Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Omokonda Yatyi Tuesukisila “Okutualako Tyalunguka”?

Omokonda Yatyi Tuesukisila “Okutualako Tyalunguka”?

“Onwe kamutyii onthiki patyi Tatekulu yenyi meya.”​MATEUS 24:42.

OVIIMBO: 136, 129

1. Popia ongeleka ilekesa omokonda yatyi tuna okukala tyalunguka tupu atuimbuka ovipuka vikahi nokumoneka. (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

OTYONGE tyihungi kokuhimbika. Omuendesi wonthele wenda kotribuna aliepesa ovanthu aveho. Otyiimbo atyihimbika okuhika. Ovanthu vetyii okuti omuwo wokupumphama. Vahanda okutehelela oviimbo oviwa, iya otyo vatala onosapi mbo malongomona maalingwa. Mahi kuna vamwe vehetyivile etyi omuendesi apopia ine kavekahi nokutehelela oviimbo vikahi nokuhika. Ngotyo kavaimbuka okuti otyonge tyahimbika, nkhele vaenda-enda ine nkhele vatomphola nomapanga avo. Otyo tyilekesa nawa etyi tyipondola okumoneka inkha katukala tyalunguka ine katuimbuka ovipuka vikahi nokumoneka. Otyo tyitulongesa unene mokonda apa katutu makumoneka otyipuka tyimwe tyakolela iya onthue tuna okulipongiya. Otyipuka patyi?

2. Omokonda yatyi Jesus apopila ovalongwa vae “vatualeko tyalunguka”?

2 Jesus Kristu walondolele ovalongwa vae okuti vesukisa okukala tyalunguka nokulipongiya “konthyulilo youye.” Wapopia okuti: “Tualeiko tyalunguka, tualeiko tyipahi, mokonda omuvo wanakua kamuwii.” Konyima, apopi vali ovikando ovinyingi okuti: “Tualeiko okukala tyalunguka.” (Mateus 24:3; tanga Marcos 13:32-37.) Ehipululo lia Mateus tupu ulekesa okuti Jesus walondola ovalongwa vae konthele oyo. Wevepopila okuti: “Tualeiko tyalunguka, mokonda onwe kamutyii onthiki patyi Tatekulu yenyi meya.” Konyima awane vali okuti: “Tualeiko tyalunguka, mokonda onthiki noola kamuii.”​—Mateus 24:42-44; 25:13.

3. Omokonda yatyi tuna okulandula nawa elondolo lia Jesus?

3 Onombangi mba Jeova valandula elondolo Jesus apopia. Onthue tutyii okuti tukahi “komuvo wonthyulilo” iya “ononkhumbi ononene” apa katutu mambuhimbika! (Daniel 12:4; Mateus 24:21) Ngetyi Jesus aula, ovanthu va Jeova vekahi nokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba mouye auho. Tupu, tuete ovilwa, nomauvela, novinimawe, nondyala movilongo ovinyingi. Povilongo vimwe onongangala novivi vikahi nokuliyawisa. (Mateus 24:7, 11, 12, 14; Lucas 21:11) Onthue tukevelela omuwo Jesus meya iya afuisapo ehando lia Tate yae.​—Marcos 13:26, 27.

ONTHIKI IKAHI UNENE POPEPI!

4. (a) Omokonda yatyi tutavelela okuti Jesus wii onalupi o Armagedom maihimbika? (b) Namphila onthue tuhei onalupi ononkhumbi onene mambuhimbika, mahi onthumbi patyi tuna?

4 Tyina tuenda kotyonge, onthue tutyii okuti matyihimbika. Mahi, onthue katutyii onalupi ononkhumbi ononene mambuhimbika. Etyi ekahi pano pohi, Jesus wati: “Konthele yonthiki oyo, no ola yatyo nawike utyii, tyilinge onoandyu keulu, tyilinge Omona, o Tate vala utyii.” (Mateus 24:36) Tyotyili, mokonda Jesus oe mahongolela ovita mo Armagedom, pahe utyii onalupi mavihimbika. (Revelação 19:11-16) Mahi, onthue nkhele onthiki katwii ine onalupi onthyulilo maiya. Otyo tuesukisila okutualako tyalunguka. Jeova watokola onalupi ononkhumbi onene mambuhimbika, iya kese nthiki ilamba tufuena vali popepi unene nonthyulilo. “Kamaisete!” (Tanga Habacuque 2:1-3.) Omokonda yatyi tuna onthumbi oyo?

