuavo nayo aikulwa, ombuingwa yomuenyo. Iya vokuankhia avakoyeswa novipuka viahonekwa mo nombuingwa ombo, okutalela kuetyi valinga. Elunga liaava vana vankhilamo. Iya ononkhia Neendo, viaava vokuankhia vekahimo. Iya avakoyeswa kese umwe, okutalela kuetyi valinga.” (Revelação 20:12, 13) Vana mavatutiliswa mavakakala nomphitilo yokulilongesa konthele ya Jeova nokutavela outumini wae. Ovo mavekelilongesa nokuendela monondonga Mbombimbiliya no monondonga mbukahi “mo nombuingwa.” Onondonga ombo onomphe onkhalelo onkhuavo Jeova makalekesa okankhenda kae okanene.

TUALAKO OKUIVISA ONONDAKA ONONGWA

17. Oityi tuna okuhalimbwa tyina tukahi movilinga viokuivisa?

17 Otyipuka tyakolela vali unene tuna okulinga, okuivisa onondaka onongwa Mbouhamba mokonda onthyulilo ikahi popepi! (Marcos 13:10) Tuesukisa okuhinangela okuti tyina tuivisa, etyi tuhanda unene okunkhimaneka Jeova. Oñgeni tupondola okulinga ngotyo? Tuesukisa okupopila ovanthu okuti ononkhano onongwa ambuho tukevelela mouye omupe mambufuisuapo mokonda yokankhenda okanene ka Jeova.

Undapa nombili “motyilinga tyokuivisa okankhenda ka Huku tuahatokalele.”

1 Pedro 4:10. (Tala palagrafu 17-19)

18, 19. Oñgeni tunkhimaneka okankhenda okanene ka Jeova?

18 Tyina tuivisa kovanthu, tupondola okuvehangununina okuti Moutumini Wouhamba wa Kristu, ovanthu aveho mavatambula oviwa vitunda kotyilikutila tyeyovo iya katutu-katutu avakala tyehena onkhali. Ombimbiliya yati: “Ovanthu tupu mavakayovoka moupika wokuhanyauka, iya avakala neyovo ewa unene liovana va Huku.” (Romanos 8:21) Otyo matyimoneka vala mokonda yokankhenda okanene ka Jeova.

19 Onthue tuna elao liokupopila ovanthu aveho omilao omiwa vikahi mu Revelação 21:4, 5 yati: “Huku makasekuna ononkhuka momaiho avo, ononkhia, okulila, no nongembia kamavikakalako vali.” Iya Jeova, upumphi kotyipundi tyoutumini ati: “Tala! Ovipuka aviho ndyikahi nokuvilinga ovipe.” Tupu apopi okuti: “Honeka, mokonda onondaka ombu ombotyotyili nokuakolela.” Tyina tuna ombili movilinga viokuivisa onondaka onongwa ku vakuetu, tulekesa okuti tunkhimaneka okankhenda okanene ka Jeova!