Jeova watokola onalupi ononkhumbi onene mambuhimbika

5. Popia ongeleka ilekesa okuti omaulo a Jeova apeho afuiswapo momuvo watyo.

5 Omaulo a Jeova apeho afuiswapo momuvo watyo! Mongeleka, soka konthiki ayovolele ovanthu vae ko Egitu. Mu 14 ya Nisan menima 1513 puetyi Kristu eheneye. Konyima Moisesi wahoneka konthele yonthiki oyo etyi ati: “Konthyulilo yomanima 430 mononthiki ombo, ovanthu aveho va Jeova mavatundu ko Egitu.” (Êxodo 12:40-42) Mu 14 ya Nisan yenima 1943 puetyi Kristu eheneye, etyi palamba omanima 430 puetyi ova Isilayeli vayovoka, omulao wa Jeova wokueetela ononkhano onongwa ombuto ya Abrau aufuisuapo. (Gálatas 3:17, 18) Etyi palamba omanima amwe, Jeova wapopilile Abraiau okuti: “Ove utyii nawa okuti ombuto maitundu muove maikakala kotyilongo tyihe tyove, ngako vakaundapa, mavakalako omanima 400.” (Gênesis 15:13; Atos 7:6) Omanima 400 ehimbika mo 1913 puetyi Kristu eheneye, pomuvo Isimayeli ankho atekula onya Isake. Konthyulilo yononthiki ombo Jeova ayovola ova Isilayeli ko Egitu. (Gênesis 21:8-10; Gálatas 4:22-29) Tyotyili, mokueenda kuomanima omanyingi, Jeova ankho wii nawa onthiki mayovola ovanthu vae!

6. Omokonda yatyi tuna onthumbi yokuti Jeova uhanda okuhupisa ovaumbili vae?

6 Josue o umwe po ova Isilayeli vayovolelwe ko Egitu. Etyi palamba omanima omanyingi ahinangelesa ovanthu okuti: “Onwe mutyii nawa nomutima wenyi auho nomuenyo wenyi auho, okuti onondaka ambuho onongwa Jeova Huku yenyi emupopilile, naike yaponya. Ambuho wembufuisapo. Kapakambele naike.” (Josué 23:2, 14) Jeova walaa okuyovola ovanthu vae mononkhumbi ononene iya eveavela omuenyo omuwa mouye omupe. Iya tupondola okukala nonthumbi yokuti omulao oo maufuiswapo umwe tyili. Ngotyo, ankho onthue tuhanda okukakala mouye omupe, tuesukisa okutualako tyalunguka.

TUALAKO TYALUNGUKA OPO UHUPE

7, 8. (a) Otyilinga patyi ankho tyina ovalavi wokohale, iya otyo tyitulongesa tyi? (b) Popia ongeleka ilekesa etyi tyipondola okumoneka inkha omulavi ulala tyina ekahi kovilinga.

7 Onthue tupondola okulilongesila kovalume ankho vayunga omapundaumbo kohale. Omapundaumbo amwe, okukutikinyamo Jelusalei ankho ena ovimato ovinene vityilika onondyale okunyingilamo. Omulavi ankho ukala kovimato ovio, opo etyivile okumona etyi tyili kondye yepundaumbo. Omulavi omukuavo ankho ukala pomapito epundaumbo. Ovalume ovo ankho vena okukala tyalunguka tyilinge otyinthiki ine otyitenya, inkha vamona onondyale mbukahi nokuya, ankho vena okulondola ovanthu vekahi mepundaumbo. (Isaías 62:6) Ankho vetyii okuti tyakolela unene okukala tyalunguka. Inkha kavetyilingi, ovanthu ovanyingi vapondola okunkhia.​—Ezequiel 33:6.

8 Josefu wahoneka konthele yehipululo lio va Judeu, wahangununa oñgeni ova Roma vetyivila okunyingila mo Jerusalei menima 70 pomuvo wa Kristu. Ovalavi ankho vekahi nokuyunga epundaumbo valala. Mokonda yotyo, omafualali o Roma anyingila mepundaumbo. Avaende kondyuo ya Huku, aveiyoko iya avahanyepo o Jelusalei aiho. Ova Judeu avamono ononkhumbi ononyingi namphila ankho vena ounongo.

9. Omokonda yatyi ovanthu ovanyingi hono kavakala tyalunguka?

9 Ovatumini ovanyingi hono vapaka po nondimbu mbovilongo viavo ovayungi. Ovatumini ovo valunguka kovipuka aviho vipondola okupaka motyiponga otyilongo tyavo. Mahi ovatumini ovo kavaimbuka okuti kuna outumini wavilapo wokeulu uhongolelwa na kristu Jesus. Apa katutu outumini oo maukamanako omautumini aeho pano pohi. (Isaías 9:6, 7, okatoi; 56:10; Daniel 2:44) Onthue tukevelela noumphua-lundo tupu tuna okulifuiika pala onthiki oyo. Ngotyo onthue tutehelela nawa omilao vio Mbimbiliya iya tutualako okuumbila Jeova nekolelo.​—Salmo 130:6.

WAHATALUKUE

10, 11. (a) Oityi tyilekesa okuti tualunguka, iya omokonda yatyi? (b) Oityi tyikukalesa nonthumbi yokuti Satanasi ukahi nokuhongiliya ovanthu opo vatombe omaulo Ombimbiliya?

10 Soka komulavi vakala tyipahi otyinthiki atyiho. Tyina kuhungi kokutya tyimupuiya unene okukala tyipahi mokonda waponua unene. Tyelifwa notyo, onthue tukahi kononthiki mbahulilila mbouye uno. Onthyulilo ikahi unene popepi, iya tyipuiya unene okutualako tyipahi. Otyiponga otyinene inkha katutualako tyipahi! Matulilongesa ovipuka vitatu vipondola okututyilika okutualako tyalunguka.

11 Eliapu lingwangwanesa ovanthu. Olio “omutumini wouye.” Puetyi Jesus ehenenkhie, wahinangelesile ovalongwa vae konthele yo vipuka vitatu mavikamoneka. (João 12:31; 14:30; 16:11) Eliapu liundapesa omalongeso omatutu opo lingwangwanese ovanthu. Mokonda yotyo vanthu ovanyingi hono vatomba omaulo Ombimbiliya iya otyo tyilekesa nawa okuti onthyulilo youye uno ikahi unene popepi. (Sofonias 1:14) Tyayandyuluka nawa okuti Satanasi “watuikisa omitima via vana vehetavela.” (2 Coríntios 4:3-6) Moluotyo tyina onthue tupopila ovanthu okuti onthyulilo youye ikahi popepi nokuti Kristu pahe ukahi nokutumina, ovanyingi kavetutehelela. Vehole okupopia okuti: “Ame hihande.”

12. Omokonda yatyi onthue tuhayekela Eliapu litungwangwanese?

12 Namphila ovanyingi kavesukile nomaulo Ombimbiliya onthue katupondola okuyeka otyituwa otyo tyitusoyese. Onthue twii omokonda yatyi tuesukisila okutualako tyalunguka. Paulu wahonekela ovakuatate vae okuti: “Onwe mutyii nawa okuti onthiki ya Jeova ikahi nokuya.” Ayawisako okuti: “Ngetyi otyimphulu tyiya kounthiki.” (Tanga 1 Tessalonicenses 5:1-6.) Jesus wetulondola okuti: “Kalei tyelipongiya, mokonda Omona womulume meya moola imwe muhasokele.” (Lucas 12:39, 40) Ehando lia Satanasi okungwangwanesa ovanthu opo vasoke okuti “vena ombembwa nepamo” mouye uno. Tyina onthiki ya Jeova yameya aiveuhulukila iya atyiveihama. Iya onthue? Ankho tuhanda okukala tyafuapo iya nokuhayeke natyike tyitungwangwanese, tuna okukala pehepano “tyipahi nokutualako tyalunguka.” Otyo tuesukisila okutanga Ondaka ya Huku ononthiki ambuho nokusokolola kuetyi Jeova etulongesa.

13. Oñgeni ospilitu youye ikahi nokuhongiliya ovanthu iya oñgeni tupondola okulityilika-yo?

13 Ospilitu youye ihongiliya onkhalelo yovanthu yokusoka. Ovanyingi hono vetupu esuko liokunoñgonoka Huku. (Mateus 5:3) Mahi, vapesela omuvo omunyingi nononkhono mbavo movipuka vio mouye. (1 João 2:16) Tupu vikahi nokuliyawisa vali unene, iya kuna ovitalukiso ovinyingi vikahi nokuyondya ovanthu nokuvelunda opo vakale nohole navio nokufuisapo omahando avo. (2 Timóteo 3:4) Ovipuka ovio vitalula ovanthu avasoko okuti viakolela vali iya avahasoko koupanga wavo vena na Huku. Otyo Paulu ahinangelesile Ovakristau okuti vena “yokupahuka kolumphoki” mokuhalingi omahando avo muene.​—Romanos 13:11-14.

Onthue tuhanda ospilitu ya Huku katuhande ospilitu youye ihongiliye omalusoke etu

14. Elondolo patyi likahi mu Lucas 21:34, 35?

14 Onthue tuhanda ospilitu ya Huku katuhande ospilitu youye ituhindile etyi tusoka. Nospilitu yae Jeova utukuatesako okunoñgonoka nawa etyi matyimoneka komutwe. (1 Coríntios 2:12)  [1] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.) Mahi tuesukisa okukala tyalunguka. Alo umwe ovipuka tuesukisa momuenyo vipondola okututalula movilinga via Jeova. (Tanga Lucas 21:34, 35.) Ovanthu vamwe vapondola okutupopia okuti tuvityova mokonda tutavela okuti tukahi kononthiki mbahulililako mbouye uno. (2 Pedro 3:3-7) Mahi otyo katyitusoyesa. Onthue tuna onthumbi yokuti onthyulilo apa katutu maiya. Inkha tuhanda ospilitu ya Huku itulunde, tuesukisa okuliongiya apeho novakuatate vetu.

Okuti ukahi nokulinga atyiho uvila opo “utualeko tyalunguka”? (Tala ono palagrafu 11-16)

15. Oityi tyaendele na Petulu na Tiago na João? Oñgeni tyipondola okumoneka nonthue?

15 Eyembelo lietu lioukuankhali kalitukuatesako okukala tyalunguka. Jesus utyii okuti ovanthu ovakuankhali vena eyembelo. Soka kuetyi tyamonekapo motyinthiki tyahulilila tyononkhia mbae. Namphila Jesus ankho ehena onkhali, mahi utyii okuti opo atualeko nekolelo, wesukisa okulikuambela ku Tate yae opo emukuateseko. Jesus waitile ono apostolu mbae Petulu na Tiago na João opo vakale tyalunguka putyina elikuambela. Mahi ovalongwa kavaimbukile okuti vesukisa unene okukala tyalunguka. Ankho vaponwa iya ankho valiwa nolumphoki. Jesus nae ankho waponua, mahi watuaileko tyalunguka nokulikuambela ku Tate yae. Ovalongwa ñgeno ankho navo vena okulikuambela pomuvo opo.​—Marcos 14:32-41.

16. Netyi tyipopia Lucas 21:36 oityi Jesus etulongesa opo “tutualako okukala tyalunguka”?

16 Oityi tyipondola okutukuatesako “okutualako tyalunguka” nokulipongiya pala onthiki ya Jeova? Tuna okulunda ehando liokutualako okulinga etyi tyaviuka. Mahi otyo katyituuka. Etyi kuakamba ononthiki mbehehi opo Jesus aipawe, wapopilile ovalongwa vae okuti vesukisa okutualako okulikuambela ku Jeova opo evekuateseko. (Tanga Lucas 21:36.) Opo tukale tyalunguka kononthiki mbuno mbonthyulilo, onthue tuna okulikuambela apeho ku Jeova.​—1 Pedro 4:7.

TUALAKO TYALUNGUKA

17. Oñgeni tupondola okukala nonthumbi yokuti tuafwapo putyina tukevela ovipuka maviya komutwe?

17 Jesus wapopia okuti onthyulilo maiya “moola muhasoko.” (Mateus 24:44) Ngotyo, apeho tuna okukala tyafuapo. Ou hamuvo wokuovola okutyinda omuenyo upopiwa mouye wa Satanasi okuti weeta ehambu. Otyo tyikahi ngo ndyoi. Mahi, no Mbimbiliya Jeova na Jesus vetupopila oñgeni tupondola okutualako tyalunguka. Ngotyo tutalei nawa omaulo Ombimbiliya noñgeni ekahi nokufuisuapo. Iya tuna okutualako okufuena ku Jeova nokupaka tete momuenyo wetu Ouhamba wae. Okulinga ngotyo matukala tyafuapo tyina onthyulilo yameya. (Revelação 22:20) Omuenyo wetu utei kuotyo

^ [1] (palagrafu 14) Tala okapitulu 21 komukanda Ouhamba wa Huku Ukahi Nokutumina!